InfoHub Logo

Bastaýysh synyp oqýshylarynyń zeıinin damytýda psıhologıalyq tapsyrmalardyń mańyzy

Qazirgi kezdegi mektep ǵylym negizderi boıynsha bilim berip qana qoımaı, oqýshylardy kreatıvti oılaýǵa, izdenimpazdyq, shyǵarmashylyq qabiletterin damyta otyryp, ár oqýshyǵa ózin kórsetýge jáne óz oıyn dáleldeýge múmkindik berýi kerek. Bilimniń basty maqsaty balanyń aqyldylyǵy men ıntellektýaldy tapsyrmalardy oryndaýǵa daǵdylandyrýy bolyp tabylady. Bul turǵyda oqýshylardyń zeıinin damytý mańyzdy orynǵa shyǵady. Sebebi, balanyń zeıini jetkilikti deńgeıde damıtyn bolsa oqýshylardyń sabaq úlgerim deńgeıi joǵarylap, jetistikterge jetýge múmkindik beredi.

Zeıindi psıhologıalyq fenomen retinde HİH ǵ. aıaǵynda HH ǵ. basynda bir top zertteýshiler qarastyrdy. V. V. Petýhov, L. M. Vekker, T. Rıbo, N. N. Lange, A. A. Ýhtomskıı, S. L. Rýbınshteın, J. Aımaýytov, M. Jumabaev, T. Tájibaev, Q. Jaryqbaev t. b. óz eńbekterinde zeıinge ár túrli sıpattamalar berdi. Dástúr boıynsha, zeıin dál sol sátte qandaı bir obektige, beınege, oqıǵaǵa adam sanasynyń baǵyttalýy jáne shoǵyrlanýy retinde sıpattalady.

Zeıin degenimiz – adam sanasynyń belgili bir zatqa baǵyttala turaqtalýyn kórsetetin qubylysty aıtady. Dálirek aıtqanda, zeıin degenimiz aınaladaǵy obektilerdiń ishinen kerektisin bólip alyp, soǵan psıhıkalyq áreketimizdi turaqtata alý. Mysaly, oqýshy matematıkalyq esepter shyǵaryp otyr. Ol buǵan sonshama úńilgen, munysy psıhıkalyq keıpimen jaqsy kórinedi. Oqýshy eseptiń shyǵarý josparyn oılaıdy, ony birinen keıin ekinshisin shyǵarady. Esep shyǵaryp bolyp, azǵantaı úzilisten keıin tarıhty, odan soń basqa sabaqty qaraýǵa kóshedi. Osy kórinisterdiń bárinen de bala árekettiń árbir túrine óz zeıinin uıymdastyryp, basqa obektige baǵyt alyp jáne sonda azdy – kópti turaqtap otyrǵanyn kórýge bolady.

Adamǵa tán árekettiń kez - kelgen túrinde zeıin oryn almasa, onyń nátıjeli bolýy qıyn. Orys pedagogıkasynyń atasy K. D. Ýshınskıı zeıinniń mańyzyn bylaısha kórsetken edi. «Zeıin adam sanasynyń qorytylyp ótetin barlyq oıdy ańǵartatyn, adam sanasynyń jalǵyz ǵana esigi bolyp tabylady, demek, bul esikke ilimniń birde - bir sózi soqpaı óte almaıdy, eger de ol soqpaı ótse, onda balanyń sanasynda eshteńe de qalmaıdy».

Bastaýysh synyp oqýshylarynyń zeıin erekshelikterin eskere otyryp, ony tárbıeleýdiń keıbir joldaryn kórsetýge bolady. Zeıindi damytýda, ári ótiletin sabaqtyń jemisti bolýyna syrtqy jaǵdaıdyń atqaratyn mańyzy zor. Zeıindi damytýdyń joly – jattyǵý jáne berilgen tapsyrmany oryndatý. K. D. Ýshınskıı: «Balaǵa oqýdy qyzyqty ete bilý kerek jáne sonymen qatar olardy qyzyqtyra qoımaıtyn tapsyrmalardy da buljytpaı oryndaýdy talap etý kerek» degen. Búkil synypqa, ne jeke oqýshyǵa beriletin tapsyrmalar dál, anyq, qysqa bolyp kelsin. Zeıindi damytýda syrtqy jaǵdaıdyń mańyzyn eskerý durys. Shý, balanyń sabaǵyna qatysy joq radıo, qajetsiz áńgimeler t. b. bolmaýy kerek. Jaryq, taza aýa qajet.

