InfoHub Logo

"Mýzyka – adamzattyń ámbebap tili" dep G.Longfello aıtpaqshy qazaq mýzykasyn sharyqtaý shegine kótergen uly tulǵalardyń biri –  Ahmet Jubanov. Tolyq zerttelmegen qazaq mýzykasyn zerttep, áıgili dırıjer, myqty kompozıtor, ónertaný ǵylymynyń doktory, Qazaqstannyń halyq ártisi, akademık atanǵan Ahmet shyǵarmashylyǵy men eńbegi halyq jadynda. Bıyl Ahmet Jubanovtyń 115 jyldyǵy. El esinde saqtalǵan dara tulǵanyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn saralap, tyń derekter keltirmekpin.

Ahmet salǵan sara jol Ahmet Jubanov 1906 jyly 29 sáýirde Aqtóbe oblysy Temir aýdanynda dúnıege kelgen. Ónerge degen mahabbaty erte oıanǵan Ahmet alty jasynan dombyranyń qulaǵynda oınaı bastaıdy. Jeti jasynda Ýrkachevsk eldi mekenindegi ekijyldyq ýchılıshege oqýǵa túsedi. Tuńǵysh ustazy Qusaıyn Ájiǵalıev oǵan dombyra, mandolına, balalaıka, skrıpka sıaqty aspaptarda oınaýdy úıretken. 1919 jyly Ahmettiń ákesi aýyryp dúnıeden ótedi. Onyń tym erte eńbek etýden basqa amaly qalmaıdy. Alǵash hatshy, meńgerýshi bolyp qyzmet atqarady. 1925 jyly Aqtóbe qalasyndaǵy kýrsty támamdap, Aqjar mektebine muǵalim bolyp ornalasady. 1928 jyly Aqtóbede oqýǵa keledi. Munda Varshava konservatorıasyn bitirgen N.Chernúk degen skrıpkashymen tanysyp, mýzykalyq saýatyn ashyp, skrıpkadan dáris alady. 1929 jyly aǵasy Qudaıbergenmen Lenıngradqa oqýǵa kelip, mýzyka tehnıkýmynyń skrıpka klassyna qabyldanady. Alaıda, oqý aqyly bolǵandyqtan, tehnıkýmdy tastaýǵa májbúr bolady. Kóp keshikpeı konservatorıada profesor F.A.Nımannyń goboı klassynda oqýyn bastaıdy. 1931 jyly A. Jubanov elge kelip 50 shaqty án men kúıdi jazyp alady. Osy jyly qazaq tilinde alǵashqy «Mýzyka saýatynyń álippesi» eńbegin jazady. 1932 jyly konservatorıany mezgilinen buryn bitirip, Ónertaný ınstıtýtynyń aspırantýrasyna túsedi. 1933 jyldyń aqpanynda Almatydaǵy jańa ashylǵan mýzykalyq drama tehnıkýmyna jumysqa turady. 1934 jyly qazaq halyq aspaptary orkestrin qurady. 1935-1945 jyldar arasynda osy orkestrdiń kórkemdik jetekshisi ári dırıjeri bolady.

Ahmettiń izimen A.Jubanovtyń qazaq mádenıetine qosqan úlesi ushan-teńiz. 1933 jyldyń aqpanynan bastalǵan eńbek joly qazaq óneri men mádenıetiniń qalyptasýy, damýy jáne órkendeýi jolynda altyn áriptermen jazylǵan jemisti betterine aınaldy. Bul kezeń jańadan qaýlap paıda bola bastaǵan oqý, mádenı-óner ordalarynyń qurylýy men kásibı ujymdardyń qalyptasý kezeńi bolatyn. Búgingi tańda qurylǵanyna 70, 60 jyl tolǵan respýblıkalyq deńgeıdegi: Qurmanǵazy atyndaǵy memlekettik akademıalyq ult-aspaptar orkestri, Jambyl atyndaǵy fılarmonıa, Qurmanǵazy atyndaǵy memlekettik konservatorıa jáne sol oqý ornyndaǵy qazaqtyń halyq aspaptar kafedrasy, Ulttyq ǵylym akademıasy, M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty quramyndaǵy Ónertaný sektory qazaq mádenıetiniń iri qaıratkeri Ahmet Qýanuly Jubanovtyń tikeleı aralasýymen jáne jetekshilik etýimen ómirge joldama alǵan ujymdar.

