InfoHub Logo

Kórkem tirliktiń kózi ashyq, kókiregi sergek mıhnatkeshi óziniń toqsan jasyn úzdiksiz ispen toǵaıtqandy qazaq ıntellıgensıasy óz shoǵyrynan kórip-bilgen emes.

Aýyq-aýyq qatty silkinetin taýlar tarıhyndaǵy aıtyp kelmeıtin apat arty da ózinen keıingi tylsym tirshilik júıesine kóbine berekeli bıik pen eńis, shuraıly jazyqtar jasap qaldyrady. Álgi mólsherdegi ata jasynyn jartysyn da buıyrtpaı, taǵdyr tálkegine dýshar etken aqyn-jazýshylarymyzdyń izin ala kelgenderge alla taǵalanyń bul da bir sondaı rahymy mol, ónikti óteýi shyǵar: «Toqsanǵa hám soǵan jeteqabyl atalar tizbegin kórip otyryp, men ómir zańynyń osyndaı jaǵyn da oılaımyn. Óıtkeni, qarymdy qalamger toltyrǵan toqsanyńyz aldymen aýzy dýaly, qalamy qaǵylez abyz arnasyn keńeıtedi. Halyqtyń rýhı qazynasy da kóbinshe solardan ónedi. Týrasyna kóshsek, bul bizdiń úzilip qala jazdaǵan údemiz. Eńkeıe, únsiz otyryp oılarǵa berilgende eldiń erteńimen qapysyz qaýyshatyn kóregen qarıa kóz jumǵaly ne zaman! Bálkim sol sáýegeıdiń atqan tańmen birge hatqa túsip, sát saıyn oqylyp otyratyn lebizi osy atalardyń jan dúnıesinen syrtqa syr ańǵarta bastasa-she?.. Tipti «bálkim» emes-aý, kórgenshe ádil kýálik ete alatyndar ony qazirdiń ózinde baıqap ta úlgerse kerek («Men kesheden keldim búginge» — Á. Tájibaev, «Ǵasyr men ǵasyr bettesip» — Á. Sársenbaev t. b.)

Bul jolǵy áńgimemiz ózinshe bir toǵa qyzyq adam haqynda. Ashshy-tushshy ómir sabaǵyn árkim óz múmkindigine qaraı paıdaǵa asyrady degende biz bastapqy, atanyń qany, ananyń súti darytqan, múmkindikti aıtatyn-aq shyǵarmyz. Búgin toqsan jasyna toqyramaı jetken, eńbegin el menshigine kóshirý ústinde kónerip te kóńilin kónshitken Ábý aǵa (Ábýǵalı) Sársenbaev sol bastapqy bolmysynda barshaǵa baladan beter ılanbaq úshin jaratylǵandaı. Onyń oıynsha, adam ataýly oǵan adalyn ǵana aıtady. Qýanyshyna kelsek, onysy — quddy qul minezdes: Lebizińnen rahym raıy belgi berse — sóz bitti — ol seni qushyrlana qushaqtap, betińnen súıedi. Al shyndyq shirkin oılaǵan jerinen shyqpaı qalǵanda basqasha bapqa kóshse. ol onyń ómir sabaǵynan jınaqtaǵan, ádil emes áreketke qarsylyǵy dep túsinbek kerek. Sondaı jaǵdaıda ol óz boıynda joq dep júrgen qataldyqqa da qaıran qalyp, ásirese ábigerge urynady. Osyny baıqamasam men Ábekeńniń baıaǵy alpys jyldyǵynda:

Ábý aq qoı shaǵala, jelkennen de,
Qýanǵanda súıedi ol jelkennen de.
Aqsha bultqa qaraıdy ol aspandaǵy,
Jerdegi bir pasyqtan jıirkengende, —

dep jaza almas ta edim. Álgishe týmystan, turmystan jınaqtaǵannyń qosyndysyn qorytsaq, osy arada sen tıispegende — moıny bos momaqan, namysyna juǵyssań óz qaıratyna ózi nanbaıtyn naǵyz qazaq jatyr.

