InfoHub Logo

Qaı kezeńdi alsaq ta, qoǵamnyń damýy onyń ekonomıkalyq jáne saıası ınstıtýttar jumysynyń belsendiligimen baılanys­ty emes ekeni belgili. Búginde jahandanýmen betpe-bet kelgen qoǵamnyń rýhanıaty, áleýmettik-mádenı ómirindegi ózgerister aıryqsha nazar aýdarýdy qajet etedi. Qazaqstan qoǵamyn damytý jaǵdaıynda rýhanı qundylyqtar sabaqtastyǵy, jańa qoǵam músheleriniń, ıaǵnı jas urpaqtyń qarama-qaıshylyqtar kezeńinde ómir súrýiniń áleýmettik mańyzyn, sonymen birge qoǵamdaǵy dinı kózqarastar qaıshylyǵy, materıaldyq qundylyqtardyń alǵa shyǵýy, adamgershilik qaǵıdalarynyń aıaq asty bolýy sıaqty kókeıkesti máselelerdiń aldyn alý men saldaryn zertteýdiń mańyzy joǵary.

Fılosofıa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynda Qazaqstan qoǵamynyń turaqty damý strategıasyn iske asyrý men el táýel­sizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı «Qazaqstannyń turaqty damýy strategıasy aıasyndaǵy qoǵamnyń mádenıeti men qundylyqtaryn zertteý» ǵylymı baǵdarlamasyn iske asyrýmen baılanysty ótken «Qazirgi álemniń mádenıeti men qundylyqtary» taqyrybyndaǵy respýblıkalyq dóńgelek ústel­de qoǵamdyq sananyń jań­ǵy­rýy, mádenı jáne rýhanı qun­dylyqtardy saqtap qalý máselesi talqylandy. 

Instıtýt dırektory Serik Seıdýmanov jıyndy kirispe sózimen ashyp, búgingi Qazaqstan qoǵamy úshin rýhanı, mádenı qundylyqtardyń ózektiligine toqtaldy. Osy oraıda ulttyń jań­ǵyrýyna tirek bola alatyn qazaqstandyq qoǵamnyń má­denıeti men qundylyqtarynyń ınovasıalyq áleýetin aıqyndaý qajettigi kórinis beredi. Sonymen birge elimizdiń qazirgi jaǵdaıynda turaqty damýyn qamtamasyz etý, qoǵam mádenıeti, tarıhymyz ben saıası mádenıet qundylyqtary jáne normalaryn ınstıtýttan­dyrý, dinı qundylyqtar tujy­rymdary, ereksheligi, ultaralyq jáne dinaralyq dıalog máse­lelerine kóńil bólý búgingi zaman talabynan týyndap otyr. «Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaevtyń kóptegen eń­bekterinde jáne Qazaqstan Res­pýblıkasynyń Prezıdenti Q.Toqaevtyń joldaýlarynda Qazaqstandy júıeli jańǵyrtýdy reformalaýdyń tarıhı mańyz­dylyǵy aıtylýda. Bul úderiste Qazaqstannyń barlyq etnos ókilderiniń mádenıeti, tarıhy, mentaldy álemi men rýhanı, dinı ártúrliliginiń róline erekshe na­zar aýdaramyz. Osyǵan oraı elimiz óziniń mádenı órkenıetiniń ereksheligine jáne zamanaýı álemdegi ozyq elderdiń mádenı damýynyń úlgilerine de arqa súıeýi qajet. Qazirgi jaǵdaıda Qazaqstanda turyp jatqan barlyq etnos ókilderiniń ulttyq mádenıeti, tarıhy, mentaldy álemi men dinı ártúrliliginiń mańyzy zor. Sondyqtan da bas­ty qundylyqtar men stra­te­gıalyq ıdeıalar ǵylymı zert­teý­lerdiń nysany bolýymen qatar transgýmanızmniń qa­­zirgi jaǵdaıynda jáne ár­túr­li mádenıetterdiń yqpal­das­tyǵynda jalǵasyn tabýy qajet», dedi S.Seıdýmanov. Ol sonymen birge búgingi Qazaq­stannyń qundylyqtar ále­mine Batystyń ǵana emes, Taıaý jáne Ortalyq Shyǵystyń áseri bar ekenin, sondaı-aq ıslam fýndamentalızmi, Ortalyq Azıa elderindegi etnosaıası damýyna yqpalyn júrgizgisi kelip otyrǵan aýǵan máselesine de alańdaýshylyǵyn bildire kelip, «Mádenıet jáne zamanaýı qoǵamnyń qundylyqtary bizderde tarıhı ótkenimizge oralýǵa, bú­gingi kún men keleshek jaıynda oılanýǵa májbúrleıdi. Táýelsiz Qazaqstannyń ulttyq ıdeıasy qundylyqtarǵa qaýip tóndiretin mádenıetaralyq, etnosaralyq qatynastardyń úılesimine, azamattyq qoǵamnyń jáne saıası bıliktiń arasyndaǵy qarama-qaıshylyqtardy retteýge yqpal etýi tıis. Yntymaqtastyq pen mádenıetter dıalogy ǵana adamdar arasynda órkenıetti, tolerantty ustanymnyń damýyna yqpal etedi. Táýelsizdiktiń 30 jylynda elimizdiń memlekettik basqarý júıesi negizinen ártúrli múddelerdiń úılesimine negizdelip keldi», dedi óz sózinde. 

