Bilim salasyna reforma emes revolúsıa qajet ( birinshi usynys )
Bilim salasyna reforma emes revolúsıa qajet
(birinshi usynys )
Jahandaný dáýirinde qoǵam damýynda sheshýshi roldi adam kapıtaly atqarady. Adam kapıtalynyń jetilýi, joǵary qundylyqqa aınalýy bilim salasynyń qurylymy men júıesine, oǵan quıylǵan ınovasıa men qarajattyń mólsheri, tehnıkalyq jabdyqtalýy ásirese onyń tehnologıalyq naqtylyǵy men qoljetimdiligi, tereńdigi men dáldigine kelip tireledi. Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim berý júıesiniń búgingi hálin osy bıikten bajaılap qarasańyz eski mektepteri men JOO - yn jamap - jasqap, sylap - sıpap óńdep jańartyp jatqan kúıbiń tirshiliktiń qarabaıyr jaǵdaıatyn kóresiz. Aıtalyq, qoǵam suranysyn qanaǵattandyrarlyq mamandar men eń qajetti qadrlardy daıyndaý isi tıanaqty túrde jolǵa qoıylmaǵan, áýeli deseńiz iriktep alǵan mamandar men kadrlarǵa jetkilikti dárejele mamandyq, sheberlik, bilik, mashyq ıgerte almaı kelemiz. Onyń basty sebebi bilim júıesiniń damý qarqyny qoǵam damýynan 10 - 15 jyl ilgeri ozyq júrýi tıis degen qaǵıdany eskere bermeımiz. Osy turǵydan kelseńiz ornamaǵan mektepter men ashylmaǵan JOO (akademıa, ýnıversıtet, oký - ǵylym - óndiristik ortalyqtar t. b.) kóp - aq Áýelgi áńgimeni bilim salasyna oqytýshy - ustaz (pán pedagogi, menedjer - pedagog, oqytýshy - muǵalim, t. b.) - dar daıyndaý máselelesine saı usynystarymyzdy aıtalyq.
Zamanaýı jaǵdaıda álemdik bilim berý keńistiginde irgeli qaǵıda qalyptasty: Ár mektep óz túlegin óz mektebinde ustazdyq etetindeı dárejede daıyndaýǵa tıisti. Mysaly: "Bıyl Ýnıversıtetti 1051 stýdent bitirdi, onyń ishinde 618 bakalavrıat, 433 magıstratýra jáne doktorantýra baǵdarlamalarynyń túlekteri. Bakalavrıat baǵdarlamalaryn Jaratylystaný, áleýmettik jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar mektebiniń 345 stýdenti, sondaı - aq Injenerıa jáne sıfrlyq ǵylymdar mektebiniń 273 stýdenti aıaqtady. Magıstratýra baǵdarlamalaryn Injenerıa jáne sıfrlyq ǵylymdar mektebinde – 92 stýdent, Joǵary bilim berý mektebinde – 81, Joǵary bıznes mektebinde – 79, Joǵary memlekettik saıasat mektebinde – 56; Medısına mektebinde – 38, Jaratylystaný, áleýmettik jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar mektebinde – 35, Taý - ken isi jáne jer týraly ǵylymdar mektebinde – 15 stýdent aıaqtady.»- dep, Nazarbaev Ýnıversıtettiń Prezıdenti Shıgeo Katsý Ýnıversıtettiń mereıli onjyldyq merekesi jylǵy tabysyn tamasha túıindegen edi.
Bul nátıje qyrýar eńbek, úlken qulshynys, qomaqty qarajat jumsalyp qolǵa kelgen - di. Aıtalyq, tıimdi akademıalyq ortany qurý jáne eldiń adamı kapıtalyn damytý maqsatynda AQSH, Ulybrıtanıa, Kanada, Gresıa, Italıa, Ońtústik Koreıa, Reseı, Avstralıa, Úndistan jáne t. b. álemniń 50 - den astam elderinen 543 adamnan turatyn úzdik ulttyq jáne halyqaralyq profesorlar Ýnıversıtetke stýdentterdi oqytý úshin tartylǵan eken. Elimizdiń aıtýly ýnıversıtetin bitirgen bul túlekter óz ýnıversıtetinde «oqytýshylyq» mindet atqara alatyndaı dárejedegi maman bolsa, dálirek aıtqanda joǵaryda atalǵan «shet eldik mamandardy» belgili merzimde aýystyra alatyn, ornyn basatyn bolsa, maman daıyndaý muratynyń abyroımen oryndalǵany. Prezıdıent myrza, bul jaǵdaıatty da eskerip, túlekteriniń qanshasy oqýyn jalǵastyrýy tıisti ekenin, qanshasy qaıda ornalsatynynyna deıin táptishtep túsindiripti. Ekinshi jaǵynan, álemdegi damyǵan, damýshy jáne mesheý damyǵyn bolsyn barlyq elderdiń jas urpaǵyna eń áýeli olardyń saýatyn ashyp, oqý - bilim berý, ǵylym pegizin belgili mólsherde ıgertý múmkindigi tolyq bar ekendigi anyqtalyp otyr. Kimge de oqý bilim beretin tehnıka, tehnolologıa qural - jabdyqtar men resýrstar, oqýlyqtar, ádis - tásilder, elektrondy - avtomattyq úıretkishter men ıntellektýaldy aspaptar, jasandy ıntellekt arqyly bilim berý tetikteri osy zamanda tolyǵymen tabylady.
Endigi másele osylarǵa aıyrbastaýǵa kelmeıtin «oqytýshy ustazǵa» kelip tireledi. Osy máseleni Qazahstan Respýblıkasyndaǵy ustaz - pedagog daıyndaýdyń búgingi dengeıine sholý jasaı otyryp, ary qaraı qalaı daıyndaýǵa bolatynyna pikir qosalyq. «Qazaqstanda 4580 muǵalim jetispeıdi. Mektepterge 691 bastaýysh synyp, 599 matematıka, 587 orys tili, 445 aǵylshyn tili, 299 fızıka, 259 hımıa, 217 ınformatıka, 270 án - kúı pániniń muǵalimi qajet.»(2017 jylǵy málimet)«Qazaqstanda 54 apatty mektep, 183 úsh aýysymdy mektep bar. 168 myń oqýshyǵa mektepterde oryn jetispeıdi.» "Demografıalyq jáne kóshi - qon prosesterin eskersek, qalalardaǵy mektep tapshylyǵy statısıkasy nasharlaýy múmkin. 2025 jylǵa qaraı mektepterde 500 myń oryn tapshy bolady degen boljam bar", – dedi Asqat Aımaǵambetov. Mınıstrdiń aıtýynsha, pedagogtardyń sapalyq quramyn arttyrý jumystary júrgizildi. Qazirgi ýaqytta 150 myńnan astam pedagog biliktilik sanatyn rastap, laýazymdyq eńbekaqysynyń 30 - 50 paıyzy kóleminde ústemeaqy alyp jatyr. Mektep basshylarynyń da jalaqysyn arttyrý kózdelýde. Onyń sózinshe, máseleni sheshý úshin kemi 800 mektep salý josparlanyp otyr. 2020 jyly qosymsha 80 - ge jýyq bilim berý nysany boı kóteredi. Mınıstrlik apatty jaǵdaıda turǵan jáne úsh aýysymdy mektepter máselesin sheship, bir aýysymda ǵana sabaq beretin deńgeıge jetkizýdi kózdep otyr.» Nur - Sultan bilim basqarmasynyń basshysy Sholpan Qadyrova elordaǵa qandaı muǵalimder jetispeıtinin aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi. «Oqý jylynyń sońynda pedagogıkalyq kadrlarǵa degen qajettilik - 842 adamdy qurady. 706 zeınetker ustaz ben jańa mektepterdiń ashylýyn qosqanda, 2000 - nan astam qyzmetker jetispeıdi.»
