Bilim tarlandary
Taqyryby: «Bilim tarlandary»
Maqsaty: Oqýshylardyń matematıka pánine qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, oı-órisin damytý, alǵan bilimderin pysyqtaý.
Kórnekiligi: Kompúter slaıdy, úlestirmeli tapsyrmalar, logıkalyq esepter. t. b
Barysy:
İ. Uıymdastyrý
Saıysqa qatysatyn oqýshylarmen tanystyrý
İİ. Saıystyń josparymen tanystyrý
1-týr. « Báıge»
2-týr. «Doda»
3-týr. «Kóp oıla, tez oıla»
4-týr. «Nartáýekel»
5-týr. «Jorǵa»
Júrgizýshi: Bilimińniń ushqyrlyǵyn tanyp sen,
Asyp-tasyp, asyqpa, qalyspa sen!
Ýaqyt degen zymyrap, zýlap jatyr,
Shapshańdyq bul saıysta qajet eken,- deı kelip, kezekti báıge suraqtaryna beremiz.
Maqsatymyz: Alǵyrlyqty baıqaý
1-kezeń: «Báıge»
1. Jazyqtyqtyń shegi bar ma? (joq)
2. 90º-tan kishi burysh? (súıir)
3. Eń úlken horda? (dıametr)
4. Eki núkte arqyly neshe túzý ótedi? (bir)
5. ah+vý=s fýnksıasynyń grafıgi qandaı syzyq? (túzý)
6. Matematıkaǵa koordınattar ádisin engizgen Fransýz matematıgi, ári fızıgi? (Rene Dekart)
7. Tik burysh neshe gradýsqa teń? (90 º)
8. 7 jaı san ba, qurama san ba? (jaı san)
9. Eń kishi natýral san? (1)
10. Eki qatynastyń teńdigi? (proporsıa)
11. 60-tyń 50%- y? (30)
12. 3/4-ke keri san? (4/3)
2-kezeń: «Doda»
Oıyn-tolqyn, aınalǵan qatty aǵysqa,
Tabylǵandaı tanym da, jat daýys ta.
Bireý ozyp keledi qatarynan,
Bireý minip jatqanda aptyǵysta.
Oıyn-tolqyn, jatqandaı asyp-tasyp,
Bireý myǵym, bireýler shalys basyp.
Bul oıynnan ótedi ǵulama oılar,
Jeńseń de, jeńbeseń de qalma jasyp.
2-kezeńniń sharty:
Tabloda sáıkes suraqtyń tusynda sol suraqtyń quny belgilengen. Eger tańdalǵan suraqqa durys jaýap berilse, upaı sol oıynshyǵa beriledi.
Arıfmetıka 5 10 20 10
Logıka 5 10 20 10
Jumbaqtar 5 10 20 10
1. Arıfmetıka.
1) 5, 075 sanyn ondyq úlesterge deıin dóńgelekte? (5, 1)
2) Sharshynyń qabyrǵasy 9 sm. Perımetri nege teń? (36sm)
3) Birdeı úsh sıfrmen jazylǵan úsh tańbaly san 3-ke de, 37-ge de bólinedi. Sol sandy tabyńdar? (111)
4) Bólimderi 10, 100, 1000 bolyp kelgen bólshekter qalaı atalady? (ondyq)
2. Logıka
1) 50 saýsaq kóriný úshin neshe balanyń qoly kóriný kerek? (5 bala)
2) «Spýtnık» jer sharyn 103 mınýtta aınalyp ótti. Ol neshe saǵat, neshe mınýtta aınalyp ótti? (1saǵ 43 mın)
3) 4 pen 5-tiń arasyna qandaı tańba qoıǵanda 4-ten artyq, 5-ten kem san shyǵady? (útir)
4) 10 aq shar, 8 qyzyl shar, 11 qara shar bar. Mindetti túrde bir aq shar alyp shyǵý úshin neshe shar alý kerek? (20)
3. Jumbaqtar
1) Biz sanbyz...
Syzyqpyz bólingen
Matematıkany uqpas adamǵa.
Qubyjyq bolyp kóringen,
Durys, burys, aralas.
