InfoHub Logo

Jambyl atyndaǵy
mamandandyrylǵan mektep ınternatynyń
bıologıa páni muǵalimi Beıǵam Nýrsaıa

Bıologıa 9 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Beıimdilik. Qorǵaýshy reń. Jasyrýshy reń. Mımıkrıa (elikteýshi reń). Saqtandyrýshy reń. Beıimdiliktiń jetildirilýi jáne onyń salystyrmaly sıpaty
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Beıimdelýshilik jáne onyń túrleri týraly oqýshylarǵa teorıalyq bilim berý. Beıimdelýshilik uǵymyna túsinik bere otyryp, onyń tiri aǵzalar tirshiligindegi mańyzy, beıimdelýshiliktiń paıda bolý sebepteri týraly túsinik qalyptastyrý.
Damytýshylyq: Aýyzsha jáne jazbasha jattyǵýlar, úlestirmeli qaǵazdar, sabaqta paıdalanatyn ár túrli oıyndar arqyly oqýshy oıyn damytý, bilim – bilik daǵdylaryn qalyptastyrý.
Tárbıelik: Sabaq barysynda oqýshylardy elin súıýge, izdenimpazdyqqa, izgilikke baýlý, ǵylym - bilimdi meńgergen, kókiregi oıaý azamattardy tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: Interaktıvti ádis, túsindirý jáne suraq jaýap ádisteri.
Sabaqtyń túri: Kiriktirilgen sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, úlestirmeli qaǵazdar, tirek syzbalar

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: Sálemdesý
Synypty topqa bólý
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý: №1. Lezdemelik suraqtar
№2. Sáıkestik testi
№3. Sózjumbaq sheshý.
İİİ. Jańa taqyrypty túsindirý.
İÚ. Bekitý

№1. Lezdemelik suraqtar
1. Túraralyq kúres degenimiz?
2. Túrishilik kúres degenimiz?
3. Abıotıkalyq faktorlarmen kúres degenimiz?

№2. Sáıkestik testi 1 topqa
Mysaldar -------------------------------------------------------------- Kúres túri
1. Bul kúreste básekelestik basym bolady.
2. Aramsoıaý men qyzanaq arasyndaǵy básekelestik
3. Ósimdikterde shyrmalǵysh butaqtardyń damýy
4. Arnoldo rafflezıa gúliniń tirshiligi
5. Taýly jerdegi ósimdikter alasa bolyp ósedi.
6. Ósimdik japyraqtary men sabaqtarynyń óte shyryndy bolýy
7. Týra jáne janama túrge bólinedi.
8. Ch. Darvın ol kúresti tirshilik úshin kúrestiń eń bastysy dep atady.
9. Qaraǵaı men qaıyńnyń arasyndaǵy kúres.
10. Tabıǵı suryptalýǵa jetkizedi

№3. Sózjumbaq sheshý. Sózjumbaqtyń suraqtaryn durys sheshkende, bastapqy tordan jańa taqyryptyń aty shyǵady.

Iİİ kezeń. «Bilgen saıyn keledi, bile bergim» kezeńi arqyly jańa taqyrypty túsindirý.
Dáptermen jumys. Oqýshylarǵa búgingi sabaqta kezdesetin termın sózderdiń maǵynasyn dápterge jazdyrý.
Beıimdelýshilik degenimiz aǵzalardyń naqtyly orta jaǵdaılarynda tirshilik etip urpaq qaldyrýyn qamtamasyz etetin arnaıy qasıetterdiń paıda bolýy.

Klımattyq beıimdelýga geografıa páni muǵalimi Karıbaeva Aıjan Maýlenovna qysqasha slaıdpen toqtalyp ótedi.

Búrkenish reń degenimiz ashyq jerlerde tirshilik etetin aǵzalardyń jaýynan qorǵaný belgisi. Jerge uıa salyp balapan basatyn (shil, qur, bódene, saıraýyq, t. b.) qustardyń reńi meken etetin orta jaǵdaıyna uqsas. Sondyqtan olar jumyrtqa basyp uıasynda kozǵalmaı jatqan kezde jaýyna baıqalmaıdy. Tipti júmyrtqalarynyń qabyǵyndaǵy (syrtyndaǵy) sekpildi daqtary da, jumyrtqany jaryp shyqqan balapandarynyń túsi de tirshilik etetin orta jaǵdaıyna uqsas bolyp keledi. Uıalaryna eshkim bara almaıtyn óte bıik quz jartastarǵa uıa salatyn iri jyrtqysh qustar men jumyrtqalaryn jerge kómetin qustardyń jumyrtqa qabyǵynda teńbil daqtar bolmaıdy. Jyl maýsymynyń ózgerýine baılanysty janýarlardyń túginiń túsi de ózgeredi. Mysaly, aq túlki, aqkis, aqqoıan, aq shil — qysta aq tústi (qardyń túsindeı) bolady.

Jasyrýshy reń – janýarlardyń dene pishini men reńi turǵysynan aınaladaǵy zattarǵa sáıkes kelýi. Mysaly, kallıma týysyna jatatyn eresek kóbelektiń qanattarynyń pishini men júıkelenýi japyraqqa uqsas bolýy, dernásilderi butaqqa jabysyp oqtaı túzý bolyp qozǵalmaı turǵanda butaqtan aýmaıdy. Búrkenish reń, ásirese organızmniń jeke damýynyń alǵashky (bastapqy) satysynda (jumyrtqa, dernásil, balapan) jáne óte baıaý kozǵalatyn nemese kolaısyz jaǵdaıda tynyshtyq qalypqa kóshken janýarlar úshin óte qajet.
Basqa orta jaǵdaıyna beıimdelý úshin janýarlardyń tez arada reńderin ózgerte qoıý qubylysy tuqym kýalaıdy. Mysaly, qubylǵy, kambala, eshkiemer, t. b.

