InfoHub Logo

Sábıt Muqanov týraly esse «Kádimgi Sábıt Muqanov» atty estelikter jınaǵyna, odan soń «Ómir órnegi» atalǵan óz kitabyma engizildi. Bul kisi týraly ár kezde jazǵan óleńderimdi aqyndyq shyǵarmalarymnyń úsh tomdyǵynan terip oqýǵa bolady.

Prozashy, dramashy, ádebıet zertteýshisi, synshy, aýdarmashy Sábıt Muqanov tvorchestvosy jóninde pikir bilgizgen jerim joq. Bul salalardyń qaısy biri jóninde de kósilte qalam tartýǵa meniń daıarlyǵym bolǵan emes. Oǵan endigi jerde tipti de múmkindigim joq. Jalǵyz-aq osy maqalada, aqyndyq tvorchestvosyna qaraı oıysar aldynda, osy tulǵaly prozashynyń iriligine azǵana shtrıhtar arqyly inilik izet tanytyp etý ózime paryzdaı. Áıtpese Sábıt prozasy jóninde jazylǵan eńbekter óte kóp. Sondyqtan da odan álde qaıda jeńip, az zerttelgen poezıasyn tóńirektegen jón bolar dep uıǵardym. Je, áýeli álgi ýáde boıynsha Sábeń prozasyn az sózben syrttaı ǵana janap ótelik.

Baıaǵy Oral, Atyraý rabfaktarynda birge oqyǵan dostar jataqhanadaǵy týmbanyń ústi túgili ishki túbine tyqsań da ózimniń suraýsyz ala beretin, joǵaltyp ta jiberenn kitaptarym meni de saqtyqqa úıretti-aý deımin, oqytýshym Zulqaınar Orazaqaevtan az kúnge tilenip alǵan «Adasqandardy» kishigirim chemodandaı alǵashqy basylymyndaǵy «Jumbaq jalaýdy» da jastyq astyndaǵy qalyń tósenishtiń tuıyǵyna tutqyndap oqyǵanym esimde. Olardan alǵan áserimniń kúsh-qýatyn qazir az sózben aıtyp jetkize almaımyn. Áıteýir túsimde de kóbinshe solarda sýrettelgen ómirdiń qalyń ortasynda júrýshi edim. Ózim týǵan on altynshy jyldyń qazaq dalasyndaǵy dúrbeleńi, Aqpan tóńkerisiniń eki udaı eges eregesi men Uly Qazan jeńisteri, aýyldyń sovettený — báriniń de ońaılyqpen oraılaspaǵany aıanysh, qyzǵanysh, ókinishi, maqtanysh degendeı san qıly sezimderdi kókiregime kógendep tastady. Biz bul kitaptardy saıası sabaqqa aınaldyrdyq. Al, «Esil», «Balýan sholaq», «Temir tas» romandary qazaq jurtynyń tóńkeriske deıin de qarap jatpaǵanyn, ashyna býyrqanǵan otanshyldyǵyn, taǵdyrlas, qanalǵan qarapaıym jurttardyń dostyǵy sýretteldi. Sóıtip olar bizdeı jastarǵa eń aldymen tarıh tanytty.

Eldiń ekonomıkalyq, saıası-áleýmettik, sondaı-aq mádenı ómirine shuǵyl kılikken isterdi avtordyń ózi de attan túspeı atqarysqan edi. Qaıtaryp bereri mol erkin eńbekti, tolymdy turmysty ańsaǵan el-jurt «Ýaqytsha qıynshylyqtyń» qashanǵa sozylaryn da eshkimnen surap bilýdi ádetke aınaldyrmaǵan. Toǵaıý jolyndaǵy kúreste ashyǵýdyń ózi bir ǵanıbet dep madaqtaldy. Ózimiz, ózimiz emes-aý, halyqtar ákesi osylaı zańdastyrǵan qaǵıdadan alshaq ketý, ol kezdegi synshylardyń aıtýynsha, kitap boıynsha min-tuǵyn. Osyndaı jaǵdaıda jazylǵan «Syrdarıa» romany Uly Otan soǵysy jyldardaǵy tyl patrıottarynyń erlik eńbegin jyrlady.