«Aralas mektepterdiń jyl ótken saıyn kóbeıip jatqany jóninde senator Dınar Núketaeva da dabyl qaqty: «Elimizde kúndizgi jalpy bilim beretin mektepterdiń sany – 6973. Oqýshylardyń sany – 3 mln 250 myń. Onyń ishinde qazaq tilinde oqytatyn – 3726, orys tilinde oqytatyn – 1181, aralas tilde oqytatyn 2043 mektep bar. Basqa tilde oqytatyn 23 mektep bar: onyń ishinde 12 mektep ózbek tilinde, 11 mektep uıǵyr tilinde. Iaǵnı aralas tildi mektepter jalpy mektep sanynyń 30 paıyzǵa jýyǵyn qurap otyr.
Bul álemde eshbir elde kezdespeıtin, tek qana Qazaqstanda bar jaǵdaı. Bul úrdis odan ary da jalǵasa beretin bolsa, odan keıin qazaq tiliniń taǵdyry, el taǵdyry qalaı bolatynyn eshkim boljap aıta almaıdy. Elimizdegi aralas tildi mektepterdiń sońǵy bes jyldaǵy jaǵdaıyna qarasaq, 2016 jyly – 2045, 2017 jyly – 2037, 2018 jyly – 2046, 2019 jyly 2054 mektep bolǵan. Al 2020 jyly aralas tildi 2043 mektep jumys istep, onda 1 393 727 oqýshy bilim alyp jatyr. Demek, 2016 jylmen salystyrǵanda osyndaı mektepterde oqıtyndardyń ósý tendensıasy jyl saıyn údep, olardyń sany 196 715 oqýshyǵa deıin artqan». "Búginde 85 ýnıversıtet pen 75 kolej pedagog mamandardy daıarlaıdy. Biraq olardyń sapasy syn kótermeıdi. Sondyqtan biz kásibı talaptardy kúsheıtip jatyrmyz", - dep atap kórsetti Aımaǵambetov. «Budbeed árbir oqýshynyń bilim deńgeıine saı qosymsha oqý materıaldaryn usynyp otyrady. Bul — basty erekshelik. Qazaqstanda 3, 5 mıllıon oqýshy bar. Onyń 75%- i qazaq tilinde bilim alady. Sonyń shamamen 2, 1 mıllıony ǵana ınternetke qosylǵan. Taza qazaq tilinde bilim berseńder, qalǵan 400 myń oqýshy qaıdan kelip otyr?” degen pikirler de bar. Bul – ózbek, uıǵyr, orys mektepterinde oqıtyn balalar. Ózbek, uıǵyr mektepteri oqýshylary negizinen Almaty oblysynyń Uıǵyr aýdany men Túrkistan oblysynyń Saıram aýdanynan keldi, olarǵa qazaq tilinde oqyǵan tıimdi, yńǵaıly boldy.
Sonymen birge qazaq jáne aǵylshyn tilderi úshin tirkelgen oryssha oqıtyn balalar da bar.»«Memlekettik apparat baǵytyndaǵy basymdyqty bilim berý salasyna qaraı burý kerek. Bul týraly ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń otyrysynda BTSDigital bilim berý jobalarynyń jetekshisi Saıasat Nurbek aıtty. Onyń sózinshe, aldaǵy 10 jylda bilim berý salasynda túbegeıli ózgerister bolady. Sondyqtan Qazaqstan bilim berý úlgisiniń baǵytyn aıqyndap alýy qajet. Sarapshy elde sıfrlyq saýat deńgeıin kóterýdiń, mektepke deıingi bilim beretin mekemelerdegi oqý baǵdarlamasyn bir izge túsirýdiń, oqýshylar men ustazdarǵa ortaq onlaın platforma qurýdyń, arnaýly oqý oryndaryna akademıalyq erkindik berýdiń ýaqyty kelgenin aıtty.» «Qazaqstanda 63 myń úıirme men 1200 qosymsha bilim beretin uıym jumys isteıdi. Qazir Oqýshylar saraılary, balalar tehnoparkteri, úıirmeler men óner mektepteri jáne taǵy basqa jelisin odan ári ulǵaıtý mindeti tur», dep jazdy Asqat Aımaǵambetov.
«Mınıstrdiń aıtýynsha, kompúterdi qosyp, "Kúndelik" toltyrý, Zoom - ǵa shyǵý jetkiliksiz. Muǵalimder oqýshylar men stýdentterdi qashyqtan qalaı oqytý kerek ekenin bilýi kerek. Sondyqtan olar biliktilikti arttyrý kýrsynan ótedi. "Biz İT salasy, oqytý ádistemesi, qashyqtan oqytý júıesi arqyly qalaı jumys isteý, tapsyrmany qalaı berý kerek – osylar týraly aıtyp otyrmyz. Munyń bári arnaıy kýrsta qamtylǵan. Áriptesterimiz biliktilikti arttyrý aıasynda osylardy meńgeredi", - dedi Aımaǵambetov Zoom platformasynda ótken brıfıńte. Bul ózgerister ýnıversıtetke endi túsetin bolashaq pedagogterge de qatysty."Joǵary oqý oryndarynda da qashyqtan oqytý boıynsha mindetti modýl engizemiz. Rektorlarǵa bul jóninde aıttyq. Bolashaq muǵalimder de ýnıversıtet qabyrǵasynda osy tehnologıalardy, ádistemelerdi meńgerýi tıis", - dedi mınıstr.
Ulttyq aýdarma búrosynyń basshysy, Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń múshesi Raýan Kenjehanuly ult mektebiniń úlgisin jasaýdy usyndy. "Naqty ǵylymdar, tehnologıa jáne aǵylshyn tilimen qatar, tipti odan buryn qazaq tili men ádebıeti, Qazaqstan tarıhy men ólketanýy, ult óneri men dástúrin ozyq ádistemeniń negizinde jańasha oqytatyn, "álem azamaty" emes, biraq álemnen habary bar Qazaqstan azamatyn tárbıeleıtin ult mektebiniń úlgisin jasaýdy usynamyz. Ondaı mekteptiń baǵdarlamasyn qurastyrýǵa osy keńes músheleri de óz úlesin qosa alady", - dep atap kórsetti Kenjehanuly. Onyń aıtýynsha, "álem azamaty" rýhynda bilim men tárbıe alǵan balanyń Qazaqstannyń naǵyz janashyr azamaty bolyp ósýi ekitalaı. Sol sebepti elimizde ulttyq mekteptiń úlgisi bolýy qajet. Maman mektep tapshylyǵyna da toqtaldy. Sebebi dál osy másele bilim sapasyna keri áserin tıgizip otyr. Onyń málimetinshe, qazirgi tańda 7 400 mektepte jalpy sany 3, 5 mıllıonnan astam bala oqyp jatyr. Olardyń 70 prosenti eki aýysymda, al 200 myń bala úsh aýysymdyq mektepte oqıdy."Sońǵy jyldary Qazaqstan bilim berýdiń mazmunyn jańartýǵa kóp kúsh saldy, ilgeri damyǵan memleketterdiń talaptaryna baǵyt aldy. Biraq ondaı memleketterdiń eshqaısynda úsh nemese eki aýsymdyq mektep joq. Al sapaly bilim berý úshin mekteptiń bir aýysymda jumys isteýi mańyzdy", - deıdi Kenjehanuly. Onyń sózine qaraǵanda, Qazaqstan oqýshylaryn tolyǵymen bir aýysymǵa aýystyrý úshin qosymsha 3 myńdaı jańa mektep qajet». «Memleket basshysy Qasym - Jomart Toqaev Bilim jáne ǵylym mınıstri Asqat Aımaǵambetovqa balalardy qorshaǵan ortany qorǵaýǵa tárbıeleý isine basa mán berýdi tapsyrdy, dep habarlaıdy "Ult aqparat".«Adamdarǵa jyldar boıy tabıǵatty lastamaý kerektigi túsindirilmegen. Bul bir. Ekinshiden janýarlar álemi týraly. Jaqynda Mańǵystaý oblysynyń Aqtaý qalasynda bir oqıǵa boldy. Onda adamdar ıtbalyqtardy taıaqpen, taspen uryp júr. Ekinshi jaǵynan balalar men jasóspirimderdi bul qylyqtary úshin taǵy kinálaı almaısyń. Sebebi úıde bolsyn, mektepte bolsyn olarǵa bul árekettiń durys emestigin eshkim de túsindirmegen. Men ıtti qylqyndyryp, kúshikti órtep jiberetin «qatardaǵy» jaǵdaılardy aıtyp turǵan joqpyn. Meniń oıymsha, Aımaǵambetov (Bilim jáne ǵylym mınıstri) bul máselege baılanysty oılanýy tıis», - dedi Qasym - Jomart Toqaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda.»
