InfoHub Logo

Úlgerimi tómen oqıtyn oqýshylarmen jumystardy uıymdastyrý
(Bastaýysh synyp birlestik muǵalimderine arnalǵan trenıń)

Topqa bólý:
Nashar oqıtyn oqýshylarmen uıymdastyrý jumystary
I top: «bala quqyn qorǵaý» - sózsaıys (debat
Maqsaty: Muǵalimniń quqyq negizderin bilý, qandaı zańdylyqtar qoldaý kerek.
II top: Minezdeme jazý (Jazý strategıasy)
Maqsaty: Muǵalimniń saýattylyǵyn artyrý, minezdeme jazý daǵdysyn jetildirý

III top: Pedogogıkalyq jaǵdaıattar
Maqsaty: Pedagogtiń mektepke oqýshylarmen kezdesetin ár túrli pedagogıkalyq jaǵdaıattardy sheshý sheberligin arttyrý.

İV top: Saýalnama
Maqsaty: Muǵalimniń pedagogıkalyq - psıhologıalyq negizderdi ıgerýin, teorıalyq bilimin baqylaý.

İ top: Jaǵdaıat (kórinis arqyly)
Aıgúl úıine kelip ata - analar jınalysy bolatyndyǵyn eskertedi. Anasy oǵan jınalysta muǵalim tek oqý ozattaryn maqtap Aıgúldi «nashar» deı bergendikten bara almaıtyndyǵyn aıtty. Aıgúl ata - anasy jınalysqa kelmese muǵalimi ursatyndyǵyna kóńili tústi. Anasy onda «sabaq barmaı - aq qoı» deıdi. Sodan bala sabaqtan 2 - 3 kún qaldy.

Tapsyrma: İ top: Balany jaqtaýshy.
Sebebi: Aıgúl óziniń synyptastary arasynda uıalady. Muǵalimniń ózine kóńil aýdarmaıtyndyǵyna, tek qana eskertý ala beretindikten de, ata - anasynyń jınalysqa barmaǵandyqtan muǵalimniń urys estıtindiginen sabaqqa barmady.
Muǵalim balanyń psıhologıasyn bilýi kerek. Úı ishine baryp qarym - qatynas jasap otyrýy kerek.

İİ top: Balany dattaýshy.
Aıgúl kúndelikti sabaǵyna jaqsy daıyndalyp, muǵalimderdiń eskertýlerinen qorytyndy shyǵaryp otyrýy kerek. Aıgúldiń sabaq oqýyna ata - anasy kómektesýi kerek. Mektepte muǵalim, úıde ata - anasy kómekshi bolýy kerek.

İİ top: Minezdeme jazý
Synybyndaǵy nashar oqýshyǵa minezdeme jazý.
«Qıyn» oqýshy modeli qandaı?

İİİ top: Pedagogıkalyq jaǵdaıattar
1 – jaǵdaıat
Toqsandyq baǵa shyǵarǵanda talas baǵany baıqamaı oqýshyǵa tómen baǵa shyǵardyńyz. Ári ony umytyp kettińiz. Oqýshynyń ata - anasy dırektorǵa shaǵymdanyp keledi, sizdi shaqyrady.
1. Dırektorǵa ne deısiz?
2. Ata - anaǵa ne deısiz?
3. Ózińizge ózińiz ne deısiz?
2 – jaǵdaıat
Talǵat nashar oqýmen qatar, mektep erejelerine saı tártip saqtamaýshy edi. Sol sebepten de synyp jetekshisi úıine jıi baratyn. Ony ata - anasy mektepke sırek kelýimen qoımaı, balasyn jaqtap, muǵalimderdiń ózderi kináli dep sanaıtyn. Talǵattyń áke - sheshesi tek balany tamaqtandyryp, kıindirsek boldy, al oqytý men tárbıeleý mekteptiń isi deıtin.
Talǵat sotqa tartyldy. Ata - anasy buǵan kináli mektep degen oıda bolatyn.
1. Balaǵa adamgershilik tárbıe berýdegi otbasynyń jaýapkershiligi nede?
2. Al mektep bul isten syrt qalýy kerek pe?