Avtor burynyraqtaǵy kitaptaryna keıinirekte keri oralyp, olardyń talaıyn múlde ózgertip, keńeıtip jazdy. «Adasqandar» kólemi jaǵynan eki ese ulǵaıyp «Móldir mahabbat» degen atpen qaıta basyldy. Óz basym budan avtordyń qanshalyq utqanyn aıtyp bere almaımyn, al «Jumbaq jalaýdyń» bir sydyrǵy oryssha, qazaqsha óńdelip, jaqsaryp «Botakóz» atalǵannan keıingisi sondaı-aq burynǵy «Meniń mektebim» atanǵan romannyń keıingi kezde «Ómir mektebi» atty trılogıaǵa aınalýy Sábıt prozasyn ǵana emes, búkil qazaq ádebıetiniń órkeshin bıiktetip jiberdi. «Tyńdaǵy tolqyndar» romany men «Tyńda týǵan baılyq», «Alyptyń adymdary» atty dúnıelerinde klasık jazýshy óz deńgeıin tómendetpedi deý qıyn. Teginde ol da sebepsiz bolmasa kerek. Jerdi betalbatty júndeı tútken jaýapsyzdyq saldaryn Sábıt kúni buryn sezbedi deý de qıyn. Sábıt Shoqan týraly «Aqqan juldyzdy» jazdy. Eger ol osy taqyrypqa jobalaǵan tórt kitapty túgel jaryqqa shyǵaryp úlgergende qazaq ádebıetinde taǵy da bir asqar Alataý paıda bolmaqshy edi. Átteń, oǵan jaqyndap kelgende qaıran Sábeńniń ómiri úzilip qaldy. Biraq, jazyp úlgergen jaǵy da búgingi, keleshek urpaqqa — asa qymbat mura. Jazýshy sońǵy aýyryp júrgen kúnderiniń ózinde de fólklor men jazba muralardan bir kitap bastyryp shyǵardy.

Sábeń prozalary túgelge jýyq orys tiline, otanymyzdaǵy kóptegen basqa halyqtar tilderine de aýdaryldy. Olardy birsypyra shet el halyqtary da óz tilderinde oqıdy. Joǵaryda atalǵan shyǵarmalardyń sahnada qoıylyp, kınoǵa túsirilgenderi de tolyp jatyr. Al, aqynnyń óleń-dastandary munshalyq jan-jaqty erkin óristeı alǵan joq, Buǵan árıne, poezıa kináli emes, avtordyń baǵzy bir kezeńderde prozaǵa basa nazar aýdarýynan bolsa kerek. Negizgi taqyrybymyzdan sál aýytqyp, eske túsirerimiz osylar ǵana. Já, endi Sábıt Muqanov esimdi úlken aqynnyń tvorchestvosy týraly azyn-aýlaq óz oıymdy ortaǵa toǵytyp kórelik.

Sábeńniń aqyndyǵy jóninde osydan otyz bes jyl buryn «Qazaq ádebıeti» gazetinde jarıalaǵan bir sydyrǵy óz oılarym bar eken. «Syrlasý» degen atpen jaryq kórgen bul maqala ár jyldardaǵy óleńderiniń bir tomdyq tańdamaly jınaǵy baspadan shyǵýyna oraı jazylypty. Biraq, óziniń tabıǵatyna qaraǵanda sol sezim resenzıa deýden góri óz túsinigimniń sıpattamasyna uqsańqyraıdy. Ózinde de sondaı bir ańǵartpa (ogovorka) bar. Onyń ústine gazet shyqqan kúngi sáske meǵdarynda telefon arqyly yrzashylyq bilgizgen Sábeń de «Syrlasý» degen attyń ózin sol baǵytta tanyǵany esimde.