Ondyq bolyp bólingen.
Qandaı san? (Bólshek san)
2) Bir, úsh, bes, on,
Jıyrma, elý,
Júz, eki júz, myń bar,
Árqaısynyń quny bar. Ol ne? (teńge)
3) Bútin san, bólshek sandar,
Barlyǵy da bar onda.
Bul qandaı san aıtyńdarshy,
Oń, teris sandar osynda! (rasıonal san)
4) Aldy artymyz sheksizde,
Jete almaısyń bizderge,
Sáýle menen kesindi,
Shyqqan edi bizderden. (túzý)
3-kezeń: «Kóp oıla, tez oıla!»
1. Jeti jurttyń tilin bil, (jeti túrli bilim il)
2. Bilekti birdi jyǵar, (bilimdi myńdy jyǵar)
3. Eki jaqsy qas bolmas, (eki jaman dos bolmas)
4. Dosyńdy úsh kún synama, (úsh jyl syna)
5. Bir eli aýyzǵa – (eki eli qaqpaq)
6. Júz somyń bolǵansha, (júz dosyń bolsyn)
7. Otyz tisten shyqqan sóz, (otyz elge taraıdy)
8. Bilgeniń bir toǵyz, (bilmegeniń toqsan toǵyz)
9. Bir kisi qazǵan qudyqtan, (myń kisi sý ishedi)
4-kezeń: «Nartáýekel»
1. Qazaqta qoldanylatyn salmaq ólsheýishin ata (zildeı)
2. 7-synyp Algebra oqýlyǵynyń avtory: (Shynybekov)
3. Berilgen núkte arqyly túzýge neshe perpendıkýlár túzý júrgizýge bolady?
4. Quramynda árpi bar órnekter?
5. ý=h²- 3 fýnksıasynyń grafıgi qalaı atalady?
6. Teńdeýdi sheshińder: |h-4|=7
7. Proporsıa degen ne?
8. Qarańǵy bólmedegi shkaf tartpasynda 24 qyzyl jáne 24 kók tústi shulyqtar bar. Biz qarańǵyda tústeri birdeı shulyq alý úshin tartpadan keminde neshe shulyq alýymyz kerek?
9. 1-den 100 aralyǵyndaǵy sandardyń qosyndysyn birden tapqan oqýshy keıinnen álemge áıgili bolǵan matematık. Ol kim?
10. Bala taqtaǵa 86 sanyn jazyp qoıyp joldasyna aıtty. «Eshqandaı amal qoldanbaı 12-ge arttyr»- dep. Ol qandaı san?
11. (jaýaby: 6, 15, 48)
«Jorǵa»
1. Eki qabyrǵasy teń bolatyn úshburysh (teń búıirli)
2. Jazyqtyqtaǵy qıylyspaıtyn eki túzý (parallel)
3. Eki teris sannyń kóbeıtindisi? (oń san)
4. Sannyń júzden bir bóligi? (paıyz)
5. Bir núkteden shyqqan túzý (sáýle)
6. Eń kishi úsh tańbaly san? (100)
7. Sheńberdiń radıýsy 6 sm. Dıametri nege teń? (12 sm)
8. Jazyńqy buryshtyń ólshemi (180º)
9. Mıllı sanynyń jazylýynda neshe nol bar? (6)
10. 20 mınýt saǵattyń qandaı bóligi? (1/3)
1. Barlyq qabyrǵalary teń bolatyn úshburysh? (teń qabyrǵaly)
2. Qansha sıfr bilesiz? (10)
3. Tańbalary qarama-qarsy eki sannyń kóbeıtindisi qandaı san? (teris)
4. Buryshty ólsheý quraly (transportır)
5. Sheńber dıametri 8 sm. Radıýsy nege teń? (4sm)
6. Úshburyshtyń barlyq qabyrǵalarynyń qosyndysy qalaı atalady? (perımetr)
7. Saǵattyń ¼ bóligi neshe mınýt? (15 mın)
8. Metrdiń 1%- y? (1 sm)
9. Eń úlken eki tańbaly san? (99)
10. Bóliminen alymy kóp bólshek? (burys)
Qorytyndy: Jeńimpazdardy marapattaý.
