InfoHub Logo

Kóshpendi halyqtyń hal-jaǵdaıy kórsetilgen, kezeńdik máni bar iri oqıǵalar óz kezeńimen ǵana  shektelip qoımaıdy, tek óz ýaqytynda ǵana tanı qoıýǵa kelmeıdi. Ondaı qubylystardyń túp tamyry tereńdge boılasa da, ǵasyrlardy kókteı ótip, dáýirlermen úndesip, astasyp jatady. Bul sózimizdiń jarqyn aınasy retinde mahambet Ótemisulyn aıta alamyz. 

Iá, Mahambetteı batyrdyń tal boıy men taǵdyrynda dáýirler bolmysy kórinis tabady. İri tulǵa 1803 jyly İshki Bókeı Ordasynda, Naryn qumynda dúnıege keledi. Naıza ustatyp, jaýǵa qoıatyn Kishi júzdiń Berish rýynan taraǵan. Mahambettiń ózi “Ótemisten týǵan on edik ” dep jyrlaǵandaı, osy on uldyń ishinen erekshesi Mahambet bolǵan. Onyń boıyna batyrlyq, aqyndyq, kúıshilik, sheshendik syndy qasıetterdi darytqan. Osynaı asyl qasıetterdiń barlyǵyn shashaý shyǵarmastan asqaq arman men murattarǵa qyzmet etti. Qara basynyń ǵana qamyn oılamaı, búkil jurttyń, eldiń qamyn jerdi, muńyn shaqty. Osy turǵyda ımanǵalı Tasmaǵambetovtyń sózin keltirip ketsek: “Mahambettiń óziniń bolmys-bitimin eń aldymen el múddesine qyzmet etýge baǵyttaǵan, sóz qudiretin, óziniń poetıkalyq darynyn tóńkerisshilerdiń qarýyna, ıdeologıalyq únine beıimdegen.” Mahambetti zerttegen qaı tulǵany, ǵalymdy alyp qarasaq ta, ol batyrdyń jan-jaqty bolmysyn zertteýge tyrysady. Batyrlyǵy, aqyndyǵy, kúıshilik óneri – bári-bári sóz etýge turarlyq. Batyrlyǵy óz rýhyn kóterse, al aqyndyǵy halyqtyń rýhyn kótere aldy dep bilemin. Mundaı qasıetterge ózi ómir súrgen dáýiriniń de yqpaly mol boldy. Qazaq dalasyn bılegen Jáńgir hannyń saıasaty Mahambettiń kóńilinen shyqpaı, han aldynda taısalmaı sóılep, al sońy bolsa iri kóteriliske ushyraǵany bárimizge aıan. Iaǵnı, Mahambet aıtqan sózin oryndap, ezginiń nátıjesinde batyrlyq tanytyp, qol bastap, Jáńgir hanǵa qarsy shyǵa aldy. 

Kóterilistiń qalaı tutanyp, qalyń qaýǵa tıgen órtshe kókke  shalqyp, sosyn aqyry qalaı qanǵa boıalyp óshkeni halyqtyń jadynda. Isataı – Mahabettiń sarbazdary han men tórelerdiń, baılar men bılerdiń aýyldaryn shaýyp, maldaryn aıdap áketti. Han qaıyny, qanypezer Qaraýylqoja, Shyman-tóre, Balqy-bı qusaǵan ábden jábiri ótken jaýyzdardyń úıiniń shańyraǵyn ortasyna túsirip, jazyqsyz jábir kórgen kóptiń kegin aldy, ketken mal-múlkin qaıtyp áperdi. 

Kóterilistiń eń kemeline jetken shaǵy  - 1837 jylǵy oktábrdiń aıaǵynda Isataı sarbazdarynyń eki myń qolmen Han Ordasyn qamaýy. Isataı osy jerde Mahambet aıtqandaı «qurýly jatqan jebege qursaǵynan shaldyrdy». Batyr áli de bolsa hanmen kelisimge kelmek pıǵylda edi, Qaraýylqojany ornynan túsirip, han ózi Ordada ádil tártip ornatady degen senimde edi. Halyqtyń bar muńy men sherin, armany men úmitin kókireginde qorytqan Isataıdyń bul senimi aqtalmady, olaı bolýy tarıhı-obektıvtik turǵydan múmkin de emes-ti. Arada bir-eki juma ótkennen keıin Tastóbedegi urysta artılerıa qoldanǵan patsha ákeri Isataı men Mahambettiń qolyn qyryp saldy, eki batyr qyryq shaqty joldasymen Jaıyqtyń bergi betine ótip ketýge májbúr boldy. Aqyry kelesi jyly jazda Aqbulaq sýynyń boıynda taǵy da patsha áskerimen aıqasta Isataı Taımanov qaza tapty da, odan segiz jyl ótkende Mahambaet Ótemisovty Baımaǵanbet sultannyń jaldaptary aıýandyqpen óltirildi. 

“Mahambettiń adam tań qalatyn jeri de, sol bola bermestiń bárin boldyrta bilgendiginde ǵoı. Aldymen Mahambet bolý qıyn, al Mahambet bolǵasyn batyr bolý da, kúıshi bolý da op-ońaı sıaqtanyp turatyndyǵy da osydan shyǵar,”- dep Ábish Kekilbaevjazyp ketkendeı, Mahambet óziniń  “Qara narǵa” artqan júgin tolyqtaı ótedi dep senimmen ári maqtanyshpen aıta alamyz!

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, Qozybaqova F.A. jetekshiligimen Amangeldına Qanıa

---