InfoHub Logo

Kóńili darhan daladaı keń, ózgeni jatsynbaı baýyryna basyp, qonaǵyn qushaq jaıa qarsy alyp, quraq ushatyn qazaq halqynyń fılosofıalyq tanymy sonaý erte kezden, naqtylaı aıtqanda kóne túrki dúnıesinen, onyń kórnekti ókilderi, búkil túrki dúnıesine ortaq tulǵalar bolyp esepteletin Qorqyt, Ál-Farabı, J.Balasaǵun, M.Qashqarı, Q.Iassaýıdan bastaý alady.

Óz aldyna jeke el bolyp handyq qurǵan tusta eldiń eldigi men erdiń erligin, bılik etken handar men ýázirlerdiń, el basqarǵan bı-bolystardyń ádildigi men ádiletsizdigin ashyq aıtyp, halyqtyń joǵyn joqtap, muńyn muńdaǵan jyraýlar shyǵarmashylyǵynyń túbine úńiler bolsaq, ár biriniń tereńinen fılosofıalyq oılardyń kórinis beretinin anyq ańǵara alamyz. Oǵan Sypyra jyraý, Qaztýǵan, Dospambet, Shalkıiz, Marǵasqa, Aqtamberdi, Buqar jyraýlardyń jalyndy jyrlary tolyqtaı dálel bola alady. Jyraýlar shyǵarmashylyǵyn bylaı qoıyp, jelmaıasyna minip jeldiritip, jer kezgen, eline jaıly, shyraıly, qutty qonys bolsyn dep jeruıyq izdegen Asan qaıǵynyń áreketi, odan erterekte ólmesti izdep ólimnen qashqan qyl qobyzdyń qulaǵynda oınaǵan Qorqyttyń áreketi tunyp turǵan fılosofıa ekeni daýsyz.

Ata-babamyzdyń zamanynan búgingi kúnge deıin qazaq halqymen ǵasyrlar boıy birge jasasyp kele jatqan salt-dástúrler, ádet-ǵuryptar, sonymen qatar, kúndelikti turmys-tirshilikte qoldanatyn yrym-tyıymdardyń barlyǵynyń derlik astarynda fılosofıanyń bir máni men mańyzy jatqany aıtpasa de belgili. Osyǵan baılanysty birneshe mysal keltirer bolsaq, keıbiri yrym-tyıymdar  tórt-túlik malǵa qatysty. Onyń mánisi maldyń kıesi baryn sezdirýge, sony bilip, qurmetteýge shaqyryp turǵandaı áser qaldyrady.  Tórt túliktiń ózge de qasıetterine, keıbir áreketterine qaraı otyryp aýa raıyn, tabıǵat bolmysyn, ózgede nárselerdi boljaı alǵan halqymyzdyń rýhanı qazynasynda osynaı taqyrypqa arnalǵan yrym-tyıymdar molynan ushyrasady.Solardyń birqataryna toqtalsaq, «Soıylǵan maldyń qanyn tórt túlik (ásirese sıyrdyń) kózinshe tógýge bolmaıdy – sútinen aıyrylady»,  «Maldyń aldynan bos ydyspen shyqsa – súti azaıady» dep eseptegen. Sondaı-aq, asqa qatysty, «As iship bolǵan soń «toıdym demeıdi», «qanaǵat» degen jón», «Balaǵa mı jegizbeıdi – byljyr, ynjyq bolady» dep sanaǵan. Osy sıaqty yrym-tyıymdar, atalmysh salt-dástúrler men ádep-ǵuryptar da halqymyzdyń qorjynynada jeterlik.

Qazaq halqynyń fılosofıalyq tanymy  zor mánge ıe ertegi-ańyzdarynan da, tárbıelik mánge baı maqal-mátelderi men jumbaqtarynan da kórinis beredi. Ózge halyqtardan ózine tán bitim-bolmysymen erekshelenetin ultymyzdyń qazirge deıin júrip ótken joly búgingi jáne keleshek urpaq úshin taǵylymy mol tárbıe men tunyp turǵan fılosofıa. Oǵan óz úlesin qosqan danyshpan tulǵalarymyzdyń bizge qaldyrǵan mol murasy baǵa jetpes qazyna.

Danat Janataev

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ profesory, dosent

Aqerke Adehanova

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ magıstranty

---