InfoHub Logo

Eger aıaýly dos Evneı Býketovtyń Abzal Qarasartovpen úntaspaǵa jazylǵan aýyz eki áńgimesi gazette jarıalanbaǵan bolsa, men de bul máseleni qozǵamaı-aq qoıar edim. óıtkeni, bul tragedıanyń anyq-tanyǵyna buǵan deıin kóz jetkergen sekildi edik. Al, mynaý áńgimedegi Qarasartov esteligi biz bilgen shyndyqpen múlde janaspaıdy.

1959 jyly Shákárim Qudaıberdıev aqtalyp, «Qazaq ádebıeti gazetinde onyń birneshe óleńi jarıalandy. A. Qarasartovtyń aqynǵa qanshalyqty «jany ashıtynyn» biz sonda kórgenbiz. Ol joǵarǵy oryndardan kirmegen esik qaldyrmaı, aıǵaıyn sala júrip, aqynnyń ólgennen keıingi ómirin taǵy da óshirtip tastaǵan. Qarasartov Qazaqstan Jazýshylar odaǵyna da kelgen. «Banda bastyǵyn aqtamaqshy adamdardyń ózderin jaýapqa tartý kerek!» dep stoldy soǵa daýryqqanyń óz qulaǵymmen esitip, óz kózimmen kórgenim de bar.

1963 jyly Qazaqstan Ortalyq Partıa Komıtetiniń ıdeologıa jónindegi sekretari N. Jandildın meni shaqyryp alyp, Shákárim máselesin egjeı-tegjeıin tekserip, sodan qorytyndy shyǵarý úshin on eki adamnan komısıa qurylǵanyn, predsedateldigine meniń taǵaıyndalǵanymdy aıtty. Komısıanyń quramyna Taıyr Jarokov, Sádý Mashaqov, Jeken Jumahanov sekildi belgili aqyn-jazýshylar, Akademıanyń bir-eki tarıhshysy jáne jergilikti Semeılik joldastar engizilgen.

Biz Ortalyq Komıtette arnaıy bólme alyp, aptadan artyq ýaqyt arhıv aqtardyq. Olardy ózimiz jınaqtaǵan derektermen salystyrdyq. Sodan keıin eki baspa tabaq kóleminde qorytyndy jazyp berdik. Onda aqynnyń banda áreketine eshqandaı qatysy bolmaǵanyn dáleldedik. Biraq, nege ekeni belgisiz, bizdiń sol qorytyndymyz ol kezde istiń betin ońǵa bastyra almady.

Bul arada semeılik joldastardyń, (oblystyq partıa komıtetiniń sekretary Á. Kákimjanov, Abaı aýdandyq partıa komıtetiniń birinshi sekretary K. Nurbaev, ǵalym jazýshy Q. Muhamethanov, jazýshy K. Orazalın) ózderi jáne ózderi qurǵan komısıalary arqyly ólsheýsiz kóp kómek kórsetkenin aıyra bóle aıtý kerek. Bular Shákárimdikózimen kórgen úsh júzge jýyq adammen aýyzeki áńgimelesip, aıtqandaryn qaǵazǵa túsirgen. Oǵan qosa aqyn óliminen habardar jetpisteı adamnyń jazba túrdegi maǵlumattaryn da osy joldastar jınastyryp berdi.

Aýyzeki aıtýshylar aqynnyń joǵary mádenıetin, bilimdarlyǵy men qaıyrymdylyǵyn, kisi óltirmek túgil bireýge turpaıy sóıleýdi bilmeıtin sypaıylyǵyn syr etip shertedi. Qalyń malǵa eriksiz satylǵan jerinen Keńes organdaryna ertip baryp bas bostandyǵyn ápergen aqynǵa alǵys aıtqan qyzdyń (keıingi kezde kempirdiń) haty da bar. Al, janaǵy kórgen-bilgenderin óz qolynan jazyp bergender aqynnyń Qaraýyl oqıǵasyna eshqandaı qatysy bolmaǵanyń bir aýyzdan qýattaıdy. Báriniń-aq aıtary: «Sháken zaman betin jete túsine almaı ortadan oqshaýlandy» degenge ǵana saıady. Shynynda da ol bala-shaǵa, et jaqyndaryna: «Men qartaıdym (jetpis úshke qaraǵan kezi edi ǵoı), sender maǵan alańdamaı, bilimderińdi kóterip, zaman aǵymyna qaraı qyzmet qylyńdar. Al, men az qalǵan ómirimde ózimizdiń Shaqpaq tóńireginen saıat-jaı salyp alyp, yń-shyńsyz ońasha jerde kóńil kúılerimdi qaǵazǵa túsiremin, zerikkende ań aýlap boı sergitemin», degen kórinedi. Aıtqanyndaı-aq, «Umytylǵannyń ómiri» atty poemasyn, kóptegen lırıkalyq óleńderin ol osynda jatyp jazǵan. Bul, árıne, Qytaı ótýdi nemese búlinshilikke qatysýdy nıet qylǵan adamnyń isi bolmasa kerek. Já, bunyń bári ánshıin jalpy jaǵdaıdy anyqtaı keteıik degenimiz ǵoı. Endi atyshýly tragedıanyń ózine keleıik.