Endi búgin Sábıt Muqanovtyń jalpy aqyndyq tvorchestvosy haqynda az-kem oı túındegeli qolyma qalam ustaǵanda aldymda jatqan «Syrlasýdy» qaıtsem eken dep kóp oılandym: «Búgin de aıtylar sózdiń negizin qamtyp jatqan osyny sál keńeıtsem be eken? Keńeıtý ústinde ekinshi uzyn ómiri áldeqashan bastalyp ketken avtorǵa kózi tirisinde usynǵan azyn-aýlaq talap tilegimdi alyp tastasam ba eken? Sonda úlken kisimen syrlasqanym, soǵan ol kisiniń rıasyz kózqarasy, meniń sondaǵy shama-sharqymdy qomsynbaǵany, bári de syzylyp qalmaı ma?... Sábeńniń úlken demeı, kishi demeı kisi tyńdaǵyshtyǵynyń ózi búgingi baǵzy bir shamshyl, ómiri syn kórmegen joldastarǵa eskertpe bolmas pa?.. Tipti basqany qoıǵanda, «men sol kezdiń ózinde ónegeli aqyndy minsiz minez degen edim» dep, ótirik sáýegeısigenim ózime jarasa qoıar ma?.. Ol joly jaza basqan jerlerim bolsa, soǵan kózimniń tirisinde óz aýzymnan pátýa taǵaıyndasam, durys degen túsinigimdi áli de qýattasam, keıingige keregi sol emes pe?.. Qoı... negizgi pikirim osy «Syrlasýda» jatqannan keıin sony óz kúıinde qaldyraıyn da, qosymsha (poemalary týraly da) pikirimdi soǵan tirkeıin degen baılamnan aqyry asa almadym. Sonymen, 1955 jylǵy 10 maýsymda jarıalanǵan «Syrlasýdyń» bir útirin de ózgertpeı qaıtalasaq, ol tómendegishe oqylady.

* * *

Bul maqala ádettegi resenzıalardan góri, oqýshynyń hatyna aqynmen syrlasýyna beıimirek. Sol sebepti Sábıt Muqanovtyń óleńder jınaǵyna engen barlyq óleńdi tizip, bas-basyna baǵa berý mindetin almaımyz, —tek aqyn tvorchestvosynyń keıbir negizgi máseleleri jóninde ǵana pikir aıtpaqpyz.

Sábıt óleńderiniń osy tańdamaly jınaǵy baspadan shyqty degen habardy estigende ony oqýǵa asyqqandar az emes shyǵar. Jaryqqa jańa ǵana shyqqan kitapty oqýǵa yntyǵý árkimniń-aq basynda bolady. Biraq, kóptegen oqýshynyń dál osy joly asyǵýyna sebep ol bolmasa kerek. Óıtkeni mundaǵy óleńderdiń deni derlik jurtshylyqqa erteden tanys. Sonaý baıaǵy bir kezde, halyq alǵash ret qara tanı bastaǵan tusta arap árpimen basylǵan jyrlar da kezdesedi. Naq sol sebepti de sol óleńdermen uzaq jyl boıy kórispegen eski dostaı, dıdarlasýǵa yntyq bolǵandar kóp-aý dep oılaımyn.

Árıne, jıyrmasynshy jyldarda, odan da buryn jazylǵan óleńderdiń búgingi kózben qarasańyz jetispeıtin jaılary tolyp jatyr. Olar eń aldymen asa kórkem jazyla bermegen. Biraq, bul úshin búgingi Sábıtti kinálaýǵa tipti de bolmaıdy. Ol jyrlar óz dáýirinde poezıanyń ádemi úlgileri edi. Al óleń mádenıetine ádemi úlgiler ákelgen avtordy qaı tusta bolsa da ol úshin kinálamas bolar.

Eski óleńderdi qaıta bastyrǵanda olardy múlde jańarta redaksıalaý búgingi Sábıttiń qolynan kelmeıdi dep eshkim de aıta almaıdy. «Eski óleńniń: ishki ómirine bútindeı «Tóńkeris» jasaý onyń qolynan ábden keletin edi. Biraq, óz eńbegin óńdeý degenniń jóni osy dep, dál bulaı isteýge bolmaıdy. Ondaı jolǵa qazaq keńes poezıasynyń júrip ótken izin sypyrǵyshpen sıpap tastaýdy kózdeıtinder ǵana táýekel deı alady.

Aıta bersek, osy erterekte jazylǵan jyrlardaǵynyń kemis jaılary qazirgi kózge kári ananyń ájimindeı jyly ushyraıtyn da sıaqty. Ol tustaǵy shyǵar malarymyz búgingi úlken Sábıtti de, izin basa kelgen ózge aqyndardy da dúnıege ákeldi, jetildirdi desek artyq emes. Sondyqtan biz aqynnyń shırek ǵasyr buryn jazylǵan óleńderine erekshe qurmetpen qarap, olardyń baǵaly jaǵyn aıtsaq deımiz.

