InfoHub Logo

Ýbaıtjanova Aısýlý
Aqtóbe qalasy, №8 orta mektep
Bilim jaryǵy - Álippe
Maqsaty: Ár oqýshynyń sabaqtan tys ýaqytta aınalysatyn is - áreketteri arqyly ıkemdiligin qabiletterin kórsetý, shyǵarmashylyq múmkindikterin ashý;
Alǵan bilimderin ortaǵa salý, baıqatý, olardyń oı órisin, til baılyqtaryn, tapqyrlyq, izgilik qasıetterin damytý.
Oqýshylardyń ata - ana, Otan, el, bolashaq aldyndaǵy boryshyn sezinýge, elin, Otanyn súıýge, ony qorǵaı bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: slaıdtar, shar, gúlder, áripter, shyrsha, keıipkerler kostúmderi.
Ótilý barysy
1 - júrgizýshi: - Qýanysh búgin mereke,
Shýaǵyn shashyp tur álem.
Toıǵa kelgen qýanyp,
Qonaqtar sizge myń sálem!
2 - júrgizýshi: - Búkil qazaq balasy dáriptegen,
Qoshtaspaqpyz súıikti Álippemen.
Rızamyz bárimizdi tanystyrǵan
Sóz ben dybys ár túrli áriptermen.
3 - júrgizýshi: - Qurmetti qonaqtar, qymbatty ustazdar, qadirli ata - ana! Bizdiń bul merekemiz súıikti Álippemizge arnalmaq.
Birge: - Búgingi merekemizge qosh keldińizder!
Ortaǵa balalar keledi.
Hor: «Álippe»
1. Úıretedi Álippe
42 áripke
Eń alǵashqy kitabyń
Álippeni dáripte
Qaıyrmasy:
A degenim ana
Á degenim áke
B degenim bala
Estip júrme shala
A degenim ata
Á degenim áje
B degenim bata
Muny este saqtashy.
2. Álippeni alaıyq
Paraqtap biz qaraıyq
Áripterdi úırenip
Ásem ánge salaıyq
Qaıyrmasy
- Balalar, osy bizder qandaımyz?
1. Myń buralǵan bıshimiz
2. Bulbul qustaı ánshimiz
3. Biz qyzyqpyz, qyzyqpyz.
4. Sál erkeleý buzyqpyz.
5. Biz shebermiz
6. Aqyldymyz
7. Úlkenge izettimiz
8. Kishige qamqorshymyz
9. Kóp oqımyz
10. Tereń toqımyz
11. Ónerlimiz
12. Janyp turǵan shyraqpyz
13. Tolqyndy sý bulaqpyz
14. Elimizdi órkendetin
15. Qazaq tilin kórkemdetetin
16. Babalarǵa taǵzym etetin
17. Analarǵa bas ıetin.
18. Eltańbasymen eńseli
19. Týymen tuǵyrly
20. Ánuranmen aıbatty
Hormen: «Biz qazaq eliniń bolashaǵymyz!»
- Syrly áripter sóz túıip,
Sabyrmen saǵan qaraıdy.
Syrlaryn bilseń, bas ıip,
Keregińe jaraıdy.- dep aqyndar jyrlaǵandaı, árbir árip jańa sózdiń bastaýy. Olaı bolsa áripter ne deıdi? Qulaq túreıik!
«Áripter talasy»
A: - Alfavıttiń «A» turady basynda.
B: - «A»- dan keıin «B» turady qasynda.
Á: - Kim aıtady, «Á» ǵoı onyń qasynda
Tur ornymnan, kúsh kórsetip basynba.
T: - Seni kim, árip - deıdi?
Álibek emes, Alıbek - deıdi.
Ásıa emes, Asıa - deıdi
Artyqsyń sen, tur bylaı.
Á: - Ras - aý seniń sóziń,
Kórdi ǵoı talaı kózim.
Á emes A ekenin
Ásem emes, Asem - deıdi.
Áıgerim - Aıgerim bul
Meni eshkim elemeıdi.
Alfavıt:
- Renjime qaraǵym,
Aman bolsyn qazaǵym
A - dan keıin aýyspastaı qadamyń.
Aty ózgergen arýlar men aýyldar
Ádemi bop «Á» dybysyn qabyldar
Ákesi bar, ájesi bar adamdar
«Á» bar sózdi endi durys jaza alar.
