InfoHub Logo

Ol eshqandaı jaý emes, óziniń kózqarasy men ustanymdary bar naǵyz ǵalym.

A.M. Pankratova

Bekmahanovtyń eńbegin “Qazaqstannyń jınaqtalǵan tarıhyn jasaýdaǵy alǵashqy sátti qadamy”, dep baǵalaǵan, sońynda Bekmahanovty jaladan qutqarǵan sol Pankratova bolatyn.

Qazaqstanda “Bekmahanov isi” qalaı boldy?

Lenıngrad pen Máskeýde qoldan jasalǵan « Lenıngrad isi », «dárigerler isi» júrip jatqan kezde, Qazaqstanda « Bekmahanovtyń isi» uıymdastyryldy .

Bekmahanovtyń “XIX ǵasyrdyń 20-40-jyldaryndaǵy Qazaqstan” eńbegi jarıalanǵan soń ol birden talqyǵa túsip ketti. K.Qasymov kóterilisin ult - azattyq oqıǵa dep qabyldaýshylarǵa qarsy shyqqandardyń arasynda H.G. Aıdarova kózge tústi . Ol : « Álbette biz 1943 jyldan 1947 jylǵa deıin BK ( b ) P OK - niń Bashqurtstan, Tatar stan, Ýkraınadaǵy ıdeologıalyq máselege arnalǵan, « Zvezda » jáne « Lenıngrad » jýrnaldary » týraly, sondaı - aq Qazaqstan K ( b ) P OK - niń « QazKSR tarıhynyń ekinshi basylymy týraly », Qazaq KSR Ǵylym aka demıasy Til jáne ádebıet ınstıtýty jumysyndaǵy óreskel saıası qate likter týraly sheshimi bar ekenin, sonymen birge Jdanov joldastyń fılosofıalyq máseleler jónindegi pikirtalasta sóılegen sózinde zertteýler men kópshilikke arnalǵan jumystarda partıalyq, jaýyngerlik baǵytty ustaný kerektigin taǵy qaıtara eske salǵanyn jaqsy bilemiz . Qoǵamdyq ǵylym salasynda osy tujyrym jáne Lenın men Stalın eńbekterin bas shylyqqa alý kerek », - dep ulttyq sıpattaǵy zertteýlerdi synǵa aldy » . Osylaısha qazaqstandyq birqatar ǵalymdardy qýdalaýǵa jol ashyldy. Sondaı- 1950 jyly 26 jeltoqsanda « Pravda » gazetinde T. Shoıynbaev, H. Aıdarova men A. Iakýnınderdiń birlesip jazǵan « Qazaqstan tarıhyn markstik lenındik turǵydan zerdeleıik »  atty maqalasy jaryq kórdi . Osy makala keńestik tarıh, jalpy gýmanıtarlyq ǵylym taǵdyrynda zulmatty ról atqardy . Oǵan joǵaryda aıtylǵan maqalanyń negizgi eki tezısi dálel bola alady, onda: 1 ) « Qazaqstan tarıhynyń mańyzdy kezenderiniń birin baıan daýdy qolǵa alǵan Bekmahanov onyń mánine bara almaǵan, feodaldyk monarhıalyk ultshyldyq tórkinin túsinbegen jáne de muraǵattyq jáne ádebı maǵlumattardy qate paıdalanyp, tarıhty burmalaǵan . Avtor marks tik - lenındik ǵylymı ustanymnan aýytqyǵan, tarıhı oqıǵany býrjýazıa lyk - ultshyldyq kózqaras turǵysynan zerdelegen » ; 2 ) « Keńes tarıhshy lary ulttyq qozǵalys tarıhyn tereń de shynaıy túrde zertteýleri kerek Bul tarıhı oqıǵaǵa markstik - lenındik kózqaras turǵysynan kelý degen sóz . Ókinishke qaraı, ǵylymı - zertteý jumystardyń bári birdeı osy talapka saı kelmeı jatyr » dep kórsetildi .