Alǵashqy jyrlar týraly bólip aıtýdan buryn kitaptyń óne boıyndaǵy bir tutastyqty atap kórsetpeı bolmaıdy. Munda qaıǵy-qasirettiń tereń túbinen shattyqtyń bıik shyńyna týra tartqan órleý bar. Osy órleý boıynda bul poezıanyń búkil azamattyq kúres joly úzilmeı, birine-biri jalǵasyp, damyp jatyr.

Komýnıs aqynnyń bul kitabyn partıa týraly shyǵarmalardyń jınaǵy deýge bolady. Uly kúresterimizdiń, dańqty jeńisterimizdiń uıymdastyrýshysy — Komýnıstik partıa bul kitaptyń negizgi keıipkeri. Onyń ulylyǵy naqty oqıǵalar, qubylystar arqyly óleńnen óleńge aýysqan saıyn tolyǵyraq kórine beredi. Kitaptaǵy ár qaısysy ár kezeńde jazylǵan júz elýden astam óleńniń kópshiliginiń ózara tutastyǵy, mine, osynda ǵoı dep bilemiz.

Aqyn poezıasyn qazaq dalasynda keskilesken tap kúresi týdyrady, sol shynyqtyryp, sol ósiredi.

Bir qalyppen ótkizip, talaı jyldy
Kórime alyp kirermin qaıǵy, muńdy.
Bar lázzatym: bıshara qabirime
Otyryp bulbul saırar jazǵy turǵy.

Dúnıege kelgenine qatty ókinetin bıshara Shoqpyttardyń (sonyń ishinde Sábıttiń ózi de) bul saryndas muńnan aqyn bir jola quryp bitýge qalǵan eldi kóredi, bir dep qalam ustaǵanda-aq on jeti jasar óleńshi «qoı, sen búıtip qamyqpa, ilgeri umtyl, talap et, ójet bol!» degen uranyn kótere keledi.

Óleńi «turpaıy, budyr tastaı» jas qoıshynyń bir degennen eldi sanaly kúreske shaqyrýy sol jyly jeńgen tóńkeristiń jemisi bolatyn, tarıhı kúres ushqyny jas Sábıt kókireginen lap etip tutanarlyq tamyzyq tapqandy, «qaıdan kep jabysqanyn aqyn oty» onyń ózi de sezip úlgermeı qalǵan-dy. Mine, osy kezden bastap bul poezıa el ómirimen birge tynystaıdy. Bul jyr jer-sýǵa ıe bolǵan, biraq áli qoly hat bilmeıtin elge bilim jolyn nusqaıdy, mal ornyna kún keshken Batsaıy, Múslıma, Málıkelerdiń endigi jaılary júzine bul jyrlardyń jany jylynady, jalyndy jas komýnıserdiń qanquıly aq bandalar, quıyrshyqtar qolynan ólýi bul jyrdy yza-kektiń kóz jasymen sýarady, kúreske belsendire túsedi.

Denedegi ystyq qandy sýytpańdar!
Umtylyp jeter kúnge jýyqtańdar!
Qyr basyna shyq-taǵy keıin qara,
Armanda ólgenderdi umytpańdar.

Imperıalızmge jaldanǵan opasyz ultshyldar qotandaǵy tóbetteı ár tóbeniń baýyrynda sháýildep úrip qala beredi ómir kerýeni kóshin ilgeri tartyp kete beredi, jyrda jyl sıaqty alǵa ozady. Aqyry boıyn túzep, buǵanasyn bekitip qalǵan ásem jyr «Eńbekshi qazaq» gazetimen birge el aralaýǵa shyǵady. Aqyn bul tusta neni kóredi?

Keregemen terbelip.
Jelbireıdi Qyzyl Tý,
Úı ishi tolǵan jalba jeń
Keıi kúbir, keıi shý.
Gazet, jýrnal jaıylǵan,
Úımelegen oqýshy. —
Jalyqpashy, qaraǵym,
Oqyshy, inim, oqyshy...