Saqtandyrýshy reń ýly, shaǵatyn, kúıdiretin jándikterge tán. Olardyń reńderi birden kózge túsetin, este saqtalyp qalatyndaı óte ashyq, túrli tústi aıqyn boıaýly bolyp keledi. Mysaly, hanqyz qońyzy (qyzyl, sary, końyr, kúreń qyzyl, aıkyn jolaqty, t. b.) ýly, ashshy, sary tústi kúıdirgish suıyqtyq bóletindikten oǵan qustar esh ýaqytta jolamaıdy. Bal ara, túkti ara, jabaıy aralar, ýly jylandardyń reńderi — olardy jyrtqysh janýarlardan saqtaıdy. Saqtandyrýshy reń keıbir jándikter men janýarlardyń minez - qylyǵynan da aıqyn baıqalady. Mysaly, jorǵalap bara jatqan qońyzdarǵa tıip kalsań dereý ólgendeı bolyp, biraz ýakyt kozǵalmaı qalady.

Qyzyqtyrýshy reń Bul reń, ásirese janýarlarǵa kóbeıer kezde paıdaly bolady. Mysaly, qyzyl ordendi kóbelekter, kógildir qanatty shegirtkeler, qosaıaqtar, qustardyń qorazdarynyń óte ádemi reńderi óz daralaryna kóbeıý kezinde aıqyn kórinedi. Jaıshylyqta olardyń reńderi tirshilik etken orta jaǵdaıyna uqsas bolyp jaýyna baıqalmaıdy.

Qaýip tóndirýshi reń. Keıbir janýarlar qaýip tóngen kezde jaýynan qorǵaný úshin aıbar shegip denesin ár túrli pishinge keltire alady. Mysaly: keń alqymdy jylan kaýip tónse basyn tik ustap, alkymyn jalpaıtyp, keńeıtip aıbar shegedi. Al túkti búıi aldyńǵy aıaqtaryn kóterip qursaǵymen jer tireıdi. Qaraqońyz tıip ketseń basyn jerge tirep qursaǵyn kóterip dereý jaǵymsyz ıis shyǵarady. Qulaqty kesirtke basynyń eki jaǵyndaǵy ásheıinde jınalyp turatyn teri qatparlaryn jazyp jiberip aýzyn ashyp tura kalady. Dáýittiń kanatynda kózge uksaǵan eki daqtary bar, ol tek qanatyn jazǵanda ǵana kórinedi, qaýip tónse qanatyn jazyp jaýyn úrkitedi.

Elikteýshi reń (mımıkrıa grekshe "mimikos" — eliktegish). Bul reń ósimdikter men janýarlarda tabıǵattyń belgili bir óli jáne tiri zattaryna elikteýinen baıqalady. Ózdiginen qorǵana almaıtyn organızmderdiń búrkenish reńderi bir nemese birneshe túrlerge uqsas bolyp keledi. Mysaly: taraqannyń dene pishini, mólsheri, ashyq reńi hanqyzy końyzynan aýmaıdy; teńiz atbas balyǵy men ıne balyqtyń dene pishinderiniń baldyrǵa uqsaýy; gúl shybynynyń jabaıy araǵa uqsaýy; ýsyz jylandardyń ýly jylandarǵa uqsaýy, t. b. elikteýish reńder jaýynan saqtanyp, tiri qalýyna múmkindik beredi.
3 topqa taqyryptarǵa poster qorǵaý
1 top - Qorek talǵaýǵa jáne klımattyq beıimdelý
2 top - Qorǵanysh reńder
3 top - Gúldi ósimdikterdi aıqas tozańdandyrýǵa beıimdelý

JAŃA SABAQTY BEKİTÝ KEZEŃİ:
Sáıkestigin tap
1. Qaıtadan beıimdelgishtik a) bul qarsylasyn úrkitý nemese abdyratý joly
2. Qorek talǵaýǵa beıimdelý á) qorǵanyshsyz janýarlar nemese ósimdikterdiń bireýi ekinshi bir edáýir qorǵanyshy bar nemese jeýge jaramsyz túrge uqsas bolý nátıjesi
3. Klımattyq beıimdelý b) qorshaǵan aıa túsine ený
4. Elikteý reńi v) denedegi reń tutastyǵy joıylady
5. Búrkemeleý reńi g) jaryq pen kóleńkeniń qubyla kórinýi
6. Bólshektený reńi d) Jaǵdaı ózgergende aǵzalardyń qaıta beıimdelýi
7. Kólegeılený reńi e) tirshilik úshin kúrestiń túr ishinde shıelenisýinen paıda bolady
8. kórnekileý reńi j) Tabıǵı jaǵdaılardaǵy tirshilikke baılanysty keń óristi beıimdelý

1 - d; 2 - e; 3 - j; 4 - á; 5 - b; 6 - v; 7 - g; 8 – a.
Beıimdelýshiliktiń túrlerin anyqta
Úıge tapsyrma: 43, 44 paragraftardy oqyp kelý.
Baǵalaý.

Tolyq nusqasyn júkteý