Osy bir naǵyz qazaq — aqyn bolyp, jazýshy bolyp, jas urpaqqa oqýlyq ta jazyp bere alatyn pedagog-jazýshy bolyp jaratylsa, ony halyq múddesimen qabysqan jerinen jik tabamyz dep bos áýrege boı aldyrýdyń qajeti qansha?!

Ábekeńniń shyǵarmashylyq ómirindegi bary men zary túgeldeı halyq qolyna kóship bolǵany týraly joǵaryda aıttyq. Men túrli janrda jazylǵan sol qazynanyń negizinde biri men biri sabaqtas úsh sala jatqanyn ǵana eske túsiremin (jarǵa, erge, elge qulaǵan mahabbatynyń bári sonyń ishinde).

Bul kisi — balyqshy balasy, ózi de balyqshy bolǵan.

Qundaǵynan bas shyǵaryp bastapqy kórgeni—teńiz. Shyǵarmalyǵynda tereń túbin túptemeı tynbaǵan taqyryby da — teńiz. Uly ózenniń teńizge eńserile qulaǵan jerinen «Edil tolqyny», «Aq maraldyń júregi» atty dastandar týyp, Ábekeńniń aqyndyǵyn oqytsa, «Tolqynda týǵandar» men «Teńiz áýenderi» onyń roman aýqymynan shyǵa alatyn shejire jazýshylyǵyn, al «Teńiz mahabbaty»—dramatýrg ekendigin elge tanytty. Meniń shamalaýymsha Ábekeń poezıasynyń lırıkalyq jan júıesinen óte jıi ushyrasatyn teńiz tebirenisteri aqynnyń oı tereńdigine ólshem bolǵandaı. Aq bas tolqynnan kóterilgen «Aqsha bult» arýlar basyndaǵy sharshydaı shaqqan shalqysa, qalyń qara bulttar qorǵasyndaı aýyr aqýaldarǵa qyzmet qylady. Belgili bes tomdyǵynyń qaı tusynda da teńizdeı telegeı tolǵanystardan qalamger qaırat jınaıtuǵyn. Balyq bataǵasyndaǵy ozbyrlyqqa qarsy kúreste jetilgen, balyqshy turmysy ońǵarylyp, basqasha baqyt ustaǵanda soǵan da basshylyq ete bilgen kemeńger keıipkerler Ábekeń shyǵarmalarynda kórkem bir kórme zalyn toltyrǵandaı bolǵan. Sóıtken teńiz jyrshysyn búgingi qurdymǵa bet alǵan Aral, tartylǵan talaı darıalar, ýlanǵan tolqyndar, ol az degendeı, tóńiregin túgel jalmap jutqaly bas kótergen Atyraý teńiziniń ajdaha minezi shermende kúıge dýshar etkenin onyń sońǵy paraqtardaǵy paqyryna kúrsinisinen jáne kórip otyrmyz.

Ábekeńniń bir sát tizginin bosatpaı berik ustaıtyn, qaıta aınalyp soqqan saıyn jańa oılarǵa oıysyp otyratyn taqyrybynyń biri — ózi qatysqan Uly soǵys oqıǵalary, sondaǵy jeńiske jetelegen erlik pen birlik kórinisteri. Osydan biraz jyl buryn «Qasıetti mahabbat» atty óleń-roman janryna kelińkireıtin eńbeginde múlde bir jańa, tartymdy tásilmen sol soǵys týraly jylnama, sheshen shejire jarıalaǵan edi. Odan keıingi pýblısısıkalyq tolǵanystarynda ultaralyq qatynastar tóńiregindegi adamnyń jarym jasyn kemitetin opasyz qylyqtardy — esikten kirip, tór meniki deıtinder syqyldyny kinárattaı otyryp ta, soǵystaǵydaı jandar jarastyǵyn ańsaıdy.