Bular aqynnyń baıaǵy Shoqpyttary «Sıyry úsheý, qozysy, qoıy beseý, eki par qunan ógizimen eshkileri — áldenesheý» Shoqpyttardyń endi ólgisi kelmeıdi, oqýdaǵy baladan jemis kútip, ózderi de birdemeni bilmekke áýestenedi.

Degenmen «qoǵam kemshiligi», «El ishine baqsy emes, dáriger keregi, baıshyldar qylyǵy áli de bolsa kózge aıqynyraq iligip, bul turǵylas máseleler aqyn taqyrybyn keńeıte, qalamyn úshkirleı túsedi, ashshy syqaq, ıýmor kerek jerinde óleńniń qurylysyna deıin jańa lep kirgizedi, dıalog óleń dúnıege keledi.

— Mynaý qaı tap toptanǵan?

— Meniń tabym.

— Bular ne etpek?

— Qarsy aldy meıramdaryn.

— Bul qaı meıram?

— Teńelgen kúni búgin.

— Neshe júz jyl qul bolǵan olar janym.

— Kim qul etti bulardy?

— Baı qul etti.

— Kim bastady, qoldary qalaı jetti?

— Bilmeseń men aıtaıyn. Bul quldardy

Quldyqtan Lenın babam azat etti.

Bárinen de jas ındýstrıanyń alǵashqy perzentterin kórgende jyr múlde jańaryp, búkil tabıǵatyn ózgertip sala beretini qyzyq (aqyn bul tusta, oqýda, orys poezıasynan erkin sýsyndaý dáýirinde, múmkin ol da óz áserin tıgizgen shyǵar). Bul pikirdi, ásirese «Qazaqstan» atty óleńge baılanysty aıtyp otyrmyz.

Sóıtip, bul aqynnyń jıyrmasynshy jyldar men odan da sál burynyraq jazylǵan óleńderi jurtshylyqqa keń kólemde tanylady, onyń ózine ǵana tán aqyndyq betin aıqyndaıtyn ataqty «Sulýshash» poemasynyń ómirge kelýin qamtamasyz etedi. Kitapqa engizilmegendikten poemalarǵa toqtalmaımyz. Shaǵyn maqalada olardy qosa qamtý múmkin de bolmas edi.

Shyn mánindegi jaqsy jyrǵa, tipti jasyratyny joq, áli kúnge shekti esh bir qazaq keńes aqyny jasaı almaı júrgen óleńge biz otyzynshy, qyrqynshy jyldar arasynda kezdesemiz.

Bul dáýirde aqyn aldyna ómir qoıǵan mindet túbirimen ózgerdi. «Sosıalısik qurylys — uly saraı, soǵan óz qolyńmen qazyq qaǵys», endi saǵan Shoqpyttar kezdespeıdi, endigi seniń kóretiniń, shabyttana jyrlaıtynyń dúnıejúzilik «mádenı básekege» bel baılaǵan jasampaz, bilimdi halyq deıdi ómir oǵan. Kórnekti qoǵam qaıratkeri uly zamanymyzdyń jyrshysy óziniń osy masatyn barynsha joǵary sezinedi.

Men ózgedeı emespin jalań ánshi,
Men ánshimin eginshi, usta, malshy.
Óndirgish qol, tapqyr mı mende ǵana.
Sondyqtan bar tabıǵat maǵan jalshy.

Ómir usynǵan, aqyn qabyl alǵan osy talap ataqty «Maıǵa sálem», «Sóz — Sovettik Armıa», «Ia — tysácha», «Kolhozdy aýyl osyndaı» jyrlary bular arqyly úlken sýretshi, novator Sábıttiń ózin týdyrady.

Aqyn bulardy ózine deıingi halyqtyń mol, saf altyndaı qasıetti qazynasyn, ásirese Abaı qaldyrǵan murany, olarmen birge uly orys poezıasynyń tamasha úlgilerin boıyna erkin sińire otyra. óz zamanynyń shyndyǵyn ózinshe naqyshtaıdy. Sábıt, ózi aıtqandaı «Abaısha da, Pýshkınshe de, Maıakovskııshe de, eshkimshe de» jazbaıtyn, ózinshe ǵana jazatyn kisi. Oǵan bul qasıetti talantymen birge ómir berdi.