7. Myna sózden keıin bılik kórsetken «B» dybysy jym boldy. Basqa da orynǵa talasqandardar únsiz qalady.
Alfavıt:
- San áripti úırendik
Búgin bizge senińder.
Áripter álemine
Saıahattap kórińder.
T - Táýelsiz elde turaǵym, Táýelsizdik jyr ánim.
Á - Áspettep salt pen ádepti, Bolamyz bala ádepti.
Ý - Ýádege berik bolamyz, dosqa serik bolamyz.
E - Elim dep men jar salam, Elimmenen
maqtanam.
L - Laıym bolsyn el aman, Nesibesi mol zaman.
S - Senimin eldiń aqtaımyz, Jaqsy ister
jasaımyz.
İ - İzgilik nuryn shashatyn, Jasasyn Qazaqstanym!
Z - Zeıinge bárin toqımyz, Sabaqty 5 - ke oqımyz.
D - Dalamyzdaı keń peıildi, Maqtan tutam elimdi.
İ - İzetti bala bolamyz, Úlkeniń tilin alamyz.
K - Keleshekke nyq basqan, Biz baqytty baldyrǵan!
- Qandaı sóz shyqty, balalar?
- Táýelsizdik
- Bıyl táýelsizdigimizge neshe jyl toldy?
- 24 jyl
Hor: «Otan»
Bar kitapqa bas bolǵan
Álippe – ǵylym anasy.
Álippeden bastalǵan
Danalyqtyń danasy.
Álippe saýatyńmen sanamdy ashtyń,
Dostarymmen teńdes aralastym.
Úırenip, áripter men áńgimeni,
Kún saıyn alǵa qaraı qadam bastym.
Álippe jarty jyldaı joldas boldym,
Ana tilge ákelip jalǵastyrdyń.
Ár áripti qostyryp, sózin qurap,
Hat tanytyp, alǵash sen kózimdi ashtyń.
Qosh bolyp tur, álippe, anamdaısyń,
Jaqsy bol dep, bizderge alańdaısyń.
Men úıretken áriptiń qudiretimen,
Deısiń bizge kirpish bolyp qalanǵaısyń.
Oryndaımyz álippe aqylyńdy,
Jarysqanda jazamyn taqymymdy.
Qandaı qıyn jumbaqty sheshý úshin,
Arttyramyn ǵylymǵa qushtarlyqty.
Endi biz jaza bilemiz,
Áripti qosyp áripke
Rıza bop saǵan júremiz
Súıikti bizdiń Álippe!
Hor: «Rahmet saǵan, Álippe!»
Mýzyka áýeni. Ortada shyrsha. Shyrshada «Qoıandar! Jaqyn mańda túlki júr.» degen eskertý ilingen. Shyrsha janynda aıý otyr. Qoıandar mýzyka áýenimen bıleı jóneledi.
1 - qoıan: - Mine keremet, izdep júrgen shyrshamyz munda tur eken ǵoı!
2 - qoıan: - Alaqaı, alaqaı! Taýyp aldyq!
Aıý: - Aý, kójekterim, sender ne istep júrsińder munda? Mundaǵy Jazýdy kórmeı tursyńdar ma?
1 - qoıan: - Joooqqqq.... Biz áli oqı almaımyz ǵoı.
Aıý: - Mássaǵan, bularyń bolmaıdy ǵoı jastar - aý. Oqı almaý uıat qoı. Qazirgi zaman bilimdiniki. Tipti shet tilin de bilý kerek.
2 - qoıan: Ia Qońyr aıý, biz shet tilin bilemiz jáne túsinemiz.
Aıý: - Oı, jaraısyńdar! Sonda qaı tildi bilesińder?
1 - qoıan: Mysaly men ıtterdiń tilin túsinemin. Af - af...
2 - qoıan: Al men, mysyqtardyń tilin jaqsy bilemin. Máý - máý....
Aıý: - Óte jaqsy. Bul tilder senderge ómirde kerek bolady. Degenmen sender mindetti túrde oqyp, jazýdyń mańyzdy ekenin este saqtańdar.
Osy kezde alystan túlkiniń daýysy estiledi.