«Jar rýhymen syrlasý» delinetin dastany arqyly óziniń eń bir ejelgi arnasy — mahabbattyń qudiretti kúshin taǵy da alǵa tartady. Poemadaǵy asyl jardyń ómirdegi ózin kórsem-aý deıtinder de bolýy múmkin, árıne. Bul arada jyrdyń sıqyrly syry, tartymdy tabıǵaty da jańaǵydaı jaqsy adam bitimine biregeı tánti qylmaq óz aldyna, bunyń bulaısha egile-tógile jaratylýynyń basqa da bir jaǵy baryn jurttyń bári bile de bermeıdi. Ony myna bizden surańyz. Biz sizdi talaıǵy tanys aıaýly apańyzben tabystyrsaq, onyń rýhymen ózińiz de jeke shúıirkelesip, bálkim oǵan Siz de ishteı búgingi tirshiliktiń baǵzy bir tigisi sótilip turǵan jerlerin aıtyp, shama kelgeninshe shaǵynyp baǵarsyz. Bul kisini ómir boıy shyǵys qyzynyń shyraǵdanyn joǵary kóterisken ataqty jýrnalıs Lázıza Serǵazına apańyz dep bilińiz. Eger ol kisi Ábekeńniń súıikti zaıyby bolmaǵanda sonaý «Aqmaraldyń júreginen» bergi jerdegi aǵyl-tegil mahabbat hıkaıasy tap sol óz dárejesinde jyr dostarynyń jan júıesine otty qýatymen ornyǵa alar ma edi?.. Osynyn ózi — óz aldyna derbes turǵan bir jaýapsyz suraq... Lázken qıyn, qyzyq delinetin taýqymet te, tamasha da kezeńniń bárin bastan keshirgen baıaǵy Qyzyl Otaý qyzy edi ǵoı. Aqyn onyń qadir-qasıetin qazbalaı joqtasa, onyń da, basty sebebi bir ǵana jalǵyzsyraýda jatqan joq (qudaı isine qum shashpaq ta joq). Áıeldiń jaqsy qylyǵymen jan toǵaıtyp daǵdylanǵan aqyn osy shyǵarmasynyń ózinde-aq sholaq qabiletten qatty shoshynady. Ony oqyp otyrǵanda siz ózińiz-aq búgingi baıansyz nekelerdiń bet perdesin parshalasam deısiz.

Ábekeńdi keýdesin qarys aıyra kúrsindiretin mahabbat azasy — týǵan jerdi — qazaq jurtynyń qasıetti mekenin sheksiz súıýmen sabaqtas jatyr. Ony óz aldyna taratyp aıtpaı-aq, aqynnyń taǵy bir ekologıalyq elegıasynan kóremiz. Aıtyp otyrǵan shyǵarmam — janaǵy sóz basynda jaqsha ishinde alynǵan «Ǵasyr men ǵasyr bettesin». Bunda tabıǵatqa ǵana emes, adamnyń ózine, onyń búkil bolashaǵyna tótesinen tóngen apat sóz bolady. O basta bul shyǵarma «Kezektegi ǵasyr perzentiniń jan daýysy» degen atpen jaryq kórgen-di. Atynyń ózinen-aq baıqap otyrǵan shyǵarsyz, abyz qartyńyz áli dúnıe esigin ashpaǵan, ulty qazaq perzenttiń jan túrshiktire shyrqyraǵan qulyndaǵy daýsyna qulaq túrgizedi: «Baıaǵy zamandardan sory arylmaǵan osy halyqqa mynaý mystan ǵasyr opa bergen be, sirá?.. Dúnıege kele qalǵanda men qandaı kúı keshermin?.. Basar jer, iship-jerlik nesibem, jutar aýam ý bolmasa netsin?! Ol turǵaı áýeli, taǵdyr maǵan adamǵa tıesili jeti músheni túgel buıyrtar ma?!. Tipti osy halyqtyń ózi bútin kúıde ómir súrdim deı ala ma eken?.. Osynaý qatygez ǵasyr teń jartysyn qyryp salǵanda, qalǵanyn qalaı bútin dep sanaýǵa bolar?.. Ýsoıqy kezeń jurtyn sońynan ertken erlerdi eki talmap bir jutqanda basqalarynyń ıyǵynda qalǵan basy qaısy? Qur beker keýdemen kımelegen bassyz násilde baba bolǵan ba?!. Babasyz esken balanyń ult, jurt bolǵanyn kim kórgen?».. Aqyn dúnıede joq sábı pirin osynshalyq úreımen jyr qanatyna qondyryp alyp, zar bıikke zaýlasa. siz de odan úzilip qala almaısyz... Endeshe siz osy arada, sóz basynda «Álde qashan kóz jumǵany» aıtylǵan kósem sáýegeımen kezdesip te qalǵandaısyz. Sheńberi sheksiz keń jatqan kemel mahabbat dep osyny aıtsaq kerek!..