«Asqat Aımaǵambetovtiń sózinshe, qashyqtyqtan bilim berý formatynda jumys isteý úshin pedagogten birneshe quzyrettilik talap etiledi. Ol úshin pedagogter biliktiligin arttyrý kýrstarynda oqıdy. «Birinshiden, pedagogtiń İT - tehnologıalar jóninen quzyrettiligi kerek. Internet júıelerdi jáne tehnologıalardy bilýge tıis. Sol sebepti, pedagogterge ázirlengen kýrstar aıasynda mindetti túrde biliktiligin arttyrý múmkindigi beriledi. Ekinshiden, jańa jaǵdaıda bilim berý ádistemesin, kıberpedagogıkany bilý máselesi tur. Óıtkeni dástúrli túrde synypta jáne qashyqtyqtan sabaq berýdiń aıyrmashylyǵy jer men kókteı. Áriptesterimizdiń barlyǵynyń biliktiligin arttyramyz», – dedi. Aıta ketsek, bilim berýdiń jańa formaty tek mektepke ǵana qatysty emes. Eldegi kolejder men ýnıversıtetter de jańa oqý jylyn qashyqtan bilim berý arqyly bastaıdy.»«Bizge ulttyq mekteptiń úlgisi ǵana emes, sonymen birge qazaqstandyq muǵalimniń ulttyq modeli de qajet. Sondyqtan qazir Qazaqstanda muǵalimniń ózindik atrıbýttaryn (sonymen qatar mekteptiń ulttyq modelin) naqty anyqtaý qajet: ol joǵary oqý ornyn aıaqtaǵanda qandaı daǵdylardy ıgerýi tıis; jumysty qalaı istegeni jón? Osy áleýmettik portrettiń negizinde pedagogıkalyq mamandyqtardaǵy bilim berý baǵdarlamalarynyń maqsattaryn, kútiletin nátıjelerin; mazmunyn, ádisteri men tásilderin jańasha qalyptastyrý qajet. Avtonomıa jaǵdaıynda ár pedagogıkalyq ýnıversıtet ózindik biregeı bilim berý baǵdarlamalaryn jasaı alady. Biraq meniń oıymsha, keıbir atrıbýttar barlyǵyna «ózek/core» bolýy kerek. Bul barlyq muǵalimder úshin mańyzdy baǵyt - baǵdar bolady. Árıne ýnıversıtetke túsetin nemese oqıtyn stýdentter osy qasıetterge ıe bolyp shyǵady. Qazirgi muǵalimder úshin biliktilikti arttyrý baǵdarlamalary olardy qajetti áleýmettik atrıbýttarǵa «jetkizetin» modýlderdi qamtýy kerek.»«Pedagogıkalyq mamandyqtar boıynsha bilim berý baǵdarlamalaryn jańartý qajet. Qazirgi pedagogıkalyq bilim berý baǵdarlamasynyń túlegi «konvergentti muǵalim» bolýy shart. Ol ózi oqytatyn ǵylymdy jetik meńgerip qana qoımaı, sonymen qatar ártúrli pedagogıkalyq janrlarda erkin jumys isteı bilýi kerek: leksıalar, trenıńter, master - klastar, tikeleı, onlaın jáne qashyqtan oqytýdy meńgerýi tıis. Jańa formattaǵy muǵalimderdiń «valenttiligi» de joǵary bolýy shart, ıaǵnı mektep oqýshylaryna da, basqa maqsatty aýdıtorıalarǵa da (máselen, biliktilikti arttyrý kýrstarynyń tyńdaýshylaryna) sabaq bere alýy shart. «Konvergentti muǵalim» sabaq mazmunyn da ártúrli formada, máselen, oqýlyqtardyń qosbetteri, aýdıo jáne vıdeo sabaqtar, longrıdter, prezentasıa, anımasıa, ınfografıka jáne t. b. túrlerinde jasaı alǵany abzal. Konvergensıaǵa ártúrli rólderde jumys isteý qabileti kiredi: muǵalim, lektor, tálimger, kóshbasshy, úırenýshi stýdent, tyńdaýshy, menedjer, zertteýshi. Árıne muǵalimge degen qoǵam tarapynan qoıylyp jatqan osyndaı jańa talaptar bilim berý baǵdarlamalarynyń jańa arhıtektýrasy men mazmunyn, jańa formattaǵy kásibı muǵalimniń qalyptasýyndaǵy jańa tásilder men ádisterdi engizýdi anyqtaıdy. Bul barlyq qoldanystaǵy baǵdarlamalardy 100% qaıta qaraýdy talap etedi: tıimsiz nemese tıimdiligi tómen pánderden bas tartý, burynǵylaryn jańartý jáne jańalaryn qosý!» Osy dáıekterdi ózara salystyryp, ári jekelengen paıymdaý jasasaq mynandaı qorytyndyǵa kelemiz.
Birinshi. Mektep pen muǵalim, tárbıeshi ustazdardyń jetispekýshiligi uzaq jyldar boıyna ulasqan, áli de talaı jyl jyrlanatyn, jaýyr áńgime ekendigi anyq. Ony sheshý úlken qaırat pen kúsh jiger, qarajat talap etedi. Munyń tóbesi ázirge kózge kórinbeı tur. Ásirese ólkeler men jergilikti jerlerdegi mektep ashý, salý, men mamanyn ózderi taýyp daıyndaý isi tym júıesiz, ıesizdenip ketken.