Dál osy maqala qyzý talqyǵa túsip, aqyr sońynda 1951 jyly 16 sáýirde partıa jınalysynda Bekmahanovaqa jala jabylyp, onyń BK(b)P qatarynan shyǵarylýy jóninde 13sáýirde búro sheshimi bekitildi.Ary qaraı ol ǵylymı dárejeleri men ataǵynan aırylyp, mal-múlki tárkilenip, qyzmetinen bosatylyp,sottalady. Tek ol ǵana emes onyń shákirtteri men aspıranttary “Bekmahanovtyń balapandary”,“bekmahanovshylar” dep atalynyp,olar da qýǵynǵa ushyraıdy.Sol kezben tuspa-tus kelgen QazKSR ǴA-nyń prezıdenti Q.I.Sátbaevtyń da M.Áýezovtyń da Máskeýge ketýge májbúr bolýy tekten tekke emes.

Ozyq oıly, parasatty azamattardy qýdalaý oqıǵalary elde jıi bolyp turdy, oǵan qalyń kópshilikti qatystyrý jaǵy da eskerilip otyrdy . Ondaı sharalar barlyq deńgeıde júrgizildi, aýyldan bastap Qazaqstan astanasyna kelip aıaqtaldy . Shyndyǵyna kelgende, bul sharalar minsiz dep sanalatyn, komýnıstik qoǵam týraly basqasha oılaıtyndarǵa qarsy baǵyttaldy . So ǵystan keıingi kezende elde keńestik basshylyq júıesi tıimdi, ákimshilik sheshimderdi eshqandaı talqylaýǵa jatpaıtyn, buljymas jarlyq túrinde qabyldandy . Qoǵamda, Shyńǵys Aıtmatovtyń mysal etip aıtqan ósıet áńgimesindegideı, ahýal qalyptasty . Bir aqsaqaldar dastarqan basynda otyryp Stalınnen : « Myna halyq kósem sózin bir kisideı tyndap, ne aıtsa da buljytpaı oryndaýy úshin ne isteý kerek » dep surapty . Sonda Stalın bir taýyq aldyrypty . Taýyqty júnin túk qaldyrmaı julyp jibere salady . Qyzylshaqa taýyq sorly kúnge denesi kúıip kóleńkege tyǵylady, kóleń keden tońyp shydaı almaı aqyry zymyrap otyryp kósemniń etiginiń qony shyna súıkenip jylynypty . I. Stalın « Mine, halyqty osylaı basqarý kerek », - degen ósıet aıtypty .

Sonymen qatar bul ister sottalýshynyń oıyn elemesten, óte ádiletsiz deńgeıde ótti. Oǵan dálel aıdaýda júrgen Ermuhan Bekmahanov : « Meniń isimdi tekserý ádeıi birjaqty júrgizildi . Tergeý organdaryn osy hatta kórsetilgen faktiler qyzyqtyrdy, meniń ol týraly jaýaptarym protokolda kórsetilmedi . « Pravdadaǵy » maqala týraly meniń sózderimniń birde - bir stenogrammasy iske tirkelmegen . Sondaı - aq meniń BK(b)P OK men Qazaqstan K (b)P OK ine jáne gazet, jýrnaldarǵa jazǵan hattarymnyń kóshirmesi iste joq bolyp shyqty . Tergeýshi organdar Kenesary Qasymov qozǵalysyna qatysty qoıylǵan suraqtar men onyń jaýaptaryna mán bergen joq . Tekserý bary synda 30 jyldan astam Kenesary Qasymov qozǵalysynyń ne sebepti « Prav dada » maqala shyqqanǵa deıin jaǵymdy turǵyda atalyp kelgenin anyqtaý dyń esh qajeti bolmady . Eger de tekserýshi organdar osy máseleni zertteýdi jan - jaqty qarastyrǵanda, onda olar meniń kinámniń qanshalyqty ekenin anyqtaýǵa birshama ádilettilik turǵysynan kelgen bolar edi », – dep jazdy eldiń joǵary bılik organdaryna.

Eń sońynda bir qýantaıtyn jaıt Bekmahanovtyń aqyr sońy aqtalyp shyǵýy.