Qarasartovtyń Shákárim Qaraýyl ústindegi atys kezinde óldi deýi shyndyq emes. Onyń ólimi bul oqıǵadan bir aı keıin múlde basqa jaǵdaıda, basqa jerde, atap aıtqanda Keregetasta bolǵan is. Onyń súıegi Baqanas boıyndaǵy Qurqudyqqa sol jerden aparylǵan. Bul kisiniń «Bilmedim Shákárimdi kim atqanyn» deýi de shyndyq emes. Bilgen. Ony dáleldeýshiler kóp. Gazettik maqalanyń kóleminen aspaý úshin men solardyń ishinen oqıǵany kózimen kórgen, biriniń sózin biri rastap tolyqtyratyn eki-aq kisiniń málimetine súıensem de jeter. Óıtkeni, sol kezde bul ekeýi eki taraptyń adamy edi, ıaǵnı osy oqıǵanyń aýyrtpalyǵyn eki túrli jaǵdaıda júrip bastan keshirgen jandar bolatyn. Bulardyń bireýi Qarasartov tobyndaǵy Aıtmurza Túńlikbaev ta, ekinshisi Shákárim tobyndaǵy Berdesh Ázimbaev. Ekeýiniń sózin de esimde qalǵan kúıinde buljytpaı qaǵazǵa túsirsem, tómendegideı sýretterdi kórer edińiz:

A. Túńlikbaev: Men 1928 jyldan partıa múshesimin. Bul oqıǵa tusynda Qarasartovtyń qaraýynda chekısik qyzmet atqardym. Bandalar Qaraýyldy shaýyp, Oljabaıdy óltirip ketken soń araǵa úsh kún salyp Shákárim aǵa bizdiń úıge keldi, qatty aýyryp jatqan toqsandaǵy ákemniń kóńilin surady. Sonda ol: «Qaraýyldyń balshyq úıin qıratyp, kisi óltirgende jeksuryn kóringennen basqa ne shyǵardy?.. Óńsheń aqymaqtardyń isi bul!» dep, búlinshilikke qatysqandardy qatty jazǵyryp otyrdy. Sonda bunyń banda bolǵany qaısy?.. Al, aqyn qazasyna kelsek, ol bylaı bolǵan: Tań mezgili. Kúzdiń bir bulyńǵyr kúni edi. Jerdi qyrbyq qyraý basqan boqyraý shaǵy. Kúzette turǵan bashqurt Halıtov anadaıdan munartyp kóringen bir top attylardyń bizge qaraı bettegenin kórgen. Osy habar qulaǵyna tıisimen olardy banda dep oılaǵan Qarasartov bizge birden-aq «Atyńdar!» dep buıyrdy. Odan-budan myltyq atyla bastaǵan soń analar irkilip qaldy. Sol kezde irkilgen toptan bireýi úzilip shyǵyp, atynyń jorǵasyn tógildire bizge qaraı bettedi, jáne de qaıta-qaıta qolyn kóterip, zalalsyz adambyz degendeı belgi berdi. Jaqyndaǵanda Shákárim ekenin bárimiz-aq tanydyq. Biraq, «Atysty toqtatyńdar!» degen buıryq bolmaǵan soń bashqurt Halıtov ony bir emes, eki dúrkin atty. Shákárim atynyń jalyn qusha berip jerge qulap tústi. Aty da ońbaı jaraqattandy. Shákeńniń bizge birdeńe deýge de shamasy kelmedi. At, túıe mingen qalpymyzda biz ony qorshap biraz ýaqyt únsiz turdyq. Bul kezde Shákeń serikteri zym-zıa joq bop ketti.

Qapelimde jan tásilim qyla almaı qınalyp jatqan qarttyń qarýyn, ústindegi kıimderin buıryq boıynsha jurt ilesip ala bastady. Qasqyr ishik, tymaq, saptama etik, syrma beshpent, shalbar degenderińiz bir-birlep alynyp bolǵan soń aq qyraýdyń ústinde aq jeıde, aq dambalymen qan josa bop aq saqaldy shal jatty. Sonda nachalnık maǵan:

— Áı, tobyqty, sen nege almadyń?.. — dep zekidi.

— Men alatyn nesi qaldy?.. —degendi men yzaǵa býlyǵyp aıttym.

