InfoHub Logo

Bıyl egemendik alyp, kók týymyzdy kókte jelbiretip, táýelsizdiktiń besiginde terbelgenimizge otyz jyl. Osynaý salqar dalaǵa ege bolǵan egemen elim jalt etken janarymda máńgiliktiń mekenine japyraq jaıyp,tamyryn tereńge bekitken máýeli báıterekteı kórinis beredi.

Iá, azattyq tańynyń shuǵylaly shýaǵyna shomylyp júrmiz. Alaıda táýelsizdik deıtin tátti syıdy qazaq eline ala ǵoı dep eshkim de tartý etken joq.Qazaq eliniń ǵumyrlyq jolynyń kúressiz,tartyssyz ótken birde bir parasy joq. Álimsaqtan táýelsizdik úshin jan alysyp,jan berisip keledi. Shyǵysy men Batysy alty aılyq joldy alar kólkósir keńistiktegi ulan -ǵaıyr dalamyzǵa qunyǵa kóz tikpegen el kemde- kem.Sonaý jyldardaǵy halqymyzdy qynadaı qyryp,zar jylatqan mońǵol,jońǵar shapqynshylyqtary , aýzynan jalyn sharpyǵan keńestik otarshyldyqtyń kúıikti kezeńderi- zor qasiret ákeldi.Alaıda sol zobalańnyń birinde de erjúrek qazaq halqy mújilgen joq.Óziniń jeke dara,telegeı tarıhynyń tasyn órge domalatty. Qarsy kelgen jaýǵa qan maıdanda soqqy berdi.Eren erlik kórsetti.

Tarıhta oıyp turyp oryn alǵan sondaı irgeli shaıqastardyń biri -XVII  ǵasyrda qazaq -jońǵar arasynda bolǵan Orbulaq shaıqasy. Qazaq pen jońǵar -bir-birimen óte kóp soǵysqan el.Jońǵardyń kózdegeni qısapsyz jer aýmaǵyn ıelený,terıtorıasyn keńeıtý.Erterekten beri keýdesin kernegen kegin qaıtarý.Árıne,jońǵarlar bul soǵysqa erte qamdandy. Batyr Qontaıshy 50 myńdyq  ásker jıyp,qazaq eline qater bultyn tóndirdi.1643 jylǵy bul shaıqasta qazaq halqy tez arada jaýǵa qarsy teń kúsh jınaı almady.Salqam Jáńgir alty júzden astam sarbazymen jońǵardyń qalyń qolyna qarsy turýǵa bel baılady. Jalańtós batyrǵa habarshy jiberip,kómek surady.Orbulaq shaıqasynda Jáńgir tóńiregine toptasqan shapyrashty Qarasaı, arǵyn Aǵyntaı, alshyn Jıenbet, qańly Sarbuqa, naıman Kókserek, dýlat Jaqsyǵul, sýan Eltindi, qyrǵyzdar Kóten men Tabaı batyrlar kileń syrbaz dalanyń saıypqyrandary edi.Soǵys Jarkent qalasynan kúnshilik jerdegi Beljaılaýda Qosqolań taýynyń arasynda ótedi. Jer jaǵdaıyn jaqsy bilgen  Sýan Eltindi batyrdyń keńesimen Orbulaq beli jaýdyń betin qaıtarýǵa qolaıly oryn retinde tańdalyp alynady.Arnaıy or qazylady.«Jáńgir qoly or qazyp ornalasqan jotanyń eki jaǵy ásker óte almaıtyn bıik taý.Jaý kele jatqan tus jazyqtaý bolyp,kóz ushyna deıin sozylyp jatqan qyrqaly saılar kórinip jatady.Al,kerisinshe oqpana qazylǵan jota qıa betkeıli bolyp,jaý keletin jolǵa kóldeneń jatyr.Jer bederin sheber paıdalanǵan Jáńgir qazylǵan oqpanaǵa  Qarasaı men Aǵyntaı batyrlardyń qolyn ornalastyryp,qosalqy kúshterdi Qyzylqıanyń tereń saılaryna jasyrady».Aldy oqpanaǵa tirelip tar jerde irkilip qalǵan jońǵarlarǵa ekinshi jaǵynan myń áskermen kómekke kelgen Samarqan bıleýshisi lap qoıady.Jońǵarlar bas saýǵalap qashýǵa májbúr bolady.Orbulaq shaıqasynyń syry tek or ǵana emes.Sózsiz bul shaıqasta basqa da tásilder qoldanylǵan. Tarıhı jazbalarda qazaqtardyń jaý áskerin ýly tútinge ýlandyrǵandyǵy týraly da derekter kezdesedi. Qazaq áskeri «Sasyq teke» tútinin paıdalanatyn ustalardy óte qupıa túrde ustaǵan desedi. Tarıhshy Talǵat Janysbaıdyń deregine súıensek, qazaq dalasynda iri soǵystar kezinde tútinge ýlandyrý tásili kóp qoldanylǵan. «Uıqymalym sirne» ádisine salyp jaýdyń basyn aınaldyryp uıyqtatý, tútindetip maýjyratý jaýdy kóp shyǵynǵa ushyratqan. Qazaq jasaǵy jaýdyń jolyn toryp, jolyna shómele shóp úıip, or qazyp, oǵan ýly shópterdi salyp, lapyldap janbaýyn qadaǵalaǵan. Shópti sýly kúıde byqsytý aldyn ala oılastyrylǵan. Uzaqqa atatyn nar sadaqpen sadaqshy mergenderdi daıyndap, jebeniń ýly shópke túsýin qadaǵalaý taptyrmas áskerı aıla bolǵan.Bul shaıqasta ekpindeı kelgen jaý qazaq qolyn buzyp jaryp óte almaı kóp shyǵynǵa ushyrady.Jońǵardyń 10 myń áskeri jer jastandy.Soǵys taktıkasyn durys qoldanǵan qazaq qoly jeńiske jetti.