Jıyndy «Til memlekettiń jáne mádenıettiń negizgi qun­dylyǵy» taqyrybynda Fılo­sofıa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyz­metkeri, ǴA korespondent-múshesi Aqan Bıjanov jal­ǵastyrdy. «Memlekettiń qazirgi damý jaǵdaıynda tildiń róli qoǵam mádenıetiniń negizgi qundylyǵy retinde ulttyq damýdyń barlyq salasynda artyp keledi», degen A.Bıjanov til taqyryby qazaq qarpin latynǵa aýystyrý kezinde erekshe mánge ıe bolǵandyǵyna toqtaldy. 

«Zamanaýı mádenı para­dıgmalardaǵy ıslam qundy­lyqtary» taqyrybyn qozǵaǵan ınstıtýttyń bas ǵylymı qyz­metkeri, ǴA korespondent-múshesi Natalá Seıtahmetova búgingi álemdik mádenı týr­býlenttilik jaǵdaıynda qun­dylyqtardy qaıta baǵalaý máselesin qozǵap, HİH ǵasyrdyń áıgili fılosofy Frıdrıh Nıs­she aıtyp ketkendeı, «bar­lyq qundylyq ataýlyǵa qaıta baǵa berý» qajettigi týyn­dap otyrǵanyn jetkizdi. İİ Dú­nıe­júzilik soǵystan keıingi ke­zeńde de qundylyqtardy baǵa­laý máselesiniń oryn alǵan­dy­ǵyna toqtalǵan profesor N.Seıtahmetova «Jalpy, aksıologıalyq fılosofıa turǵysynan alǵanda ol únemi ózgeristerdi bastan keshirýde. Sol sıaqty bizdiń búgingi jaǵ­daıymyzda da aldymyzda tańdaý, óz kózqarasymyzdy dáleldeý qajettigi tur», dedi. 

Qazaqstan sıaqty polıetnosty jáne polıkonfessıaly qoǵam jaǵdaıynda dıalog pen ózara túsinistik týraly máseleniń ózekti ári strategıalyq mańyzy joǵary ekendigin «Tu­raqty damý jaǵdaıynda qazaq­standyq qoǵamnyń bazalyq qundylyqtary» eńbegine arqaý etken osy ınstıtýttyń bas ǵylymı qyzmetkeri, akademık Ábdimálik Nysanbaev jáne «Fılosofıa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýty» SHJQ RMK Fılosofıa ortalyǵynyń jetekshisi, profesor Serik Nurmuratov halyqtyń rýhanı ómirin qalyptastarý men qazaq etnosynyń rýhanı ómirin zertteýdiń jekelegen jal­­pyádistemelik máleleleri, son­daı-aq qazaqstandyq qoǵam­nyń negizgi qundylyqtaryn fı­lo­sofıalyq turǵydan zertteý máselesimen bólisti. 

Sarapshylar mádenıetaralyq dıalog pen rýhanı qundylyq­tardy qalyptastyrý máse­le­­sindegi ǵy­lymı refleksıa ót­kenniń qun­dylyq-seman­tı­kalyq shyǵý tegine bastap qana qoımaı, sonymen birge qazirgi jáne bolashaq týraly oılanýǵa májbúrleıtinin alǵa tartady. Eldiń rýhanı jańǵyrýynyń joldary men tetikterin iz­destirý jaǵdaıynda, ásirese, Qazaqstan sıaqty polıetnos­ty jáne polıkonfessıaly qoǵam jaǵdaıynda dıalog pen ózara túsinistik týraly másele ózekti ári strategıalyq mańyzdy. Ha­lyq rýhanı qundylyqtarǵa jáne ótkenniń rýhanı murasyna, sondaı-aq álem jáne adamzattyń qazirgi dúnıetanymdyq kózqa­rasyna boılamaı ózin ózi shynaıy tanı almasy anyq.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti

Fılosofıa jáne saıasattaný fakúlteti

Dintaný jáne Mádenıettaný kafedrasy

"Mádenıettaný" mamandyǵy

4 kýrs stýdenti

Avtor:Dosjan Altynaı

Óndiristik tájirbıe jetekshisi:Esbolova Moldır Aýeltaaevna

---