Maqsaty: Oqýshylardyń matematıka pánine qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, oı-órisin damytý, alǵan bilimderin pysyqtaý.
Kórnekiligi: Kompúter slaıdy, úlestirmeli tapsyrmalar, logıkalyq esepter. t. b
Barysy:
İ. Uıymdastyrý
Saıysqa qatysatyn oqýshylarmen tanystyrý
İİ. Saıystyń josparymen tanystyrý
1-týr. « Báıge»
2-týr. «Doda»
3-týr. «Kóp oıla, tez oıla»
4-týr. «Nartáýekel»
5-týr. «Jorǵa»
Júrgizýshi: Bilimińniń ushqyrlyǵyn tanyp sen,
Asyp-tasyp, asyqpa, qalyspa sen!
Ýaqyt degen zymyrap, zýlap jatyr,
Shapshańdyq bul saıysta qajet eken,- deı kelip, kezekti báıge suraqtaryna beremiz.
Maqsatymyz: Alǵyrlyqty baıqaý
1-kezeń: «Báıge»
1. Jazyqtyqtyń shegi bar ma? (joq)
2. 90º-tan kishi burysh? (súıir)
3. Eń úlken horda? (dıametr)
4. Eki núkte arqyly neshe túzý ótedi? (bir)
5. ah+vý=s fýnksıasynyń grafıgi qandaı syzyq? (túzý)
6. Matematıkaǵa koordınattar ádisin engizgen Fransýz matematıgi, ári fızıgi? (Rene Dekart)
7. Tik burysh neshe gradýsqa teń? (90 º)
8. 7 jaı san ba, qurama san ba? (jaı san)
9. Eń kishi natýral san? (1)
10. Eki qatynastyń teńdigi? (proporsıa)
11. 60-tyń 50%- y? (30)
12. 3/4-ke keri san? (4/3)
2-kezeń: «Doda»
Oıyn-tolqyn, aınalǵan qatty aǵysqa,
Tabylǵandaı tanym da, jat daýys ta.
Bireý ozyp keledi qatarynan,
Bireý minip jatqanda aptyǵysta.
Oıyn-tolqyn, jatqandaı asyp-tasyp,
Bireý myǵym, bireýler shalys basyp.
Bul oıynnan ótedi ǵulama oılar,
Jeńseń de, jeńbeseń de qalma jasyp.
2-kezeńniń sharty:
Tabloda sáıkes suraqtyń tusynda sol suraqtyń quny belgilengen. Eger tańdalǵan suraqqa durys jaýap berilse, upaı sol oıynshyǵa beriledi.
Arıfmetıka 5 10 20 10
Logıka 5 10 20 10
Jumbaqtar 5 10 20 10
1. Arıfmetıka.
1) 5, 075 sanyn ondyq úlesterge deıin dóńgelekte? (5, 1)
2) Sharshynyń qabyrǵasy 9 sm. Perımetri nege teń? (36sm)
3) Birdeı úsh sıfrmen jazylǵan úsh tańbaly san 3-ke de, 37-ge de bólinedi. Sol sandy tabyńdar? (111)
4) Bólimderi 10, 100, 1000 bolyp kelgen bólshekter qalaı atalady? (ondyq)
2. Logıka
1) 50 saýsaq kóriný úshin neshe balanyń qoly kóriný kerek? (5 bala)
2) «Spýtnık» jer sharyn 103 mınýtta aınalyp ótti. Ol neshe saǵat, neshe mınýtta aınalyp ótti? (1saǵ 43 mın)
3) 4 pen 5-tiń arasyna qandaı tańba qoıǵanda 4-ten artyq, 5-ten kem san shyǵady? (útir)
4) 10 aq shar, 8 qyzyl shar, 11 qara shar bar. Mindetti túrde bir aq shar alyp shyǵý úshin neshe shar alý kerek? (20)
3. Jumbaqtar
1) Biz sanbyz...
Syzyqpyz bólingen
Matematıkany uqpas adamǵa.
Qubyjyq bolyp kóringen,
Durys, burys, aralas.
Ondyq bolyp bólingen.
