InfoHub Logo

Iá, tarıhı sahnaǵa shyqqanyna 110 jyl tolǵan «Aıqaptyń» da, ulttyq ıdeıanyń shyraqshysy, azattyq rýhynyń qońyraýy, osydan 108 jyl buryn jaryq kórgen «Qazaqtyń» da el tarıhyna eleýli áser etken basylymdar ekeni aıdan anyq. Bul basylymdarda kóterilgen keı máselelerdiń áli kúnge deıin ózektiligin joımaı kele jatqandyǵy sózimizge dálel bola alady. Qos basylymdy da qazaqtyń namysyn qorǵap, soıylyn soqqan naǵyz ultjandy  azamattar basqardy. Kezinde qalyń qazaq eline kózdiń aǵy men qarasyndaı qatar qyzmet etken, qoǵamdyq sananyń oıanýyna, ulttyq mádenıettiń damýyna orasan zor úles qosqan bul basylymdardy bir-birine qarsy qarastyrýǵa múldem kelmeıdi. Biraq, sol ýaqytta «Qazaq» pen «Aıqap» arasynda kózqarastary qaıshy bolǵan tustary bar. Ony Beıimbet Maılınniń: «Endi keleıik, «Aıqap» pen «Qazaq» arasyna. Bul ekeýiniń keıbir pikirleriniń birine-biri qıǵashtyǵy, ol týraly birsypyra sózdiń bolyp ótkendigi oqýshylarǵa belgili» degen sózderi aıshyqtaı túsedi.

Sonymen, bul basylymdarda kelispeýshilik týdyrǵan ne nárse? Redaktorlardyń arazdyǵy ma? Álde, kóterilgen máselelerdiń mazmuny ma? Ult zıalylary bolǵan qos tulǵa Seralın men Baıtursynovty araz dep aıtýǵa kelmes. Osy tusta ǵalym Qaırat Saqtyń: «Ras, keıbir máselelerde pikir alalyǵy kezdespeı qalmaǵan. Biraq, ol maqsat bótendiginen emes, soǵan jetýde ustanǵan joldardyń ártúrliliginen týyndap otyrǵan deýimizge tolyq negiz bar» degen sózine nazar aýdaraıyq. Basylymdarda qandaı pikir alalyǵy boldy?  Nege?

Naqty taldaıtyn bolsaq, birinshiden, «Aıqap» jýrnaly: «Kóshpelilikten bas tartyp, otyryqshy bolamyz» dep eldi otyryqshylyqqa kóship, egin egip, basqa sharýalardy damytatyndyǵyn, oqýǵa baratynyn alǵa tartady. Al «Qazaq» gazetindegi jaryq kórgen maqalalarda qazaqqa jer berip, otyryqshylyqqa beıimdeýdiń artynda patshalyq Reseıdiń kúmándi saıasaty jatqandyǵyn aıtady. Sonymen qatar, kóshpendilikpen kúneltip kelgen halyq úshin onyń qıyn bolatynyn, jerdiń kóp bóligi eginge jaramsyz ekendigin alǵa tartyp, ashtyqqa ushyraý qaýipi bar ekendigin jazady.  Bul qos basylymnyń otyryqshylyqqa qatysty pikirtalasy bolatyn.

Ekinshiden, Mirjaqyp Dýlatovtyń «Qazaq» gazetiniń 1914 jylǵy 51-nómirinde jaryq kórgen «Aıqap» jýrnaly» degen maqalasynda «Qazaq» ta, «Aıqap» ta óz betimen kele jatqan kezde sátsiz kúni bastalǵan basqosý máselesi shyǵa keldi» dep jazady. Bul tusta biz eki basylym arasynda sez shaqyrý, bas qosý máselesinde de kelispeýshilik bolǵandyǵyn ańǵaramyz. Oǵan dálel, M. Seralın jýrnaldyń 1913 jylǵy sandarynda aǵymdaǵy máselelerdi talqylaý  úshin jalpyqazaq sezin shaqyrý jóninde másele kóteredi. Oǵan baılanysty jýrnaldyń kelesi basylymdarynda birneshe adamnyń pikiri jaryq kóredi. Soǵan baılanysty, A. Baıtursynov «Basqosý týrasynda» degen maqalasynda «basqosý qansha kerek bolǵanmen, oǵan qolaıly kez emestigin» jetkizip, kúrestiń basqa jolyn tańdaý kerektigin alǵa tartyp «Qazaq» gazeti tóńiregindegilerdiń pikirin bildiredi. Biraq bul «Aıqaptyqtardyń» tarapynan qoldaý tappaıdy. Basqosý– «Aıqap» pen «Qazaq» biraz ýaqyt  ózekti bolǵan taqyryp.

Bulardan bólek, eki basylym álipbı túzý, qazaq jazýy jóninde bir pikirge kele almaǵan. Osy syndy kelispeýshiliktiń bolǵandyǵyn gazet-jýrnal betterindegi materıaldary da rastaıdy. Bul rette qazaqtyń sol tustaǵy zıaly qaýym ókilderi eki jaqty kelisimge kelýge shaqyrǵan. Shákárim Qudaıberdiuly «Sóz talasy» atty maqalasynda eki tarapqa degen synı kózqarasyn bildiredi. Eldik másele jolynda birlikke kelýge úgitteıdi.

Jalpy aıtalyq, qos basylym da qazaqtyń keregesin keńeıtip, qýatty elge aınaldyrýǵa tyrysty. Biraq oǵan jetý úshin ózderiniń durys kórgen pikirlerin ashyq bildirip otyrdy. Sondyqtan  bul máselege kelgende «eki basylym araz bolǵan» dep aıta almaımyz. Óıtkeni, basylym betterinde jarıalanǵan keıbir materıaldarda biz eki basylymnyń birin-biri jaqtaıtyn tustaryn da ańǵara alamyz. «Aıqap» jýrnalynyń shyǵarylymy toqtaǵannan keıin  «Qazaq» gazeti sanynda «Aıqap» toqtalýy» degen maqala jaryq kóredi jáne ol maqalada qazaqtan shyǵyp otyrǵan jalǵyz jýrnaldyń birneshe jyl qyzmet etip, toqtap qalǵanyna qapaly ekendikterin bildiredi. Munyń ózi shyǵarýshylardyń azamattyq bolmystaryn aıshyqtaı túsetini anyq.

Ońǵarbaı Seıitkerim Serjanuly, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1-kýrs stýdenti.

Joba jetekshisi Qozybaqova. F. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ tarıh jáne arheologıa, etnologıa fakúltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń profesory.

---