Orbulaq shaıqasy qazaq halqynyń tarıhyndaǵy asa iri jeńisterdiń biri ári biregeıi boldy.Orbulaq shaıqasy- eren erliktiń, myzǵymas birliktiń dáleli.Táýelsizdikke bastar joldaǵy aýyr apattan saqtaǵan  irgeli jeńis.Dese de áli kúnge deıin Orbulaq shaıqasy týrasynda kereǵar pikirler kóp aıtylyp keledi.Tipti, Orbulaq shaıqasy tarıhta bolmaǵan deıtinderi de bar.Shyndyǵynda ,bul tarıhı tanymnyń tarlyǵynan týyndaǵan pikir. Bul soǵys týraly tarıhshy I.Ia.Zlatkınniń, Velámınov Zernovtyń, M.Tynyshbaev, S.Seıfýllın, A.P.Chýloshnıkovtardyń eńbekterinde qundy málimetter kezdesedi. Orbulaq shaıqasynyń  áridegi jońǵar tarıhyn tereńnen qarastyrǵan orys zertteýshileriniń eńbekterindegi naqty arhıvtik derektemeler men beride Beksultan Nurjekeevtiń eleýli eńbekterimen dáleldenip qoıǵany qashan...

Orbulaq shaıqasynyń 375 jyldyq  mereıtoıy qarsańynda 2017  jyly Almaty oblysynda Orbulaq shaıqasy bolǵan jerge eskertkish qoıyldy. «Rýhanı jańǵyrý», sonyń ishinde «Týǵan jer» jáne «Sakraldy geografıa» baǵdarlamalary aıasynda ashylǵan taqtanyń salmaǵy jarty tonna. Onda «Qazaq eliniń táýelsizdigi men erkindigi úshin jońǵar basqynshylarymen shaıqasta jeńiske jetken aıbyndy qazaq sarbazdaryna urpaqtary atynan!» degen jazý jazylǵan. Árıne, bul jeńistiń  shejiresi tarıhta altyn árippen jazylyp ,aqyq  týy týý bıikte jelbirep turýy tıis.

