- 05 naý. 2024 01:20
- 286
Bastaýysh synyptan sabaqtar toptamasy
Sabaqtar tizimi:
1. Ushqan uıa. Baýyrjan Momyshuly
2. Sóılem jáne onyń túrlerin qaıtalaımyz
Sabaqtyń úlgisi.
Sabaqtyń taqyryptary:Ushqan uıa. Baýyrjan Momyshuly.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdik: batyrdyń balalyq shaǵy nemese jalpy ol týraly ne biletinderin eskere otyryp, mátindi óz betimen oqyp, taldap shyǵýǵa múmkindik berý.
2. Damytýshylyq: oqýshyǵa ózdik jumys jasatý arqyly onyń oqýlyqpen jumys isteý mádenıetin kóterýge, problemalyq máselelerdi sheshýdegi iskerligin arttyrýǵa jaǵdaı týǵyzý.
3. Tárbıelik: otbasyndaǵy qaǵıdalar týraly oı qozǵaý arqyly meıirimdilikke, qamqorlyqqa, ulttyq dástúrimizge bala kózqarasyn qalyptastyrýǵa, sana - sezimdi bıiktetýge umtylý áreketteri.
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq, jańa bilimdi ıgerý sabaǵy, oqytý materıalyn bekitý sabaǵy, qaıtalaý sabaǵy, materıaldy qorytyndylaý jáne júıeleý sabaǵy, saıys sabaǵy, jarys sabaǵy, oıyn sabaǵy, saıahat sabaǵy, áńgimelesý, syrttaı saıahat sabaǵy.
Sabaqtyń ádisi: 1. Ilústrasıalyq túsindirý. Oqýshylarǵa aqparatty áńgimeleý, leksıa, semınar, kolokvıým, demonstrasıalyq jetkizý.
2. Reprodýktıvti ádis. Bilim - bilik daǵdylaryn qaıta jańǵyrtý arqyly bilimdi belsendi ıgertý.
3. Zertteý ádisi. Muǵalimniń oqýshyǵa shyǵarmashylyq tapsyrma berýi, oqýshylardyń óz betterimen sheship, mátinmen, esepter shyǵarý, úlestirmeli materıaldarmen jumys.
4. Evrıstıkalyq ádis. İshinara izdengishtik ádis, oqýshylar maqsatty nemese mindetti muǵalimniń kómegi arqyly sheshý.
5. Maqsatty ádis. Muǵalimniń belgili maqsatty qoıyp, oǵan jetý jolyn kórsetedi, oqýshylar odan ári áreketke kóshedi.
1. Ushqan uıa. Baýyrjan Momyshuly
2. Sóılem jáne onyń túrlerin qaıtalaımyz
Sabaqtyń úlgisi.
Sabaqtyń taqyryptary:Ushqan uıa. Baýyrjan Momyshuly.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdik: batyrdyń balalyq shaǵy nemese jalpy ol týraly ne biletinderin eskere otyryp, mátindi óz betimen oqyp, taldap shyǵýǵa múmkindik berý.
2. Damytýshylyq: oqýshyǵa ózdik jumys jasatý arqyly onyń oqýlyqpen jumys isteý mádenıetin kóterýge, problemalyq máselelerdi sheshýdegi iskerligin arttyrýǵa jaǵdaı týǵyzý.
3. Tárbıelik: otbasyndaǵy qaǵıdalar týraly oı qozǵaý arqyly meıirimdilikke, qamqorlyqqa, ulttyq dástúrimizge bala kózqarasyn qalyptastyrýǵa, sana - sezimdi bıiktetýge umtylý áreketteri.
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq, jańa bilimdi ıgerý sabaǵy, oqytý materıalyn bekitý sabaǵy, qaıtalaý sabaǵy, materıaldy qorytyndylaý jáne júıeleý sabaǵy, saıys sabaǵy, jarys sabaǵy, oıyn sabaǵy, saıahat sabaǵy, áńgimelesý, syrttaı saıahat sabaǵy.
Sabaqtyń ádisi: 1. Ilústrasıalyq túsindirý. Oqýshylarǵa aqparatty áńgimeleý, leksıa, semınar, kolokvıým, demonstrasıalyq jetkizý.
2. Reprodýktıvti ádis. Bilim - bilik daǵdylaryn qaıta jańǵyrtý arqyly bilimdi belsendi ıgertý.
3. Zertteý ádisi. Muǵalimniń oqýshyǵa shyǵarmashylyq tapsyrma berýi, oqýshylardyń óz betterimen sheship, mátinmen, esepter shyǵarý, úlestirmeli materıaldarmen jumys.
4. Evrıstıkalyq ádis. İshinara izdengishtik ádis, oqýshylar maqsatty nemese mindetti muǵalimniń kómegi arqyly sheshý.
5. Maqsatty ádis. Muǵalimniń belgili maqsatty qoıyp, oǵan jetý jolyn kórsetedi, oqýshylar odan ári áreketke kóshedi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.