Sabaq bastalar aldynda ótiletin taqyryptyń maqsatyn aıtqan paıdaly. Balalar ózderiniń mindetterin túsinip, nemen aınalysatynyn bilip otyrý kerek. Bul iske jumyldyrý bolady, zeıindi shoǵyrlandyrýǵa kómektesedi. Materıaldyń oqýdaǵy, ómirdegi mańyzdylyǵyn aıtqan jón. Yryqty zeıin osylaı qalyptasady. Yryqsyz zeıindi yryqtyǵa aýdarý úshin: jarqyn, emosıaǵa toly, naqtyly derekter men mysaldarǵa qurylǵan muǵalimniń qyzyqty áńgimesi, kórnekti quraldar, ılústrasıalar qajet. Balany ózin - ózi qadaǵalaı bilýine úıretken jón. Ádister:
A. Muǵalim kýbıkti qolyna alyp (5 kýbık alyp stol ústine qoıamyn, taǵy 4 kýbık qosamyn. Sonda qaǵaz astynda neshe kýbık jatyr?) bala kýbıkti kórdi jáne oıyna elestetti. Bul kórnekilik – zeıindi tárbıeleý ádisiniń biri;
Á. Materıaldy jetkizý – dáris, ózara áńgime, suraq qoıý, jaýap bergizý, dıalog túrinde bolýy durys;
B. 2 - 3mınýttyq, sergitý dene shynyqtyrý, sergitý mınýty zeıindi óz qalpyna keltirýge septigin tıgizedi;
V. Oqýdy belsendire túsý ádisi: suraqty jalpy qoıý, oryndalǵan tapsyrmany ujymdyq túrde tekserý;
G. Oqyǵanyn túsinýdiń mańyzy zor, sondyqtan úıge berilgen tapsyrma balalardyń kúshine sáıkes kelýi tıis;
D. Bala mineziniń jáne erkiniń yryqty zeıindi tárbıeleýge áseri mol. Erik pen minez árqashanda zeıinge ushtasyp otyrýy kerek;
E. Muǵalimniń jeke basynyń zeıindiliginiń mańyzy zor.

Muǵalim iske yntasyz, enjar, uqypsyz kirisse, bergen sabaǵynan da jóndi nátıje shyǵara almaıtyn bolady. Y. Altynsarın: «Eger balalar birdemeni túsinbeıtin bolsa, onda oqytýshy olardy kinálaýǵa tıis emes, olardy túsindire almaı otyrǵan ózin kinálaýǵa tıis» degen.
Balaǵa áser eterlik psıhologıalyq taktini meńgerý men óz mamandyǵyna jetik bolý zeıindi tárbıeleýge qatysy bar faktorlar. Muǵalim daýsynyń mánerli kelýiniń de zeıin tárbıeleýge tıgizetin áseri zor. Muǵalim sózi anyq, ári qulaqqa jaǵymdy syńǵyrlap turýy qajet. Synypty meńgere alýy qajet, keıde ázil – ospaq, kúldirgi qaljyńdar da kerek.

Psıhologtardyń zertteýleri erikti zeıinniń damýy alǵashqy jyldary bul prosesti saýatty baǵyttap otyrýǵa baılanysty ekenin kórsetedi. Bul kezde balalardyń belgili bir maqsatta jumys isteı alý múmkindiginiń damýy úlken maǵynaǵa ıe. Alǵashqyda balanyń aldyna maqsatty úlkender qoıady jáne osy maqsatqa jetýine kómektesedi. Balalardyń erikti zeıininiń damýy úlkender qoıǵan maqsatqa jetýden bastap, óziniń aldyna maqsat qoıý men ony iske asyrýyn qadaǵalap otyrý baǵytyna baılanysty. Eriksiz zeıinniń fızıologıalyq negizi bolyp nysanaly refleks bolyp tabylady. Zeıinniń bul formasy mektep jasyna deıingi balalarda úıretýdiń alǵashqy satysynda kezdesedi. Bul jasta bala jańa jáne jarqyraǵan nárselerge qyzyqqysh keledi. Bala áni óz deńgeıin basqara almaıdy, sondyqtan da syrtqy áserlerden shyǵa almaıdy. Bala belgisiz, túsiniksiz nársege zeıinin aýdara almaıdy, olardyń zeıini aýytqyp, basqa nársege alańdap ketedi. Túsiniksiz, belgisiz nárselerge balanyń zeıinin aýdarýǵa úıretip qana qoımaı, sonymen qatar erikti zeıinin damytý kerek.

Aqtóbe oblysy, Temir aýdany,
Shubarqudyq kenti6 №1 Shubarqudyq mektep – gımnazıasy
Pedagog - psıholog: İlıas Ázirgúl Nursultanqyzy