Men osyndaı erjúrek uly babalardyń urpaǵy bolǵandyǵymdy maqtan etemin! Qadir tutamyn ! Men óz sózimdi júrekjardy jyr joldarymmen aıaqtaımyn:

Kýá bop aınala kók pen jer,
Batyrlar aıamaı tókken ter.
Kıeli izderi saqtalǵan,
Qyrattar,tóbeler kók belder.

Jerimde tańba bop qalǵan syr,
Keledi talaıdan jalǵap jyr.
Qasterli qazaqtyń eliniń,
Ory da tarıh bop saırap tur.

Ótkendi ketsek biz bir sholyp,
Júretin alashty kóp toryp.
Qontaıshy  shaýypty qazaqqa,
Kózinde ejelgi kek tolyp.

Bastaǵan qaharly qaýymyn,
Qarýly qolymen jaýynyń.
Soǵysty qazaǵym meje ǵyp,
Arasyn Qosqolań taýynyń.

Alashym uıysqan toptala,
Aqyl men aılaǵa toqtala.
Baturdyń áskerin jeńbekke,
Han Jáńgir qazdyrdy oq pana.

Qazaqtyń qazylǵan orynan,
Jońǵardyń áskeri tosylǵan .
Qaptaǵan qalyń jaý qyryldy,
Alty júz mergenniń oǵynan.

San batyr kórsetip órlikti,
Saqtady abyroı, eldikti.
Qazaqtyń maqtany Eltindi,
Pash etti barshaǵa erlikti.

Batyrlar qajymas qaıratty,
Abdyrtyp jaý qolyn jaıratty.
Atoı sap Qıadan Jáńgir han,
Kórsetti qalmaqqa aıbatty!

Esimi erekshe atalar,
Batyrlar,dańqty danalar.
Birliktiń aq týyn kótergen,
Qarasaı, Aǵyntaı babalar.

Qýatyn dushpanyn dúrelep
Sarbuqa,Jaqsyǵul,Jıembet.
Aryndy ekpinin kórgende,
Sabyldy kelgen jaý ıendep.

Túsetin tarıhtan kózge erek,
Eltindi, Qompaı men Kókserek.
Or qazyp Qyzylqıa órinen,
Qamdanǵan qazaqtar erterek.

Soǵysta syn saǵat surapyl,
Alshynnan Jalańtós Bahadúr.
Tanytqan kómegin janashyr,
Esimi eńseli dara tur.

Kórsetip urpaqqa ónege,
Ákelgen halyqqa bereke.
Han Jáńgir asar sap tý tikken
El jıyp Jalaýly tóbege.

Saqtalǵan san jyldar izderi,
Kıeli Orbulaq bizdegi.
Ǵasyrdan ǵasyrǵa jalǵasyp,
Úzilmeı tarıhy keledi.

Osynaý Orbulaq órinde,
Ejelgi Beljaılaý belinde.
Tarıhy tas bolyp qashalǵan,
Eskertkish ornady tórinde.

Jetkizer halyqty shyn baqqa,
Bul úlken qýanysh urpaqqa.
Jas dostar, jerińdi shyn súıseń
Tarıhtyń teńizin qurǵatpa.

Esimi ardaqty erimniń,
Ár tasy kıeli jerimniń.
Orbulaq- máńgilik ulyqtar,
Óshpeıtin murasy elimniń!

Jetekshisi : Qozybaqova F.A.

ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti tarıh jáne arheologıa,etnologıa fakúltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń profesory

Daıyndaǵan : Asqar Alýa

ál -Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti Fılologıa jáne álim tilderi fakúltetiniń  1 -kýrs stýdenti.                 

Paıdalanylǵan ádebıetter:

1.«Orbulaq shaıqasy» («Jalyn baspasy» JSHS,2003jyl)  91-100,134-144,175-192 better.

2. «Egemen Qazaqstan»,6-8 shilde 1993 jyl.

---