- Ý - ý - ý - ý - ý...
Eki qoıan: - Oııı...
Shyrsha túbine jasyrynady.
Túlki keledi.
- Qorbańbaı, sen mundaǵy jazýdy taǵy ilip qoıǵanbysyń. Ne degen bassyzdyq. (jan - jaǵyn ıiskelep...) Munda júrgen kójekterdi kórmediń be?
Aıý: - Joooooqqqq, kórmedim.
Túlki: - Onda art jaǵyńdaǵy shyrsha túbinde jatqan ne eken? Qarap jibershi jaqyn tursyń ǵoı.
Aıý: - Menińshe ol - ıt. Al onyń ar jaǵynda ańshy kele jatyr ǵoı deımin. (Qoıandan ıt bolyp úredi)
Túlki: - Oı, ıt deısiń be? Ańshy da kele jatyr ma? Endeshe tezirek ketip qalaıyn. Sen olardy jibermeı qoıa tur (túlki qasha jóneledi).
Qoıandar qýana sekirip shyǵady.
- Qorbańbaı, rahmet saǵan!
Aıý: - A - a - a - a - a... Senderge úırengen tilderiń kómektesti me?
- Iáááá...
Aıý: - Kórdińder me, sender oqýdy bilgende mundaǵy jazýdy da oqı alǵan bolar edińder (shyrshany kórsetedi). Munda túlki júrgeni týraly senderge eskertilgen edi.
1 - qoıan: - Iá, biz oqýdyń qanshalyqty mańyzdy ekenin túsindik. Endi barlyq áripterdi úırenip, oqý men jazýdy da meńgeremiz dep ýáde beremiz.
Bı. Iasmın
Ortaǵa ertegi keıipkeri shyǵady.
- Balalar, sender meni tanısyńdar ma?
- Iáááá...
- Men de búgin senderdiń merekelerińe keldim. Senderdiń bilimderińdi synamaqpyn. Daıynsyńdar ma?
- Endeshe bárimiz ekranǵa qaraıyq. Meniń alǵashqy tapsyrmam.
1 - tapsyrma: Oryndary aýystyrylyp berilgen áripterden sózder qurastyrý.
- Jaraısyńdar balalar! Endi ortaǵa ustazymyzdy shaqyraıyq.
Muǵalim: - Qurmetti ata - analar! Búgin sizder balalarymyzdyń Álippeni aıaqtap, bilimniń keń jolyna aıaq basqanynyń kýási bolyp otyrsyzdar. Balalardyń 4 aı ishinde qıyn da jaýapkershiligi myqty joldan ótýine kómek berip, demeý jasaǵandaryńyz úshin úlken alǵysymdy bildiremin.
- Sizder de balalarmen birge oqyp, jazyp, túrli tapsyrmalardy oryndadyńyzdar. Búgingi kún sizder úshin de erekshe. Endeshe sizderdiń de bilimderińizdi synap kórelik.
Oıyn sharty: Áripterden jumbaqtar sheshý arqyly sózder qurastyrý.
1. Temirden TAǴA soǵar,
2. Oqýshy BAǴA alar.
3. Ata berer BATA.
4. Nan kómetin TABA.
Bı: «Kóńildi balalar»

Án: «Ustazym» Radıa
- Minekeı, búgin biz súıikti Álippemizdi aıaqtap, alǵysymyzdy bildirip jatyrmyz. Bizdiń merekemizge qonaqtar da kelip otyr eken. Endeshe quttyqtaý sózdi mektebimizdiń basshysy Aısulý Berikqyzyna berelik.
Án: «Men qazaqtyń qyzymyn» Daıana
- Bul mereke seniń arqań ata - ana,
Bir men úshin kerektini tabasyń
Balań jaqsy degen sózdi estiseń
Kúlimsirep, bir qýanyp qalasyń, - dep, quttyqtaý sóz kezegin ata - analarymyzǵa berelik.
Bı: «Jumyr qylysh»
- «5» bolsyn alar baǵamyz,
Bilimnen baqyt tabamyz.
Óner - bilim kóp toqyp,
Óse bersin sanamyz!
Hormen: Tanystyryp árippen, Taqyldatyp sóıletken, Rahmet, saǵan Álippem!
Án: «Ardaqty ustazym» Ernar