El arasynda ónerpaz ánshi-kúıshilerdiń oryndaýynda keń taraǵan halyq kompozıtorlarynyń án-kúılerin jınap, júıeleý isi jıyrmasynshy ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda keń qanat jaıdy. Respýblıkadaǵy mýzykataný iliminiń negizin qalaǵan A.Jubanov óziniń ǵylymı-zertteý jumystarynda qazaq halyq kompozıtorlyq-oryndaýshylyq mektebiniń úzdik ókilderiniń ómiri men shyǵarmashylyǵyn jan-jaqty zerttedi. Qazaq halqynyń keń taraǵan aspaptyq jáne án oryndaýshylyq dástúrleriniń halyq jadynda qalǵan tanymal tulǵalarynyń shyǵarmashylyq jolyna arnalǵan “Ǵasyrlar pernesi” jáne “Zamana bulbuldary” atty monografıalyq týyndylary jeke kitap bolyp basylyp shyqty. Ómirlik taqyrybyna aınalǵan “Qurmanǵazy” monografıasy kezinde alǵashqy býyn zertteýshilerden ketken olqylyqtardy jan-jaqty tolyqtyryp, uly kúıshiniń esimin bıikke asqaqtata kóterdi. Qazaq mýzykataný tarıhyna, qazaq dalasynda qalyptasqan kompozıtorlyq, oryndaýshylyq dástúrler jaıly mol maǵlumattar beretin A.Jubanov qaldyrǵan ǵylymı, pýblısısıkalyq eńbekter bizdiń qymbat qazynalarymyz. Belgili ónertanýshy B.Ǵızatovtyń “Ǵasyrlar pernesi” men “Zamana bulbuldary” qazaq mýzykasyna qoıylǵan úlken eskertkish ispettes” dep aıtqan pikirine alyp qosarymyz joq.

Qurmanǵazynyń ulan-ǵaıyr kúılerin jınaqtap, olardy ǵylymı turǵydan zerttep, saralap, kúıshiniń shyǵarmashylyq joly jaıly salıhaly pikir aıtqan akademık Ahmet Jubanov bolatyn. “Qurmanǵazy jáne onyń ómirin zertteýdegi A.Jubanovtyń qyzmeti” atty maqalasynda óner zertteýshisi Z.Qospaqov “Kórkem ádebıette Abaı beınesin somdaǵan M.O.Áýezov bolsa, uly dombyrashy, kúıshi Qurmanǵazynyń mýzykalyq tulǵasyn jasaǵan qazaq óneriniń kóshbastaýshysy, akademık Ahmet Qýanuly Jubanov boldy. …Qurmanǵazyny aıtqanda aýzymyzǵa Ahmet Jubanov esimi qatar oralatyndyǵy da sondyqtan” deıdi.

Ahmet Jubanovtyń sýretkerlik armany – qýǵyn-súrgindi kóp kórip, bas bostandyǵy úshin kúresken, zor qajyr-qaırat ıesi, saharanyń “eń úlken juldyzy Qurmanǵazy beınesin mýzykalyq teatr sahnasyna shyǵarý bolatyn” deıdi qyzy Ǵ.Jubanova. Buǵan deıin 1944 jyly L.Hamıdımen birge uly “Abaıdy” opera sahnasynan sátti sóıletken A.Jubanovtyń kelesi joly “Qurmanǵazyǵa” toqtalýy zańdylyq bolatyn. Birinshiden, bul uzaq jyldyq zertteýdiń qorytyndysy. Avtor Qurmanǵazy ómiri men shyǵarmashylyq jolyn búge-shigesine deıin aıqyndap, jazylatyn opera keıipkeriniń ómir súrgen ortasy men tarıhı kezeńin tolyq meńgerdi. Ekinshiden, opera lıbrettosyn “…bir jazsa, M.Áýezov jazady”degen tujyrymǵa kelýi boldy. Sebebi, óziniń alǵashqy sahnaǵa qoıylǵan “Abaı” operasynyń sátti shyǵyp, birneshe onjyldyqty keıinge tastap, zor tabyspen sahnada oryndalyp kele jatýyna bilgirlikpen jazylǵan M.Áýezov lıbrettosynyń mańyzy zor bolǵanyn kompozıtor durys baǵalaǵan edi. Sahnada 62 jyldyq tarıhy bar qazaqtyń klasıkalyq “Abaı” operasy jaıly kezinde baspa betinde kóp jazylǵasyn, biz bul shyǵarmaǵa kóp aıaldaýdy jón kórmedik. Zańǵar jazýshymen birlesip jazyla bastaǵan “Qurmanǵazy” operasynyń lıbrettosy kóp uzamaı dramatýrgtiń densaýlyǵyna baılanysty irkilip, keıin ol dúnıeden qaıtqanda múldem toqtap qaldy. Osyndaı sebeptermen aıaqtalmaı qalǵan operany bitirýdi perzenttik paryzym dep bilgen Ǵazıza Jubanova belgili aqyn H.Erǵalıevpen birge ony qazaqtyń tuńǵysh radıooperasy etip jazyp (1971j.), keıin oǵan qosymsha sahnalar kiristirip, 1986 jyly úsh aktili “Qurmanǵazy” operasynyń tolyq sahnalyq nusqasyn aıaqtady.

Qorya kele, halqynyń jadynda saqtalyp, aýyzdan-aýyzǵa berilip kelgen mýzykalyq muralaryn keler urpaq úshin tirnektep jıyp-terip, umytylmastaı etip hattap ketken A.Jubanovtyń tól týyndylary da sol dala abyzdarynyń jolyn jalǵastyrýshy keleshekpen baılanysyp jatyr.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti
Jetekshisi: F.Qozybaqova ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti tarıh jáne arheologıa, etnologıch fakúltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń tarıhshysy
Daıyndaǵan: Aqerke Erkimbek ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1-kýrs stýdenti

---