Qıly-qıly kezeńderde at qurǵatpaı jol júrýge daǵdylanǵan, eldiń áleýmettik ómirine etene aralasyp ábden ysylǵan qalam hám qoǵam qaıratkeri osynaý syn saǵattardy ashyq aıtystarǵa belsene aralasýyn toqtatqan joq. Ásirese álsirep qalǵan qazaq tiliniń, mesheýlegen mektepterdiń taǵdyry ony erekshe alańdatty. Ábekeńniń bir kezderde baspa jumysyn basqarysyp, oqýlyqtar jasasqanyn álgi bir sóz arasynda da ańǵarttyq. Eldiń osy baǵyttaǵy joǵyn joqtap alys-alys saparlarǵa shyǵyp ketip júrdi. Kórmeı qalǵan kóz, júrmeı qalǵan aıaq, bosap qalǵan býyndar qaı saǵatta da mazasyz shal jarlyǵyna sharasyzdan kóndi. Osydan azdaǵan jyldar buryn ol Astrahan oblysyndaǵy qazaq elin aralap qaıtqan betinde úkimet basshylaryna týra maǵynasynda jylap barǵan, efır men teleekrandy ústi-ústine paıdalanǵany da bar. Eńbegi zaıa ketpedi. 1ske jaýapty azamatgar sol óńirge baryp qaıtqannan keıin qazaq tilinde mektepter ashylyp, radıo toraby iske qosyldy, aımaqtyq qazaq gazeti ómirge keldi. Sol kezde jazylǵan bir maqalamda osy bir ónegeli is órkenin uzartyp, respýblıka jerinen syrtqary jatqan ózge taraptardaǵy qazaqtar turmysyna ońdy áserin tıgizse tamasha bolar edi degen edim odan keıingi jaǵdaı maǵan málim emes.

Aıaýly aqyn-jazýshylarymyzdyń tirliginde tóńiregine sham jaryǵyndaı shashyraǵan sharapatyn kúndelikti ómirimizge aýyzeki aıtysyp, estelik túrinde jazyp ta júrmiz ǵoı. Aramyzda ardaq tutyp otyrǵan Aǵa kisi týraly da osyndaı birer aýyz jyly lebiz bilgizsek, odan shyndyq shyraılanbasa jutamasyn bilýdeı-aq bilemiz-ay... kisiniń ústinen kinárat sóz júgirtpese ishi aýyratyn bireýler de bolady-ay... Sol bireýlerdiń bireýi bir oraıda uıalmaı-qyzarmaı osy adamdy da jershil-jikshilder qataryna qosty. Eger sonyń qıqymdaı shyndyǵy bolsa, týǵan topyraǵymyzdyń jýyqtastyǵy úshin-aq men bul kisiden boıymdy aýlaq ustar edim. Jańaǵydaı «Ábý aq «qoı shaǵala, jelkennen de» degen sózimniń jalpyǵa jarıa túrde qaıtyp alar edim. Qarataý mańaıynyń Zıash Qalaýovasy, Taldyqorǵannan Qanıpa Buǵybaevasy — ekeýi de osy úıdiń boı jetken qyzy bolatyn. Ekeýin de áz áke Ábý, aıaýly ana Lázıza óz qoldarynan uzatqan. Ekeýi de osy uıadan aqyn bop ushty. Jezqazǵannyń Baýbek Bulqyshevi, taǵy da Taldyqorǵannyń Qudash Muqashevi, Aqtóbeniń Qýandyq Shańǵytbaevy, Jympıtynyń Abdolla Jumaǵalıevi — bári de Ábekeńniń ár jerden terip degendeı, óz úıine jetelep ákelgen jetkinshekteri bolǵan. Atalǵandardyń ishindegi maıdanda qaza tapqan eki marqum óle-ólgenshe osy úımen hat jazysyp, maıdan gazetindegi Ábekeńmen de baılanystaryn úzbegen. Osydan artyq oǵan qandaı minezdeme qajet?..