Ekinshi. Táýelsizdiktiń otyz jylynda «qazaq janyna qabysatyn» ( Qazaqtyń taǵdyry, keleshekte el bolýy da mektebiniń qandaı negizde qurylýyna baryp tireledi. Mektebimizdi taza, berik hám óz janymyzǵa /qazaq janyna/ úılesetin negizde qura bilsek, keleshegimiz úshin taıynbaı – aq serttesýge bolady. Maǵjan Jumabaev) mektebin jasaı almadyq, tipten sondaı mekteptiń úlgisin de, sol mekteptiń ustazyn da beıneleı, sıpattaı almadyq. Bul baǵyttaǵy ǵalymdar men, baba oıshyldardyń luǵatyn eskekrip te, elep te júrgenimiz joq. Kerisinshe aýdarma, kópirme tárbıe teorıalary mene ilimderi saltanat quryp tur. Olardyń kesirinen urpaq tárbıesi tym taıazyp, ádepsizder men kórgensizderdi kóbeıtip aldyq.(- Bala tárbıeleýge jaıly memleketter reıtıńinde 73 eldiń ishinde 73 - oryndamyz. (U. S. News & World Report and the Wharton School of the University of Pennsylvania, 2019); Qoǵam damýy men adamnyń jeke basynyń damýy bir – birimen tyǵyz baılanysty. Qoǵam adamdy qanshalyqty dárejede jetildirse, jetilgen adam qoǵamdy sonshalyqty dárejede damytady. Tárbıesiz qoǵam qoǵam bolýdan, adam adam bolýdan qalady. Materıaldyq jáne rýhanı baılyq jasap, qoǵamdy damytatyn – adamdar. Al adamdardy soǵan daıyndap, tárbıeleıtin – ustazdar. Olaı bolsa muǵalim – qoǵam men qoǵamdy, ǵasyr men ǵasyrdy jalǵastyratyn býyn. Tarıhty jasaıtyn – halyq, halyqtyń kózin ashyp, kóńilin oıatatyn, saıası qyraǵylyqqa, senimdilikke, adamgershilikke, izgilikke, ımandylyqqa, baýyrmalshyldyqqa, Otanshyldyqqa, azamattyqqa baýlıtyn – ustaz. Olaı bolsa, «oqytýshy - ustaz», muǵalim daıyndaý Qazaqstandyq júıe qalyptastyrý qajet. Qazaqstan mektepterine ustazdyq jasaıtyn muǵalimdi eń áýeli sol muǵalimdi qajet etýshi mektep daıyndaıdy. Jyl saıyn, ár mektep aýdandyq oqý bólimine maman suranysyn tabystaıdy. Ol kelesi jylǵy maman suranysy emes, qajetti mamandy daıyndaýǵa ketetin ýaqytqa (3 - 4 - 5 jyl) baılanysty uzaq merzimdi suranys. Mysaly: bastaýysh synyp muǵalimi - 2 (eger óz mektebinde oǵan baǵyttalyp daıyndalǵan oqýshy bar bolsa aty jóni anyqtalyp
tizimge qosylady), hımıa - bıologıa pán muǵalimi - 1, eger bul pánge keleshekte osy mektepte oqytýshy bolarlyq daıyndalǵan oqýshy joq bolsa aıqyn kórsetiledi, shet til muǵalimi - 1, t. b. Bul tapsyrysty aýdan kóleminde biriktirip, daıyndalýǵa tıisti «oqytýshylardy» basqa mektepterden tolyqtyr - yp, oblysqa usynady. Obylys bos orny bar «oqytýshylardy» tolyqtyryp, memleketke tapsyryp grant alady. Grantta qajetti pán muǵalim sany óte ashyq kórsetiledi. Mysaly Qaraǵandy oblysypda 2025 - 2026 oqý jylynda daıyndalýǵa tıisti pán muǵáliminiń sany, aty - jóni, olardyń baryp jumystaıtyn mektebi jazylǵan tizim - álbomdar úshten bes jylmen kórsetilip daıyn turady. Osy júıemen daıyndalatyn «keleshek pedagogtar» UBT – ge qatyspaıdy, tek oblystyq, Nur - sultan, Almaty, Shymkent qalalyq bilim basqarmalarynan granttyq - joldama alyp, pedagog daıyndaıtyn arnaýly jáne JOO - da oqı alady. Mundaı josparly, naqty is - áreket nátıjeli bolatyndyǵy belgili. Osy «júıeni» iske asyrý úshin, pedagog daıarlaıtyn arnaýly jáne JOO - ny «Aıǵaq kýáli - gin» daıyndap bilim basqarmalaryna keltiriýi tıis. Aıǵaq kúáligine, ár mektep jyl saıyn (3 - 5jyl ishinde) daıyndaıtyn muǵalimniń bilik daǵdysy jáne konvergenttilik qabyletin qandaı dárejede ıgertip, nendeı modýllderdi ıgertetinin jáne ol úshin qansha qarajat jumsaıtynyn ashyq jazý kerek. Kázirgi zamanda, álemde bilim - biliktilikti aqshadaı sanap alyp jatyr. Ár mekteptiń kadrlyq jáne jabdyqtalý mýmkindigi, oqytýshylarynyń dárejesi, laborotorıalyq - óndiristik jabdyqtalýy ártúrli bolǵandyqtan olar óz múmkindigine sáıkesken «Aıǵaq kýáligin» naqty ári shynaıy daıyndaıdy. Bárin tyndyramyn dep ótirik kýálik jasap, aqyrynda nátıje bolmasa sol mektep aqshany qaıta qusatyndyqtan óte saqtyq, adaldyq qajet. «Muǵalim - oqytýshy» qyzmetine kelý úshin osy júıemen daıyndalǵan ár stýdent «pedagog mártebesin» alýy qajet!!! Pedagogıkalyq praktıkanyń eń sońǵy retinde (bul júıede 90 kún), ózin «aıtýly pedagog bol»- dep úmit artyp úkilegen mektebine kelip, aıaýly ustazdarynyń aldynda, «Aıǵaq kýáligi» negizinde synaq tapsyryp, emtıhannan ótedi. Bul dıplom nemese kýrs jumysyn jazý emes, sabaq úıretý, tárbıe saǵatyn ótkizý naqtyly shyǵarmashylyq is - áreket ústinde synalyp shynyǵý, jetilý. sabaq mazmunyn da ártúrli formada, máselen, oqýlyqtardyń qosbetteri, aýdıo jáne vıdeo sabaqtar, longrıdter, prezentasıa, anımasıa, ınfografıka jáne t. b. túrlerin de jasap kórsetedi. «Konvergensıaǵa ártúrli rólderde jumys isteý qabileti kiredi: sondyqtan. muǵalim, lektor, tálimger, kóshbasshy, úırenýshi stýdent, tyńdaýshy, menedjer, zertteýshi»- bolyp rol atqarady, qyzmet etip kórsetedi. Bul iske aýdandyq, qalalyq oqý bóliminiń mamandary, ádiskerleri tartylýy qajet. Sebebi «pedagog mártebesin» mektepterdegi tálimgerlik komısıasynyń anyqtamasy boıynsha, mektep ákimshiliginiń suraýy boıynsha, aýdandyq jáne qalalyq oqý bólimi beredi(Onyń memlekettik ortaq túr - tulǵasy bolady). Óziniń aıaýly ustazdarynan oqyǵan mektebinde ıgermegen kóp dúnıeni uǵatyny daýsyz. Eger oqytqan mektebi daıyndaý kezinde aǵattyq jasap, jetimsiz bilim berip, keleshek ustazdyń damýyna qıanat jasalǵany bilinse, sol mektepten oqý bólimderi kýálikte kórsetilgen mólsherdegi aqshany óndirip alýǵa quqyly bolý kerek. Ol, «Pedagog mártebesi» zańyna jalǵyz bap qosý arqyly júzege asady. Bul júıe, tólemmen oqyp ustaz bolý, jeńildikpen oqýshylarǵa (jetim balalarǵa jáne áleýmettik jaǵdaıy nashar otbasylarǵa) beriletin granttarǵa tosqaýyl bolmaıdy. Olar óz jónimen buryńǵysynsha iske asady. Tek qana olarǵa da dıplom alý ǵana emes, pedagog mártebesin alý talap etiledi.
