InfoHub Logo

Árdaıym baqytty bolý úshin kúndelikti ózińmen jumys isteý qajet. Arman-maqsattaryńyzdy iske asyrýdy, qýanýdy jáne osy sátpen ómir súrýdi úırenińiz..

Baqytqa umtylý. Árqaısymyz ómirden lázzat alyp, armandarymyzdyń oryndalǵanyn, úndestikte, berekede ómir súrýdi qalaımyz. Baqytty bolý árkimniń mańdaıyna jazylmaǵan dep oılaıtyn bolarsyz, biraq olaı emes. Ár adam kezdeısoq baqytty bola alady, sonymen qatar ony ómirlik ete alady. Buǵan biraz ýaqyt, kúsh-jiger qajet bolady, biraq eń aldymen ol ózin jaqsy kórýi kerek.

Baqytqa bólengińiz kele me? Aldymen onyń nazaryn ózińizge aýdartyńyz, óıtkeni ol jaıdan-jaı kelmeıdi. Ol úshin ne qajet? Armandaryńyzdyń oryndalýy. Ózińizge qýanysh syılańyz, burynnan armandaǵan isińizdi iske asyryńyz. Keıbir adamdardy qalaýlarynyń oryndalýy durys emes nárse dep tárbıeleıdi. Buǵan kózqarasyńyzdy ózgertińiz. Siz bir-aq ret ómir súresiz jáne ómirińiz qashan aıaqtalaryn bilmeısiz, sol sebepti kishkentaı qalaýlaryńyzǵa nege tosqaýyl qoıasyz? Qalaǵanyńyzdy jasańyz, bul baqytqa bastar jolǵa alǵashqy qadam.

Baqyttyń nazaryn aýdarý prosesi qalaı júredi?

Kez kelgen jetistik – bul jumys. Baqyttyń nazaryn aýdarý da birshama eńbekti talap etedi, ásirese joldyń basynda. Eń bastysy – bul óz-ózińmen jumys, ishki jan-dúnıeńdi jáne álemdi qabyldaýdy ózgertý.

Bizge bóget bolyp turǵan – túrli ádetter. Adam kúndelikti jasap júrgen ádet-ǵuryptaryn ózgertkisi kelmeıdi. Biraq ádetter adamdy aldaǵy damýdan bógep turýy múmkin. Mysaly, keshke siz teledıdar qaraǵandy unatasyz, biraq bul ýaqytty kitap oqýǵa, serýendeýge nemese otbasyńyzben ótkizýge bolady ǵoı, jáne de bul kóbirek qýanysh syılaıdy.

Baqytty qolyna qondyrý úshin shamamen bir aıdaı ýaqyt qajet. Tym quryǵanda 30 pýnkten turatyn tizim quryńyz. Kúndelikti bireýin jasap turyńyz. Bul pýnkter – sizge lázzat, qýanysh, jaqsy kóńil kúı syılaıtyn zattar. Ádetterden arylyńyz. Birinshi aptada-aq ómirińiz ózgerip jatqanyn baıqaısyz, sáttilik sizge serik bola bastaıdy.

Baqytty árdaıym azyqtandyryp otyrý kerek. Eger kúndelikti bir ǵana áreketterdi jasap otyrsańyz, oǵan úırenip ketesiz, al jańalyq sezimi joǵalyp ketedi. Iá, siz 24 saǵat boıy ózińizdi baqytty sezinip júre almaısyz. Sátsizdikter bolyp turady, kóńil kúı túsedi, sondyqtan óz-ózińizben jumys isteýdi toqtatpańyz, baqytty kez kelgen qol jetimdi árekettermen shaqyryńyz. Ár sátsizdik – bul bizdiń qateligimizdi kórsetetin jáne ony qaıtalamaýdy eskertetin sabaq.