Kúndelikti ómirdegi ǵajaıyp ózgerister eskirgen shyndyqqa aqyn shabytyn tup-týra qarsy attandyrady, osydan kelip óleń mazmunynda revolúsıalyq órleý týady. Muny rastaıtyn eki-úsh mysalǵa toqtalyp ótpeı bolmaıdy.

Abaıdyń «Jazǵytury» óleńi men Sábıttiń «Maıǵa sálemi» — ekeýi de jyldyń bir mezgili men eldiń sol maýsymdaǵy tirshiligin naǵyz shyndyq turǵysynan ádemi sýrettegen óleńder. Biraq bulardaǵy eki shyndyq bir-birimen múldem kelispeıtin qaıshylyqta. Abaıdyń kóktemge arnaı aıtqany:

Bezendirip jer júzin táńirim sheber,
Meıirbandyq dúnıege nuryn tóger,
Anamyzdaı jer ıip emizgende
Beıne ákeńdeı ústine aspan tóner.

Munda kóktemgi jer meni emizedi deý, tabıǵattan raqym kútý bar. Sol zamannyń shyndyǵy da osy bolatyn. Al, Sábıttiń kóktemge arnap aıtqany:

Qyrdy qyrqyp, jolynda tasty jaryp,
Sen shólder dep shólderge qazdym aryq.
Sulý sý syldyr qaǵyp, Betpaq dala
Shólin kezdi, sýsynda, dosym, baryp.

Munda kóktemgi jer men emizedi, deý tabıǵattan raqym kútpeý bar. Búgingi zamannyń shyndyǵy da osy.

Sondaı-aq, Abaıdyń «Kúz» degen óleńinde egin ekpeı kóship júrgen eldi qaıtqan tyrna aspannan ǵana kórip, bógelmeı ótse, Sábıtte «eginge jolaı almaı «kúzetýshiden», yza bop tyraýlaıdy tyrna qatty».

Sol sıaqty naqty adam obrazy da úlken ózgeriste ashyq boıaýmen kórinip otyrady. Sonyń bir mysaly «Kolhozdy aýyl osyndaıdaǵy» Kenbaı qart. Shynyna kelsem, bul ózi baıaǵy Shoqpyt. Ózgergen, ósken, degenshe jetken Shoqpyt. Endigi áreket-maqsaty da ózgeshe. Sol sebepti onyń aty da ózgergen.

Ómir shyndyǵynan týǵan jańa mazmun ózine laıyq jańa túr izdeıdi. Osydan óleń tabıǵatyna ózgeris engizý talaby týady. S.Muqanov joldas osy jaıdy qazaq sovet aqyndary arasynan eń birinshi bolyp oılastyrǵan aqyn jáne jańalyq tabý jolyndaǵy barlaý jumystarynyń denin tabys retinde turaqtandyrǵan aqyn. «Ertegi, óleń-jyrlardyń, shejireniń baı, kórkem, sulý antologıasy» bolǵan Kenbaı qarttarǵa mol minezdeme berý úshin, osyndaı qural kerek-aq. Sol sıaqty Maıakovskııge beriletin raportta da:

Sen
bastaǵan polktyń
Kim shyqpaqshy aldyna!
Qudyq poezıadan
Patshashyl Spekýlánttardy da, —
deý ábden zańdy ári jańa.

Úlken oıdy jetkize aıtý úshin, asa kúrdeli óleń sóılemin jasaý degende búgingi aqyndyq dáýirimiz úshin eń bir tıimdi jumys.

Tabıǵattyń tarıhynda birinshi ret
Túnniń qara qylshyqty túni túlep
Tún kúndizge aınalyp, qalǵytpady
Tún bolsa, tynyǵympaz mıdy júrek.

Osy bir-aq sóılemdegi uǵymdy qara sózben bermek bolsaq, ony bir betke áreń syıǵyzýǵa týra keler edi.

Sábıttiń qyrqynshy jyldarda, soǵys jyldarynda jazǵan ózge óleńderi de («Júregimdi mandat qyp», «Men kimmin» dep maqtanam», «Kitaphana», «Marshaldyń prıkazy», «Gvardıa baýyrlarǵa», t. b.) erekshe sóz tileı qoımaıdy. Óıtkeni, bular joǵaryda sóz bolǵan belgili jyrlardyń topyraǵynda ósken bir násil. Ras, bular aqyndy taqyryp jaǵynan biraz baıytady. Ásirese Otan qorǵaý taqyryby osy tusta aıryqsha mol jyrlanady.