Qubylmaly qulqy mol tentek teńiz ústinde on eki on úsh jasynan dúleı daýyldar azabyn kún demeı, tún demeı úlkendermen birge bólisken kisi elgezek te beınetqor daǵdysynan bir sát jańylmaǵan ǵoı. Kárilik tósegi qımyl-áreketin qysqartyp tastaǵan búginderi de jalǵyz qyzy Raıhanǵa túnniń bir ýaǵynda oıyna oralǵandy sol mezette qaǵazǵa túsirtetin kórinedi. Osy qylyǵy mynadaı bir epızodty meniń esime eriksiz túsiredi:

Bul adam jalpy jaǵdaı tyǵyryqqa tirelgende týra maǵynasynda ózin ózi umytqandaı. Baıaǵy oqýlyq shyǵaratyn baspa dırektory kezinde janyn sirideı qysqan qaýyrt jumys bunyń ózin de, qaraýyndaǵy ózgelerdiń ekeý-úsheýin de túngi jumysqa jekken. Sondaı kúnderdiń birinde, túngi saǵat ekiler shamasynda Qazaqstan Kompartıasynyń birinshi hatshysy Shaıahmetov (ol kisi de túngi jumysty kúndizgiden kem paıdalanbaǵan) telefon soǵyp:

— Bul kim? — dese kerek. Qoljazba áýresimen ábden qaljyrap otyrǵan Ábekeń ákesiniń atyn da qapelimde esine túsire almaı, sondaǵy bar tapqan amaly:

— Áı, aıtyp jiberińdershi, osy meniń famılıam qalaı edi?

Alys-alys gúlderden shyryn tamshylaryn tasyǵan bal arasyndaı qazaq tárjimeshileriniń biri de — osy Ábekeń. Bul kisi qazaq tiline aýdarǵandardan A.Pýshkın men M.Lermontovty, Sh.Petefı shyǵarmalaryn atasaq ta jeter. Orys, túrik, eston tilderine óz shyǵarmalary da aýdaryldy. Áńgimeniń aqyrynda ony da aıta ketelik. Aýdarma turǵaı, túpnusqasynyń áli oqylmaǵan talaı dúnıesi «qart qoınynda qalash» kúıinde qalyp tur. El paıdasyna sarqa jumsalǵan mańdaı-ter, taban-et degenderińiz este eleýsiz qalǵan ba, — saltanatty saǵattarynyń birinde onyń omyraýyna kóz júgirtseńiz kóp medaldar ústinen jeti ordenin kórer edińiz. Sonyń bireýi — táýelsiz Qazaqstan Prezıdent óz qolynan tapsyrǵan «Parasat» ordeni.

Zeınetke qosa beınetiniń ózin paryzyndaı quptaǵan toqsan jastaǵy abyz adamǵa:

— Qartaıdym dep qajyma, eńbegiń — el aýzynda tozbaıtyn tolǵaý! — degennen asyp ne aıta alamyz, — ınshalla, rasy da sol.

1995 jyl.

---