Qobdabaı Qabdyrazaquly (ǵalym - jazýshy)
(birinshi usynys )
Jahandaný dáýirinde qoǵam damýynda sheshýshi roldi adam kapıtaly atqarady. Adam kapıtalynyń jetilýi, joǵary qundylyqqa aınalýy bilim salasynyń qurylymy men júıesine, oǵan quıylǵan ınovasıa men qarajattyń mólsheri, tehnıkalyq jabdyqtalýy ásirese onyń tehnologıalyq naqtylyǵy men qoljetimdiligi, tereńdigi men dáldigine kelip tireledi. Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim berý júıesiniń búgingi hálin osy bıikten bajaılap qarasańyz eski mektepteri men JOO - yn jamap - jasqap, sylap - sıpap óńdep jańartyp jatqan kúıbiń tirshiliktiń qarabaıyr jaǵdaıatyn kóresiz. Aıtalyq, qoǵam suranysyn qanaǵattandyrarlyq mamandar men eń qajetti qadrlardy daıyndaý isi tıanaqty túrde jolǵa qoıylmaǵan, áýeli deseńiz iriktep alǵan mamandar men kadrlarǵa jetkilikti dárejele mamandyq, sheberlik, bilik, mashyq ıgerte almaı kelemiz. Onyń basty sebebi bilim júıesiniń damý qarqyny qoǵam damýynan 10 - 15 jyl ilgeri ozyq júrýi tıis degen qaǵıdany eskere bermeımiz. Osy turǵydan kelseńiz ornamaǵan mektepter men ashylmaǵan JOO (akademıa, ýnıversıtet, oký - ǵylym - óndiristik ortalyqtar t. b.) kóp - aq Áýelgi áńgimeni bilim salasyna oqytýshy - ustaz (pán pedagogi, menedjer - pedagog, oqytýshy - muǵalim, t. b.) - dar daıyndaý máselelesine saı usynystarymyzdy aıtalyq.
Zamanaýı jaǵdaıda álemdik bilim berý keńistiginde irgeli qaǵıda qalyptasty: Ár mektep óz túlegin óz mektebinde ustazdyq etetindeı dárejede daıyndaýǵa tıisti. Mysaly: "Bıyl Ýnıversıtetti 1051 stýdent bitirdi, onyń ishinde 618 bakalavrıat, 433 magıstratýra jáne doktorantýra baǵdarlamalarynyń túlekteri. Bakalavrıat baǵdarlamalaryn Jaratylystaný, áleýmettik jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar mektebiniń 345 stýdenti, sondaı - aq Injenerıa jáne sıfrlyq ǵylymdar mektebiniń 273 stýdenti aıaqtady. Magıstratýra baǵdarlamalaryn Injenerıa jáne sıfrlyq ǵylymdar mektebinde – 92 stýdent, Joǵary bilim berý mektebinde – 81, Joǵary bıznes mektebinde – 79, Joǵary memlekettik saıasat mektebinde – 56; Medısına mektebinde – 38, Jaratylystaný, áleýmettik jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar mektebinde – 35, Taý - ken isi jáne jer týraly ǵylymdar mektebinde – 15 stýdent aıaqtady.»- dep, Nazarbaev Ýnıversıtettiń Prezıdenti Shıgeo Katsý Ýnıversıtettiń mereıli onjyldyq merekesi jylǵy tabysyn tamasha túıindegen edi.
Bul nátıje qyrýar eńbek, úlken qulshynys, qomaqty qarajat jumsalyp qolǵa kelgen - di. Aıtalyq, tıimdi akademıalyq ortany qurý jáne eldiń adamı kapıtalyn damytý maqsatynda AQSH, Ulybrıtanıa, Kanada, Gresıa, Italıa, Ońtústik Koreıa, Reseı, Avstralıa, Úndistan jáne t. b. álemniń 50 - den astam elderinen 543 adamnan turatyn úzdik ulttyq jáne halyqaralyq profesorlar Ýnıversıtetke stýdentterdi oqytý úshin tartylǵan eken. Elimizdiń aıtýly ýnıversıtetin bitirgen bul túlekter óz ýnıversıtetinde «oqytýshylyq» mindet atqara alatyndaı dárejedegi maman bolsa, dálirek aıtqanda joǵaryda atalǵan «shet eldik mamandardy» belgili merzimde aýystyra alatyn, ornyn basatyn bolsa, maman daıyndaý muratynyń abyroımen oryndalǵany. Prezıdıent myrza, bul jaǵdaıatty da eskerip, túlekteriniń qanshasy oqýyn jalǵastyrýy tıisti ekenin, qanshasy qaıda ornalsatynynyna deıin táptishtep túsindiripti. Ekinshi jaǵynan, álemdegi damyǵan, damýshy jáne mesheý damyǵyn bolsyn barlyq elderdiń jas urpaǵyna eń áýeli olardyń saýatyn ashyp, oqý - bilim berý, ǵylym pegizin belgili mólsherde ıgertý múmkindigi tolyq bar ekendigi anyqtalyp otyr. Kimge de oqý bilim beretin tehnıka, tehnolologıa qural - jabdyqtar men resýrstar, oqýlyqtar, ádis - tásilder, elektrondy - avtomattyq úıretkishter men ıntellektýaldy aspaptar, jasandy ıntellekt arqyly bilim berý tetikteri osy zamanda tolyǵymen tabylady.
Endigi másele osylarǵa aıyrbastaýǵa kelmeıtin «oqytýshy ustazǵa» kelip tireledi. Osy máseleni Qazahstan Respýblıkasyndaǵy ustaz - pedagog daıyndaýdyń búgingi dengeıine sholý jasaı otyryp, ary qaraı qalaı daıyndaýǵa bolatynyna pikir qosalyq. «Qazaqstanda 4580 muǵalim jetispeıdi. Mektepterge 691 bastaýysh synyp, 599 matematıka, 587 orys tili, 445 aǵylshyn tili, 299 fızıka, 259 hımıa, 217 ınformatıka, 270 án - kúı pániniń muǵalimi qajet.»(2017 jylǵy málimet)«Qazaqstanda 54 apatty mektep, 183 úsh aýysymdy mektep bar. 168 myń oqýshyǵa mektepterde oryn jetispeıdi.» "Demografıalyq jáne kóshi - qon prosesterin eskersek, qalalardaǵy mektep tapshylyǵy statısıkasy nasharlaýy múmkin. 2025 jylǵa qaraı mektepterde 500 myń oryn tapshy bolady degen boljam bar", – dedi Asqat Aımaǵambetov. Mınıstrdiń aıtýynsha, pedagogtardyń sapalyq quramyn arttyrý jumystary júrgizildi. Qazirgi ýaqytta 150 myńnan astam pedagog biliktilik sanatyn rastap, laýazymdyq eńbekaqysynyń 30 - 50 paıyzy kóleminde ústemeaqy alyp jatyr. Mektep basshylarynyń da jalaqysyn arttyrý kózdelýde. Onyń sózinshe, máseleni sheshý úshin kemi 800 mektep salý josparlanyp otyr. 2020 jyly qosymsha 80 - ge jýyq bilim berý nysany boı kóteredi. Mınıstrlik apatty jaǵdaıda turǵan jáne úsh aýysymdy mektepter máselesin sheship, bir aýysymda ǵana sabaq beretin deńgeıge jetkizýdi kózdep otyr.» Nur - Sultan bilim basqarmasynyń basshysy Sholpan Qadyrova elordaǵa qandaı muǵalimder jetispeıtinin aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi. «Oqý jylynyń sońynda pedagogıkalyq kadrlarǵa degen qajettilik - 842 adamdy qurady. 706 zeınetker ustaz ben jańa mektepterdiń ashylýyn qosqanda, 2000 - nan astam qyzmetker jetispeıdi.»