Qýana bilińiz

Baqyt túńilýshilik pen muńdy jekkóredi. Baqytqa bólenip júrý úshin qýanyp júrýge úırený kerek. Kez kelgen usaq-túıekke: tańǵa, kúnge, jańbyrǵa, dosyńnyń qońyraýyna, jumystyń aýysýyna. Qýanyshty jaıt bolmasa da jaǵymdy jaqtaryn izdeýge tyrysyńyz, jymıyńyz. Jymıǵan saıyn kóńil kúıińiz kóterile túsedi.

Oılar baqytty bolýǵa kedergi keltiredi. Nege? Biz bolǵan oqıǵany, adamdardyń sózderin qaıta qoparamyz, jaǵymsyz sátter men keleńsizdikti óz oılarymyzben jalǵaı túsemiz. Nátıjesinde sanamyz jaǵymsyz oılarǵa beriledi. Artyq oılar baqytty bolýǵa kedergi keltiretinin ǵalymdar da dáleldegen. Oılar tizbegin toqtatyp úırenińiz. Buǵan ýaqyt kerek, biraq nátıjesi kóp kúttirtpeıdi. Eger bul qıyn bolsa, ıogamen aınalysyp kórińiz, onda sizdi medıtasıaǵa úıretedi.

«Dál osy sátte» prınsıpimen ómir súrińiz

Bul prınsıp neni bildiredi? Bul dál qazirgi sátpen ómir súrý qabileti, bar nazaryńdy dál qazir istep jatqan isińe salý. Ótken shaq pen bolashaq jaıly boljamdardyń esh máni joq. Ótkendi ózgerte almaısyń. Bolashaqta bári múmkin. Ne bolaryn boljaı alasyz, biraq ol naqty emes. Budan ózge, jaǵymsyz oılar jaǵymsyz oqıǵalardy týdyra alady. Ótken shaqtaǵy nemese bolashaqtaǵy oqıǵalar jaıly kez kelgen oılar emosıa týdyrady, al bul óz kezeginde qorqynysh pen senimsizdikke sep bolady. Osy shaqta ómir súretin bolsańyz, qorqynysh ta, ýaıym da bolmaıdy. Tek qazir bolyp jatqan oqıǵadan lázzat alý ǵana bolady. Jaı ǵana lázzat alyp, jumys jasańyz.

Baqytty izdeýden jalyqpańyz jáne qolyńyzdan ushyryp almańyz

Ár adam jeke tulǵa. Árqaısymyz álemdi árqalaı qabyldaımyz, demek, baqyttyń nazaryn aýdartýǵa jáne ony ustap qalýǵa óz ádisterimiz bar bolýy da múmkin. Óz ómirimizge jáne bizben bolyp jatqan oqıǵalardy qalaı qabyldaıtynymyzǵa ózimiz jaýapty ekenimizdi umytpaıyq. Eger sizge birdeńe unamasa, oǵan basqasha kózqaraspen qarap kórińiz nemese ony ózgertýdiń basqa amalyn tabyńyz. Ózgerte almaısyz ba? Onda dál qazirgi sátpen ómir súrińiz.

Ózińizdi sál de bolsa baqytty sezinseńiz osy qalypty saqtap qalýǵa tyrysyńyz. Kúlki kóńil kúıdi ózgertedi jáne qorshaǵan álemdi ońaı qabyldaýǵa múmkindik beredi. Búgin tamasha kóńil kúıdesiz be – ony barynsha azyqtandyryp, surqıa adamdarǵa bul qalpyńyzdy buzýǵa, ómirden lázzat alýǵa kedergi keltirýge múmkindik bermeńiz. Sizge senimdilik syılaıtyn, kóńil kúıińizdi kóteretin jáne eshteńege qaramastan árdaıym janyńyzdan tabylatyn adamdarmen ǵana aralasýǵa tyrysyńyz.

Oqýǵa keńes beremiz:

Ózińdi shyn máninde baqytty sezinýdiń 8 ǵylymı joly

---