Qandaı san? (Bólshek san)
2) Bir, úsh, bes, on,
Jıyrma, elý,
Júz, eki júz, myń bar,
Árqaısynyń quny bar. Ol ne? (teńge)
3) Bútin san, bólshek sandar,
Barlyǵy da bar onda.
Bul qandaı san aıtyńdarshy,
Oń, teris sandar osynda! (rasıonal san)
4) Aldy artymyz sheksizde,
Jete almaısyń bizderge,
Sáýle menen kesindi,
Shyqqan edi bizderden. (túzý)
3-kezeń: «Kóp oıla, tez oıla!»
1. Jeti jurttyń tilin bil, (jeti túrli bilim il)
2. Bilekti birdi jyǵar, (bilimdi myńdy jyǵar)
3. Eki jaqsy qas bolmas, (eki jaman dos bolmas)
4. Dosyńdy úsh kún synama, (úsh jyl syna)
5. Bir eli aýyzǵa – (eki eli qaqpaq)
6. Júz somyń bolǵansha, (júz dosyń bolsyn)
7. Otyz tisten shyqqan sóz, (otyz elge taraıdy)
8. Bilgeniń bir toǵyz, (bilmegeniń toqsan toǵyz)
9. Bir kisi qazǵan qudyqtan, (myń kisi sý ishedi)
4-kezeń: «Nartáýekel»
1. Qazaqta qoldanylatyn salmaq ólsheýishin ata (zildeı)
2. 7-synyp Algebra oqýlyǵynyń avtory: (Shynybekov)
3. Berilgen núkte arqyly túzýge neshe perpendıkýlár túzý júrgizýge bolady?
4. Quramynda árpi bar órnekter?
5. ý=h²- 3 fýnksıasynyń grafıgi qalaı atalady?
6. Teńdeýdi sheshińder: |h-4|=7
7. Proporsıa degen ne?
8. Qarańǵy bólmedegi shkaf tartpasynda 24 qyzyl jáne 24 kók tústi shulyqtar bar. Biz qarańǵyda tústeri birdeı shulyq alý úshin tartpadan keminde neshe shulyq alýymyz kerek?
9. 1-den 100 aralyǵyndaǵy sandardyń qosyndysyn birden tapqan oqýshy keıinnen álemge áıgili bolǵan matematık. Ol kim?
10. Bala taqtaǵa 86 sanyn jazyp qoıyp joldasyna aıtty. «Eshqandaı amal qoldanbaı 12-ge arttyr»- dep. Ol qandaı san?
11. (jaýaby: 6, 15, 48)
«Jorǵa»
1. Eki qabyrǵasy teń bolatyn úshburysh (teń búıirli)
2. Jazyqtyqtaǵy qıylyspaıtyn eki túzý (parallel)
3. Eki teris sannyń kóbeıtindisi? (oń san)
4. Sannyń júzden bir bóligi? (paıyz)
5. Bir núkteden shyqqan túzý (sáýle)
6. Eń kishi úsh tańbaly san? (100)
7. Sheńberdiń radıýsy 6 sm. Dıametri nege teń? (12 sm)
8. Jazyńqy buryshtyń ólshemi (180º)
9. Mıllı sanynyń jazylýynda neshe nol bar? (6)
10. 20 mınýt saǵattyń qandaı bóligi? (1/3)
1. Barlyq qabyrǵalary teń bolatyn úshburysh? (teń qabyrǵaly)
2. Qansha sıfr bilesiz? (10)
3. Tańbalary qarama-qarsy eki sannyń kóbeıtindisi qandaı san? (teris)
4. Buryshty ólsheý quraly (transportır)
5. Sheńber dıametri 8 sm. Radıýsy nege teń? (4sm)
6. Úshburyshtyń barlyq qabyrǵalarynyń qosyndysy qalaı atalady? (perımetr)
7. Saǵattyń ¼ bóligi neshe mınýt? (15 mın)
8. Metrdiń 1%- y? (1 sm)
9. Eń úlken eki tańbaly san? (99)
10. Bóliminen alymy kóp bólshek? (burys)
Qorytyndy: Jeńimpazdardy marapattaý.