3 – jaǵdaıat
On jasar Qýan mektepte «qıyn» bala atalǵan. Naýryz meıramy kúni synyp jetekshisi oǵan bir - eki joldasyn ertip mektep aýlasyna on shaqty tal otyrǵyzýdy mindettedi. Ol óz joldastarymen qoǵamdyq tapsyrmany tıanaqty oryndap shyqty. Mektep lıneıkasynda olarǵa alǵys aıtyldy. Osy kezden bastap bala ómirine ózgerister ene bastady.
1. Jetkinshekke jasalǵan pedagogıkalyq yqpaldyń nátıjeli bolý sebebi nede?
2. «Qıyn» bala men pedagogtyń arasyndaǵy qarym - qatynas qalaı bolý kerek?
4 – jaǵdaıat
Muǵalim oqýshylarǵa júrgizgen dıagnostıka nátıjesinde óziniń momyn, úndemeıtin, minezimen kózge túsetin Serik eń bedeldi oqýshy qataryna shyqty da, al kóńildi, jarqyn minezdi, balalarmen qarym - qatynasta únemi belsendilik kórsetken Nurlan úsh - aq daýys aldy.
1. Alynǵan málimet boıynsha Nurlan belsindiler quramyna kezinde durys taǵaıyndalǵan ba?
2. Mundaı jaǵdaıda muǵalim qandaı sheshim jasaý kerek?

İV top: Saýalnama
1) Pedagogıkanyń ǵylym retinde damýy mynany anyqtaıdy.
A) ǵylym men tehnıka progresin.
V) qoǵam ómirindegi tárbıe rólin kóterýdi.
S) ata - ananyń balalarynyń baqyty jóninde qamqorlyǵyn.
D) tek jalǵastyrýdyń bıologıalyq zańyn.
2) Jeke tulǵanyń damýyna áser etetin jetekshi faktor:
A) taldap - qorytý, jınaqtaý.
V) ózin - ózi tárbıeleý.
S) qorshaǵan ortasy, tárbıe, tuqymqýalaýshylyq.
D) otbasy.
E) joldastary.
3) Bastaýysh mektep oqýshylarynyń qarym - qatynasynyń qalyptastyrýyna myna jaılar kóbirek áser etedi:
A) ata - anasynyń pikiri.
V) joldastarynyń pikiri.
S) muǵalimniń pikiri.
D) óz pikiri.
E) týystarynyń pikiri.
4) Jeke tulǵanyń týa bitken qasıetterine mynalar jatady:
A) temperament.
V) jady.
S) oılaý.
D) qabyldaý.
E) aqyl - oı tárbıesi.

5) Oqýshynyń minez - qulqy men is - áreketin yntalandyrý úshin qoldanylatyn:
A) marapattaý.
V) sendirý.
S) ádettendirý.
D) jazalaý.
E) áńgimelesý.
6) Tulǵanyń óz jeke adamgershilik qasıetterin qalyptastyrýy jónindegi sanaly is - áreketi:
A) ózin - ózi damytý.
V) ózin - ózi tárbıeleý.
S) ózdiginen bilim kóterý.
D) ózin - ózi basqarý.
E) ózin - ózi jetildirý.
7) Jabyrańqy kóńil kúı:
A) depressıa.
V) ımpúlsıvtilik.
S) kúlki.
D) ashý.
E) afekt.
8) Pedagogıkalyq ǵylym úzdiksiz baılanysta:
A) óner tarıhymen.
V) matematıkamen.
S) psıhologıamen.
D) bıologıamen.
E) fızıkamen.
9) Qazaqstannyń tuńǵysh psıholog - ǵylymy
A) Petrovskıı A. V.
V) Muqanov M. M.
S) Jaryqbaev K. B.
D) Shabelnıkov V. S.
E) Aımaýytov J.
10) Depressıaǵa beıimdiligimen sıpattalatyn temperanent tıpi:
A) melanholık
V) flegmatık
S) sangvınık
D) holerık

Qorytyndy: Muǵalimniń «qıyn» oqýshymen jumys jasaý algorıtimi.
1) Balalardy qyzyqtyra bilý, olardy jeke jáne ujymdyq tabysty qyzmetin uıymdastyra bilý;
2) Oqýshylardyń tanymdyq qyzmetin uıymdastyrýdyń ár túrli formalaryn izdeý;
3) Ózinde refleksıalyq mádenıetin damyta bilý
- Jas ereksheligi men balalar qarym - qatynasy jáne shyǵarmashylyq psıhologıasyn zertteý;
4) Ǵalamdyq jáne áleýmettik úrdisterin tujyrymdaı bilý;
5) Balanyń ishki dúnıesin keńdigi men baılyǵyn, bolyp jatqan qubylystarǵa qyzyǵýshylyǵyn tanytý;
6) Oı - órisin keńeıtý men jańany ıgerýge yntalandyrý;
7) Pedagogıkalyq - psıhologıalyq ǵylymnyń jetistikterine qyzyǵý, tárbıe maqsatyna jetýde paıdalana bilý.

Q. Sátbaev orta mektebiniń
bastaýysh synyp muǵalimi
Karagoıshıeva Sara Tuıaqqyzy