Túrmege qamalǵan ýaqyttan bastap  eki jyldan keıin Bekmahanov aqtalyp, jumysqa qaıta oralady. Anna Pankratovanyń tabandylyǵynyń arqasynda bul másele Stalınge, keıin Hrýshevke deıin jetti. Bekmahanovtyń jesiri Halıma Bekmuhamedovanyń estelikterinen: 

«Ol Ermuhan úshin kóp nárse istedi. Ony óziniń ekinshi anasy dep esepteıtini de  oryndy. A.M.Pankratovanyń shynymen osyndaı ekendigine Ermuhandy 25 jylǵa sottaǵan kezde kózim jetti ... Bul oqıǵa 1953 jyly, Stalın qaıtys bolǵanǵa deıin boldy. Pankratova, sol kezde KSRO Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty bolyp saılanǵan edi. Ol óziniń stýdenti bolǵan Stalınge mynadaı sózdermen júgindi: «Qazaqtyń jas, daryndy ǵalymy Kenesary Qasymovtyń ǵylymı jumysy úshin jıyrma bes jylǵa qamaldy, men onyń ǵylymı jetekshisi bolyp, jumystyń jazylýyn qadaǵaladym, sondyqtan onyń taǵdyryna qatysym bar dep esepteımin. Olaı bolsa, ne sebepti meni Joǵarǵy Keńestiń depýtaty etip taǵaıyndadyńyz? Bul qazaqtyń jas mamanynyń ǵana emes, bul meniń de kinám!». Stalın túsinikteme jazýdy usynyp, «Men bul máseleni qarastyramyn» dedi. Pankratova bárin egjeı-tegjeıli jazyp, Stalınge osylaısha óz pikirin bildirdi».

Stalın kóp uzamaı ómirden ótedi. Hrýshev Stalınniń ornyna kelgende, Pankratova Hrýshevke de júginedi.

Ermuhan Bekmahanovtyń isi 1954 jyly 16 aqpanda qaralǵannan soń, ol tolyǵymen aqtalyp, doktorlyq dárejesi qalpyna keltirildi. 

«Bostandyqqa shyqqannan soń, ol birden Anna Mıhaılovnaǵa bardy», - dep eske alady Halıma Adamqyzy. -Ol Ermuhandy anasy sekildi jyly qarsy aldy. Oǵan aqsha usynyp: «Almatyǵa barmas buryn jaqsy kıinýiń kerek. Saǵan qarsy adamdar sen jeńildiń dep oılamasyn». Ermuhan bylaı dep aıtyp kelgen: «Men ózime ratın palto, jaqsy bas kıim, jyly aıaq kıim satyp aldym. Biraq sharfqa aqsha jetpedi. Muny estigen Anna Mıhaılovna birden onyń qolyna qarajat ustatyp: «Mine, baryp satyp al! Sondaı-aq, ózińe jeıde jáne balalarǵa syılyqtar al!» Lagerde tutqyn bolǵan adam qaıta oralyp, Akademıaǵa kelgen kezde, bári tań qaldy. Mine, Anna Mıhaılovna osyndaı adam boldy! Ol ómirden ótken soń, Máskeýden jerleý rásiminen kelgen Ermuhan maǵan: «Men ómirde eshqashan, tipti tutqynda bolǵan kezimde, júrektiń ne ekenin bilmeıtinmin. Anna Mıhaılovnamen qoshtasqan sátte ǵana júrektiń qaıda oralasqanyn túsindim».

Eń ókinishtisi,qazaq qazaqqa jala japqan ýaqytynda, onyń kinásizdigin túsinip, oǵan shynymen kómektesken orys ultynan shyqqan Anna Pankratova boldy.Biraq bastysy Bekmahanov aqtaldy ǵoı, aqtalmaı, jala jabylyp azappen ólip ketken qaıran qazaqtyń zıaly ókilderi qanshama. Biz biletinimiz bar, biz áli kúnge betin asha almaı júrgenimiz bar.

Avtory: Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń 1 kýrs stýdenti İlıasova Symbat
Jetekshisi: Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń tarıh kafedrasynyń dosenti Qozybaqova F.A.

---