«Aralas mektepterdiń jyl ótken saıyn kóbeıip jatqany jóninde senator Dınar Núketaeva da dabyl qaqty: «Elimizde kúndizgi jalpy bilim beretin mektepterdiń sany – 6973. Oqýshylardyń sany – 3 mln 250 myń. Onyń ishinde qazaq tilinde oqytatyn – 3726, orys tilinde oqytatyn – 1181, aralas tilde oqytatyn 2043 mektep bar. Basqa tilde oqytatyn 23 mektep bar: onyń ishinde 12 mektep ózbek tilinde, 11 mektep uıǵyr tilinde. Iaǵnı aralas tildi mektepter jalpy mektep sanynyń 30 paıyzǵa jýyǵyn qurap otyr.
Bul álemde eshbir elde kezdespeıtin, tek qana Qazaqstanda bar jaǵdaı. Bul úrdis odan ary da jalǵasa beretin bolsa, odan keıin qazaq tiliniń taǵdyry, el taǵdyry qalaı bolatynyn eshkim boljap aıta almaıdy. Elimizdegi aralas tildi mektepterdiń sońǵy bes jyldaǵy jaǵdaıyna qarasaq, 2016 jyly – 2045, 2017 jyly – 2037, 2018 jyly – 2046, 2019 jyly 2054 mektep bolǵan. Al 2020 jyly aralas tildi 2043 mektep jumys istep, onda 1 393 727 oqýshy bilim alyp jatyr. Demek, 2016 jylmen salystyrǵanda osyndaı mektepterde oqıtyndardyń ósý tendensıasy jyl saıyn údep, olardyń sany 196 715 oqýshyǵa deıin artqan». "Búginde 85 ýnıversıtet pen 75 kolej pedagog mamandardy daıarlaıdy. Biraq olardyń sapasy syn kótermeıdi. Sondyqtan biz kásibı talaptardy kúsheıtip jatyrmyz", - dep atap kórsetti Aımaǵambetov. «Budbeed árbir oqýshynyń bilim deńgeıine saı qosymsha oqý materıaldaryn usynyp otyrady. Bul — basty erekshelik. Qazaqstanda 3, 5 mıllıon oqýshy bar. Onyń 75%- i qazaq tilinde bilim alady. Sonyń shamamen 2, 1 mıllıony ǵana ınternetke qosylǵan. Taza qazaq tilinde bilim berseńder, qalǵan 400 myń oqýshy qaıdan kelip otyr?” degen pikirler de bar. Bul – ózbek, uıǵyr, orys mektepterinde oqıtyn balalar. Ózbek, uıǵyr mektepteri oqýshylary negizinen Almaty oblysynyń Uıǵyr aýdany men Túrkistan oblysynyń Saıram aýdanynan keldi, olarǵa qazaq tilinde oqyǵan tıimdi, yńǵaıly boldy.
Sonymen birge qazaq jáne aǵylshyn tilderi úshin tirkelgen oryssha oqıtyn balalar da bar.»«Memlekettik apparat baǵytyndaǵy basymdyqty bilim berý salasyna qaraı burý kerek. Bul týraly ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń otyrysynda BTSDigital bilim berý jobalarynyń jetekshisi Saıasat Nurbek aıtty. Onyń sózinshe, aldaǵy 10 jylda bilim berý salasynda túbegeıli ózgerister bolady. Sondyqtan Qazaqstan bilim berý úlgisiniń baǵytyn aıqyndap alýy qajet. Sarapshy elde sıfrlyq saýat deńgeıin kóterýdiń, mektepke deıingi bilim beretin mekemelerdegi oqý baǵdarlamasyn bir izge túsirýdiń, oqýshylar men ustazdarǵa ortaq onlaın platforma qurýdyń, arnaýly oqý oryndaryna akademıalyq erkindik berýdiń ýaqyty kelgenin aıtty.» «Qazaqstanda 63 myń úıirme men 1200 qosymsha bilim beretin uıym jumys isteıdi. Qazir Oqýshylar saraılary, balalar tehnoparkteri, úıirmeler men óner mektepteri jáne taǵy basqa jelisin odan ári ulǵaıtý mindeti tur», dep jazdy Asqat Aımaǵambetov.
«Mınıstrdiń aıtýynsha, kompúterdi qosyp, "Kúndelik" toltyrý, Zoom - ǵa shyǵý jetkiliksiz. Muǵalimder oqýshylar men stýdentterdi qashyqtan qalaı oqytý kerek ekenin bilýi kerek. Sondyqtan olar biliktilikti arttyrý kýrsynan ótedi. "Biz İT salasy, oqytý ádistemesi, qashyqtan oqytý júıesi arqyly qalaı jumys isteý, tapsyrmany qalaı berý kerek – osylar týraly aıtyp otyrmyz. Munyń bári arnaıy kýrsta qamtylǵan. Áriptesterimiz biliktilikti arttyrý aıasynda osylardy meńgeredi", - dedi Aımaǵambetov Zoom platformasynda ótken brıfıńte. Bul ózgerister ýnıversıtetke endi túsetin bolashaq pedagogterge de qatysty."Joǵary oqý oryndarynda da qashyqtan oqytý boıynsha mindetti modýl engizemiz. Rektorlarǵa bul jóninde aıttyq. Bolashaq muǵalimder de ýnıversıtet qabyrǵasynda osy tehnologıalardy, ádistemelerdi meńgerýi tıis", - dedi mınıstr.
Ulttyq aýdarma búrosynyń basshysy, Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń múshesi Raýan Kenjehanuly ult mektebiniń úlgisin jasaýdy usyndy. "Naqty ǵylymdar, tehnologıa jáne aǵylshyn tilimen qatar, tipti odan buryn qazaq tili men ádebıeti, Qazaqstan tarıhy men ólketanýy, ult óneri men dástúrin ozyq ádistemeniń negizinde jańasha oqytatyn, "álem azamaty" emes, biraq álemnen habary bar Qazaqstan azamatyn tárbıeleıtin ult mektebiniń úlgisin jasaýdy usynamyz. Ondaı mekteptiń baǵdarlamasyn qurastyrýǵa osy keńes músheleri de óz úlesin qosa alady", - dep atap kórsetti Kenjehanuly. Onyń aıtýynsha, "álem azamaty" rýhynda bilim men tárbıe alǵan balanyń Qazaqstannyń naǵyz janashyr azamaty bolyp ósýi ekitalaı. Sol sebepti elimizde ulttyq mekteptiń úlgisi bolýy qajet. Maman mektep tapshylyǵyna da toqtaldy. Sebebi dál osy másele bilim sapasyna keri áserin tıgizip otyr. Onyń málimetinshe, qazirgi tańda 7 400 mektepte jalpy sany 3, 5 mıllıonnan astam bala oqyp jatyr. Olardyń 70 prosenti eki aýysymda, al 200 myń bala úsh aýysymdyq mektepte oqıdy."Sońǵy jyldary Qazaqstan bilim berýdiń mazmunyn jańartýǵa kóp kúsh saldy, ilgeri damyǵan memleketterdiń talaptaryna baǵyt aldy. Biraq ondaı memleketterdiń eshqaısynda úsh nemese eki aýsymdyq mektep joq. Al sapaly bilim berý úshin mekteptiń bir aýysymda jumys isteýi mańyzdy", - deıdi Kenjehanuly. Onyń sózine qaraǵanda, Qazaqstan oqýshylaryn tolyǵymen bir aýysymǵa aýystyrý úshin qosymsha 3 myńdaı jańa mektep qajet». «Memleket basshysy Qasym - Jomart Toqaev Bilim jáne ǵylym mınıstri Asqat Aımaǵambetovqa balalardy qorshaǵan ortany qorǵaýǵa tárbıeleý isine basa mán berýdi tapsyrdy, dep habarlaıdy "Ult aqparat".«Adamdarǵa jyldar boıy tabıǵatty lastamaý kerektigi túsindirilmegen. Bul bir. Ekinshiden janýarlar álemi týraly. Jaqynda Mańǵystaý oblysynyń Aqtaý qalasynda bir oqıǵa boldy. Onda adamdar ıtbalyqtardy taıaqpen, taspen uryp júr. Ekinshi jaǵynan balalar men jasóspirimderdi bul qylyqtary úshin taǵy kinálaı almaısyń. Sebebi úıde bolsyn, mektepte bolsyn olarǵa bul árekettiń durys emestigin eshkim de túsindirmegen. Men ıtti qylqyndyryp, kúshikti órtep jiberetin «qatardaǵy» jaǵdaılardy aıtyp turǵan joqpyn. Meniń oıymsha, Aımaǵambetov (Bilim jáne ǵylym mınıstri) bul máselege baılanysty oılanýy tıis», - dedi Qasym - Jomart Toqaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda.»