— Ózin al! Baqanasqa jetkiz! — dep buıryq berdi. Men túıemdi shógerdim de, astymdaǵy ere kıizdi jaıyp jiberip, soǵan ólikti uzyn kúıinde orap, eki jerden arqanmen býnap, túıeniń bir jaǵyna eki órkeshinen ildim. Ózim túıege jaıdaq minip, Baqanasqa da jetkizdim. Maǵan basqa bir joldas bolysqanda da qalyń tondy túgel aýdaryp jaryta almadyq. Bizdiń asa qıyndyqpen oıǵan jerimizge qarttyń uzyn denesi sımaǵan soń soǵan otyrǵyzdyq ta júzin jasyrdyq.

«Men alatyn nesi qaldy?» degenddi yzalanyp, jasqa býlyǵyp aıtqanym úshin Qarasartov maǵan senimsizdik kórsetip, meni on bes táýlik boıy gaýptvahtada ustady. Sol ýaqyt ishinde ol óziniń qorqytyp jazdyrǵan adamdarynyń bárine «Shákárim bandany uıymdastyrýshy boldy» degizip úlgergen. Gaýptvahtadan shyqqannan keıin men de sol sarynda jazýǵa májbúr boldym. Al, Halıtovty dereý basqa jaqqa shyǵaryp jiberdi.

Aıtmurza Túńlikbaevtyń bizge óz qolymen jazyp bergenderi osylar. Bul jazbada «basymnan oq tıip osy joly jaradar boldym» degen sóz joq.

B. Ázimbaev: Biz óz týystarymyzdan tórt-bes adam jınalyp Shákárim aǵanyń hal-kúıin bilgeli Shaqpaqtaǵy saıat-mekenine barǵanbyz. Aǵanyń bir aýyq ań aýlap sendermen birge kóńil sergiteıin degen tilegi boıynsha shyqqan betimiz sol edi. Tań mezgili. Kún bulyńǵyr bolatyn, Shákárim aǵa bul joly óziniń Abaı syılaǵan maýzerimen shyqqan-dy. Bir jazyqta attyly, túıeli adamdardyń shoǵyry munartyp kórindi. Solaı qaraı betteı bergenińizde neshe márte atylǵan oqtan sekem aldyq ta, irkilip qaldyq. Shákeń: «Teginde bular áneýgi bandany qýyp júrgen otrád shyǵar, men solarǵa jolyǵyp jónimizdi bilgizeıin, sender osy arada aıaldaı turyńdar» dedi de, júrip ketti. Barǵan betinde eki dúrkin myltyq atyldy. Búlinshiliktiń barlyq pálesin bizdiń tuqymǵa teligisi keledi degendi de esitýshi edik. Shákeńniń atyp óltirgenin birden sezdik. Bular kim bolǵanda da ony óltirgen soń bizdi sirá da aıamas dedik te, sol betimizben Qytaı ótip kettik.

Mine sizge aqıqattyń anyq-tanyǵy kerek bolsa. Sovetke qarsy bir aýyz sózi de joq, qyldaı qıanaty da joq adamdy sotsyz-dáneńesiz atqyzǵannan keıin Qarasartovtyń qoryqpasqa, bar páleni ólgen adamnyń ústine úıip-tókpeske sharasy qaısy?.. Jyldar boıy kóleńkesindeı qasynan qalmaǵan osy úreı oǵan aqyndy bir emes, eki dúrkin óltirtti. 1959 jyly joǵaryda aıtylǵan áreketterin istemeı jaıyna júre berse de eshkim onyń jaǵasyna jarmaspas edi. Al, aqynnyń mol murasy osydan otyz jyl buryn-aq túgeldeı el dáýletine aınalǵan bolar edi. Qarasartov stalınızm tusyndaǵy psıhologıadan eldiń áli de bolsa arylyp bolmaǵan kezeńin sheber paıdalandy. Býketovpen áńgimedegi onyń Shákárimge degen «ystyq yqylasyn» eń aqyrǵy qorǵanys qamaly dep túsingen jón.

Abzal Qarasartov ómiriniń basqa jaǵynda bizdiń jumysymyz joq. Al, onyń aqyn ólimine baılanysty shyndyqtan jaltarǵan jerine túzetý engizip, budan bylaı ómir-baqı ózgermeıtin aqıqatty búgingiler túgili kelesi urpaqtyń da uǵymyna ornyqtyryp ketýge mindettimiz. Ol aqıqat bylaı:

— Shákárim Qudaıberdıev eshkimdi óltirgen joq, ol eshkimdi bireýge óltirtken de emes. Qaıran Shákeń tarıhtaǵy beıkúná kúıgen aqyndar sanatynda dúnıeden ótti.

1989 jyl.

---