InfoHub Logo

OPD EQQİQB tarapynan jarıalanǵan saıysyna

ALDANOVTAR otbasy

Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy aýdany, Baıqońyr qalasy

Otbasynda adam boıyndaǵy asyl qasıetter jarqyraı kórinip, qalyptasady. Otanǵa degen ystyq sezim – jaqyndaryna, týǵan- týysqandaryna degen súıispenshilikten bastalady.

N. Nazarbaev

Otbasy –  qýanyshtyń, shattyqtyń, meıirimdiliktiń, qamqorlyqtyń, súıispenshiliktiń ortasy. Halyqta «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń» degen sóz bar. Bala otbasynda jaqsy tárbıelense, óskende ádepti, aqyldy, jat qylyqtardan jany taza naǵyz  azamat bolyp shyǵady. Shyndap kelgende, otbasynyń baqyty, urpaǵynyń baqytty bolýy ata-ananyń óz qolynda. Bala ata-ananyń aqylymen,  berer úlgi-ónegesimen ósedi, adam bolyp qalyptasady. Halqymyz «Aǵash ósý úshin oǵan kóshet kezinde kómektesýge bolady, al úlken aǵash bolǵanda ony túzete almaısyń» dep beker aıtpaǵan ǵoı...

Ata-anasy balalaryna tárbıe bergende, eń aldymen, qyzyn bolashaq adal jar, ardaqty ana bolýǵa tárbıeleý kerek. Al uldaryn namysty, jaýapkershiligi joǵary, bolashaq balalaryna úlgi bolatyn áke bolýǵa tárbıeleý kerek.

Balany jastan baqpasań,

Jamandyqtan qaqpasań.

Qadirden jurdaı qasqa bop

Keshkeniń ómir bosqa tek - degendeı, balanyń ystyq -sýyǵyna kúımeıtin, jaqsylyǵyna súıinbeıtin ata-ana joq shyǵar. Búgingi ul – erteńgi áke, ol ákege qarap ósedi. Búgingi qyz – erteńgi ana, ol anaǵa qarap ósedi, boıyn túzeıdi. Jýrnalıs, telejúrgizýshi marqum B.Quranbektiń otbasy týraly aıtylǵan keremet oılaryn oqysańyzdar, tárbıege talǵaý eterlik keremet dúnıelerdi bilesizder.

Otbasy myqty bolý úshin onyń irgetasy myqty qalanýy kerek. Mysaly, jańa úı salǵan kezde, eń aldymen, onyń birinshi qalanǵan kirpishi nyq ornatylýy tıis qoı. Sebebi, sapasyz zattardan turǵyzylǵan úıdiń irgetesy uzaqqa barmaıdy. Qulap qalady. Dál solaı, otbasynyń irgetasy, ıaǵnı ata-ananyń tárbıesi myqty bolsa ǵana otbasy baqyty uzaq bolady. Sońǵy kezderi ata-analar arasynda «Qazirgi balalardy tárbıeleý qıyn. Ǵalamtordan bárin bilip alady da ózimizge aqyl úıretedi» degen pikirlerdi jıi estip qalamyz. Bul – bala tárbıesine jaýapkershilikpen qaramaıtyn jalqaý ata-analardyń teris pikiri. Ata-ananyń aqyl-keńesin  tyńdamaǵan bala emes, aqyl-keńesin aıtyp jetkize almaǵan ata-ananyń ózi kináli. J.Aımaýytov: «Balany tárbıeleý úshin árbir tárbıeshiniń ózi tárbıeli bolýy kerek. Sebebi, bala aıtyp uqtyrǵannan góri, kórgenine kóp eliktegish keledi» depti. Qandaı keremet sózder!

Bizdiń eki ulymyz bar. Jas otbasymyz. Úlken ulymyz 6-synypta oqıdy. Kishkentaıynan bokspen úzbeı aınalysyp keledi. Talaı ret tartysqa túsip jeńis týyn jelbiretip, mereıimizdi asyrdy. Ózi - úzdik oqýshy. Bos ýaqytynda ádebı shyǵarmalar oqıdy, qaǵazdan túrli oıynshyqtar jasaıdy, inisine ertegi oqyp beredi. Kishi ulymyz Alıhan da aǵasynyń jolymen boksqa qyzyǵyp júr. Sýret salady, ákesimen, aǵasymen toǵyzqumalaq, shahmat oıyndaryn oınaıdy. Uldarymyzǵa árbir ýaqyttyń qymbat ekenin, sondyqtan da ony tek paıdaly isterge arnaý kerektigin sózimizben de, isimizben de úıretip kelemiz.

Áleýmettik jelilerge táýeldilik, nashaqorlyq sıaqty ǵasyr dertine aınalǵan tajaldar týraly ǵalamtordan túrli beınejazbalardy  tańdap kórsetip, birge talqylaımyz. Ǵalamtordan kez kelgen aqparattardy qaraýǵa jol bermeımiz. Telefonǵa táýeldi bolmaý úshin tek shekteýli ýaqyttarda ǵana paıdalanýǵa uldarymyz úırengen.

Bizdiń otbasymyzdyń irgetasy myzǵymastaı myqty, qabyrǵasy quryshtaı qalyń qorǵan, shańyraǵy- shaıqalmaıtyn shynardaı bıik, bosaǵasy  - bolattaı berik. Biz ǵasyr derti bolǵan «esirtkiden» qoryqpaımyz, óıtkeni berik otbasymyz!

---