«Asqat Aımaǵambetovtiń sózinshe, qashyqtyqtan bilim berý formatynda jumys isteý úshin pedagogten birneshe quzyrettilik talap etiledi. Ol úshin pedagogter biliktiligin arttyrý kýrstarynda oqıdy. «Birinshiden, pedagogtiń İT - tehnologıalar jóninen quzyrettiligi kerek. Internet júıelerdi jáne tehnologıalardy bilýge tıis. Sol sebepti, pedagogterge ázirlengen kýrstar aıasynda mindetti túrde biliktiligin arttyrý múmkindigi beriledi. Ekinshiden, jańa jaǵdaıda bilim berý ádistemesin, kıberpedagogıkany bilý máselesi tur. Óıtkeni dástúrli túrde synypta jáne qashyqtyqtan sabaq berýdiń aıyrmashylyǵy jer men kókteı. Áriptesterimizdiń barlyǵynyń biliktiligin arttyramyz», – dedi. Aıta ketsek, bilim berýdiń jańa formaty tek mektepke ǵana qatysty emes. Eldegi kolejder men ýnıversıtetter de jańa oqý jylyn qashyqtan bilim berý arqyly bastaıdy.»«Bizge ulttyq mekteptiń úlgisi ǵana emes, sonymen birge qazaqstandyq muǵalimniń ulttyq modeli de qajet. Sondyqtan qazir Qazaqstanda muǵalimniń ózindik atrıbýttaryn (sonymen qatar mekteptiń ulttyq modelin) naqty anyqtaý qajet: ol joǵary oqý ornyn aıaqtaǵanda qandaı daǵdylardy ıgerýi tıis; jumysty qalaı istegeni jón? Osy áleýmettik portrettiń negizinde pedagogıkalyq mamandyqtardaǵy bilim berý baǵdarlamalarynyń maqsattaryn, kútiletin nátıjelerin; mazmunyn, ádisteri men tásilderin jańasha qalyptastyrý qajet. Avtonomıa jaǵdaıynda ár pedagogıkalyq ýnıversıtet ózindik biregeı bilim berý baǵdarlamalaryn jasaı alady. Biraq meniń oıymsha, keıbir atrıbýttar barlyǵyna «ózek/core» bolýy kerek. Bul barlyq muǵalimder úshin mańyzdy baǵyt - baǵdar bolady. Árıne ýnıversıtetke túsetin nemese oqıtyn stýdentter osy qasıetterge ıe bolyp shyǵady. Qazirgi muǵalimder úshin biliktilikti arttyrý baǵdarlamalary olardy qajetti áleýmettik atrıbýttarǵa «jetkizetin» modýlderdi qamtýy kerek.»«Pedagogıkalyq mamandyqtar boıynsha bilim berý baǵdarlamalaryn jańartý qajet. Qazirgi pedagogıkalyq bilim berý baǵdarlamasynyń túlegi «konvergentti muǵalim» bolýy shart. Ol ózi oqytatyn ǵylymdy jetik meńgerip qana qoımaı, sonymen qatar ártúrli pedagogıkalyq janrlarda erkin jumys isteı bilýi kerek: leksıalar, trenıńter, master - klastar, tikeleı, onlaın jáne qashyqtan oqytýdy meńgerýi tıis. Jańa formattaǵy muǵalimderdiń «valenttiligi» de joǵary bolýy shart, ıaǵnı mektep oqýshylaryna da, basqa maqsatty aýdıtorıalarǵa da (máselen, biliktilikti arttyrý kýrstarynyń tyńdaýshylaryna) sabaq bere alýy shart. «Konvergentti muǵalim» sabaq mazmunyn da ártúrli formada, máselen, oqýlyqtardyń qosbetteri, aýdıo jáne vıdeo sabaqtar, longrıdter, prezentasıa, anımasıa, ınfografıka jáne t. b. túrlerinde jasaı alǵany abzal. Konvergensıaǵa ártúrli rólderde jumys isteý qabileti kiredi: muǵalim, lektor, tálimger, kóshbasshy, úırenýshi stýdent, tyńdaýshy, menedjer, zertteýshi. Árıne muǵalimge degen qoǵam tarapynan qoıylyp jatqan osyndaı jańa talaptar bilim berý baǵdarlamalarynyń jańa arhıtektýrasy men mazmunyn, jańa formattaǵy kásibı muǵalimniń qalyptasýyndaǵy jańa tásilder men ádisterdi engizýdi anyqtaıdy. Bul barlyq qoldanystaǵy baǵdarlamalardy 100% qaıta qaraýdy talap etedi: tıimsiz nemese tıimdiligi tómen pánderden bas tartý, burynǵylaryn jańartý jáne jańalaryn qosý!» Osy dáıekterdi ózara salystyryp, ári jekelengen paıymdaý jasasaq mynandaı qorytyndyǵa kelemiz.
Birinshi. Mektep pen muǵalim, tárbıeshi ustazdardyń jetispekýshiligi uzaq jyldar boıyna ulasqan, áli de talaı jyl jyrlanatyn, jaýyr áńgime ekendigi anyq. Ony sheshý úlken qaırat pen kúsh jiger, qarajat talap etedi. Munyń tóbesi ázirge kózge kórinbeı tur. Ásirese ólkeler men jergilikti jerlerdegi mektep ashý, salý, men mamanyn ózderi taýyp daıyndaý isi tym júıesiz, ıesizdenip ketken.
Ekinshi. Táýelsizdiktiń otyz jylynda «qazaq janyna qabysatyn» ( Qazaqtyń taǵdyry, keleshekte el bolýy da mektebiniń qandaı negizde qurylýyna baryp tireledi. Mektebimizdi taza, berik hám óz janymyzǵa /qazaq janyna/ úılesetin negizde qura bilsek, keleshegimiz úshin taıynbaı – aq serttesýge bolady. Maǵjan Jumabaev) mektebin jasaı almadyq, tipten sondaı mekteptiń úlgisin de, sol mekteptiń ustazyn da beıneleı, sıpattaı almadyq. Bul baǵyttaǵy ǵalymdar men, baba oıshyldardyń luǵatyn eskekrip te, elep te júrgenimiz joq. Kerisinshe aýdarma, kópirme tárbıe teorıalary mene ilimderi saltanat quryp tur. Olardyń kesirinen urpaq tárbıesi tym taıazyp, ádepsizder men kórgensizderdi kóbeıtip aldyq.(- Bala tárbıeleýge jaıly memleketter reıtıńinde 73 eldiń ishinde 73 - oryndamyz. (U. S. News & World Report and the Wharton School of the University of Pennsylvania, 2019); Qoǵam damýy men adamnyń jeke basynyń damýy bir – birimen tyǵyz baılanysty. Qoǵam adamdy qanshalyqty dárejede jetildirse, jetilgen adam qoǵamdy sonshalyqty dárejede damytady. Tárbıesiz qoǵam qoǵam bolýdan, adam adam bolýdan qalady. Materıaldyq jáne rýhanı baılyq jasap, qoǵamdy damytatyn – adamdar. Al adamdardy soǵan daıyndap, tárbıeleıtin – ustazdar. Olaı bolsa muǵalim – qoǵam men qoǵamdy, ǵasyr men ǵasyrdy jalǵastyratyn býyn. Tarıhty jasaıtyn – halyq, halyqtyń kózin ashyp, kóńilin oıatatyn, saıası qyraǵylyqqa, senimdilikke, adamgershilikke, izgilikke, ımandylyqqa, baýyrmalshyldyqqa, Otanshyldyqqa, azamattyqqa baýlıtyn – ustaz. Olaı bolsa, «oqytýshy - ustaz», muǵalim daıyndaý Qazaqstandyq júıe qalyptastyrý qajet. Qazaqstan mektepterine ustazdyq jasaıtyn muǵalimdi eń áýeli sol muǵalimdi qajet etýshi mektep daıyndaıdy. Jyl saıyn, ár mektep aýdandyq oqý bólimine maman suranysyn tabystaıdy. Ol kelesi jylǵy maman suranysy emes, qajetti mamandy daıyndaýǵa ketetin ýaqytqa (3 - 4 - 5 jyl) baılanysty uzaq merzimdi suranys. Mysaly: bastaýysh synyp muǵalimi - 2 (eger óz mektebinde oǵan baǵyttalyp daıyndalǵan oqýshy bar bolsa aty jóni anyqtalyp
tizimge qosylady), hımıa - bıologıa pán muǵalimi - 1, eger bul pánge keleshekte osy mektepte oqytýshy bolarlyq daıyndalǵan oqýshy joq bolsa aıqyn kórsetiledi, shet til muǵalimi - 1, t. b. Bul tapsyrysty aýdan kóleminde biriktirip, daıyndalýǵa tıisti «oqytýshylardy» basqa mektepterden tolyqtyr - yp, oblysqa usynady. Obylys bos orny bar «oqytýshylardy» tolyqtyryp, memleketke tapsyryp grant alady. Grantta qajetti pán muǵalim sany óte ashyq kórsetiledi. Mysaly Qaraǵandy oblysypda 2025 - 2026 oqý jylynda daıyndalýǵa tıisti pán muǵáliminiń sany, aty - jóni, olardyń baryp jumystaıtyn mektebi jazylǵan tizim - álbomdar úshten bes jylmen kórsetilip daıyn turady. Osy júıemen daıyndalatyn «keleshek pedagogtar» UBT – ge qatyspaıdy, tek oblystyq, Nur - sultan, Almaty, Shymkent qalalyq bilim basqarmalarynan granttyq - joldama alyp, pedagog daıyndaıtyn arnaýly jáne JOO - da oqı alady. Mundaı josparly, naqty is - áreket nátıjeli bolatyndyǵy belgili. Osy «júıeni» iske asyrý úshin, pedagog daıarlaıtyn arnaýly jáne JOO - ny «Aıǵaq kýáli - gin» daıyndap bilim basqarmalaryna keltiriýi tıis. Aıǵaq kúáligine, ár mektep jyl saıyn (3 - 5jyl ishinde) daıyndaıtyn muǵalimniń bilik daǵdysy jáne konvergenttilik qabyletin qandaı dárejede ıgertip, nendeı modýllderdi ıgertetinin jáne ol úshin qansha qarajat jumsaıtynyn ashyq jazý kerek. Kázirgi zamanda, álemde bilim - biliktilikti aqshadaı sanap alyp jatyr. Ár mekteptiń kadrlyq jáne jabdyqtalý mýmkindigi, oqytýshylarynyń dárejesi, laborotorıalyq - óndiristik jabdyqtalýy ártúrli bolǵandyqtan olar óz múmkindigine sáıkesken «Aıǵaq kýáligin» naqty ári shynaıy daıyndaıdy. Bárin tyndyramyn dep ótirik kýálik jasap, aqyrynda nátıje bolmasa sol mektep aqshany qaıta qusatyndyqtan óte saqtyq, adaldyq qajet. «Muǵalim - oqytýshy» qyzmetine kelý úshin osy júıemen daıyndalǵan ár stýdent «pedagog mártebesin» alýy qajet!!! Pedagogıkalyq praktıkanyń eń sońǵy retinde (bul júıede 90 kún), ózin «aıtýly pedagog bol»- dep úmit artyp úkilegen mektebine kelip, aıaýly ustazdarynyń aldynda, «Aıǵaq kýáligi» negizinde synaq tapsyryp, emtıhannan ótedi. Bul dıplom nemese kýrs jumysyn jazý emes, sabaq úıretý, tárbıe saǵatyn ótkizý naqtyly shyǵarmashylyq is - áreket ústinde synalyp shynyǵý, jetilý. sabaq mazmunyn da ártúrli formada, máselen, oqýlyqtardyń qosbetteri, aýdıo jáne vıdeo sabaqtar, longrıdter, prezentasıa, anımasıa, ınfografıka jáne t. b. túrlerin de jasap kórsetedi. «Konvergensıaǵa ártúrli rólderde jumys isteý qabileti kiredi: sondyqtan. muǵalim, lektor, tálimger, kóshbasshy, úırenýshi stýdent, tyńdaýshy, menedjer, zertteýshi»- bolyp rol atqarady, qyzmet etip kórsetedi. Bul iske aýdandyq, qalalyq oqý bóliminiń mamandary, ádiskerleri tartylýy qajet. Sebebi «pedagog mártebesin» mektepterdegi tálimgerlik komısıasynyń anyqtamasy boıynsha, mektep ákimshiliginiń suraýy boıynsha, aýdandyq jáne qalalyq oqý bólimi beredi(Onyń memlekettik ortaq túr - tulǵasy bolady). Óziniń aıaýly ustazdarynan oqyǵan mektebinde ıgermegen kóp dúnıeni uǵatyny daýsyz. Eger oqytqan mektebi daıyndaý kezinde aǵattyq jasap, jetimsiz bilim berip, keleshek ustazdyń damýyna qıanat jasalǵany bilinse, sol mektepten oqý bólimderi kýálikte kórsetilgen mólsherdegi aqshany óndirip alýǵa quqyly bolý kerek. Ol, «Pedagog mártebesi» zańyna jalǵyz bap qosý arqyly júzege asady. Bul júıe, tólemmen oqyp ustaz bolý, jeńildikpen oqýshylarǵa (jetim balalarǵa jáne áleýmettik jaǵdaıy nashar otbasylarǵa) beriletin granttarǵa tosqaýyl bolmaıdy. Olar óz jónimen buryńǵysynsha iske asady. Tek qana olarǵa da dıplom alý ǵana emes, pedagog mártebesin alý talap etiledi.
Qobdabaı Qabdyrazaquly (ǵalym - jazýshy)
You Might Also Like
-
2020-2021 oqý jylynda Qazaqstan respýblıkasynyń jalpy orta bilim beretin mektepterinde oqý prosesin uıymdastyrýdyń erekshelikteri týraly