S.Muqanovtyń osy kitabynda kózge aıqyn kórinetin bárimizge ortaq bir maqtanysh bar. Ol — ár tusta naqty bir naýqanǵa arnalǵan óleńderdiń ýaqyt ozǵan saıyn kúndelikti mándilikten tarıhı mándilikke aýysyp otyratyndyǵy.

«Za ohraný» — dep jınap
Alǵan qaıran baqyr-aı.

nemese.

Elde oqý az, kedeıler hat bilmeıdi
Qarany — qara, aqty olar aq bilmeıdi, —

deıtin joldar da bir kezde jurtty kúreske jumyldyrý maqsatynda jazylǵan bolsa, endi bular ózge maqsatta oqylady. Atap aıtqanda, bular óz tusyndaǵy ómir shyndyǵymen tanystyrý maqsatynda, demek, tarıhı materıal retinde oqylady. Osy faktynyń ózi-aq «kúndelikti (zlobodnevnyı) óleń» deıtin utymdy joqqa shyǵarady. Árbir jańa oqıǵa týdyrǵan jaqsy óleń sol oqıǵanyń kýáligi sıpatynda ómir súre alady. Ótken joly, kóterilgen belesi úlken ulttyq-keńestik poezıamyz munysymen de bedeldi.

Synshylardyń keıbiri ádette maqalanyń ekinshi jartysynda kemshilikterdi odan-budan terip alyp aıtý shartty dep túsinip júr. Biz sol túsinikti quptaǵaly otyrǵanymyz joq. Eger Muqanov joldastyń kitabyna prınsıpıaldy turǵyda qoıylatyn talap-tilegimiz bolmasa, bizdiń maqalamyz osy jerde aıaqtalǵan da bolar edi. Múmkin onda bul maqala «Syrlasý» dep atalmas ta edi. Eń aldymen, avtor sońǵy kezeńde óziniń osy iri sharýashylyǵyna durys kózben qaramaı júr. Tipti ózge janrlardaǵy jumystary aqyn poezıasyn laboratorıadan shettetý esebinen júrgizip keledi. Bul jaǵdaı aqyndy óleńmen az aınalastyryp qana qoıǵan joq, sonymen birge kórine kózge totyqtyrdy. Aqynnyń óziniń aqyndyǵynan tosyrqap qalǵandyǵy sońǵy neken saıaq jazylyp júrgen óleńderinen baıqalyp otyrady. Onyń usaq mysaldaryn tergishtep jatpaı, aqynnyń Kenbaıǵa deıin kelgen baıandy ári ylǵı ósip, tolysyp otyratyn keıipkerleri sońǵy óleńderde kezdespeı júrgenin aıtsaq ta jetkilikti. Muqanov Kenbaı, Málıkelerdiń búgingi janyn, armanyn jete bile bermeıdi desek, artyq kiná emes.

Ekinshiden, batyl tabylǵan jańalyqtardyń ınısıatory búgin izdenýin qoıǵany ókinishti. Óleńniń búgingi ómirimizden úndes úlken fılosofıasyn ashý úshin bizge eń aldymen mol tájirıbe ıeleriniń, sonyń ishinde Sábıttiń qatynasy kerek. Al, byltyr ǵana jazylǵan Baltyq jyrlaryn Sábıt óleńi deý qıyn. Olar kórkem oı qazanynda jóndi qorytylmaǵan, jalań baqylaý materıalyna beıim, úlken shabyttyń qatynasy sezilmeıdi.

Bul turǵylas óleńder master Sábıttiń qolynan shyqqandyǵy sebepti de basqaǵa kóńilsiz áserin tıgizbeı, ıaǵnı, óleńge qoıylatyn jalpy talapqa nuqsan keltirmeı týra almaıdy. Osy jaǵyn eskerip-aq, bul avtordan búkil qazaq sovet poezıasy aldyndaǵy óz jaýapkershiligin erekshe sezingenin tiler edik.

Ras, Kavkaz jyrlary da sońǵy kezde jazylǵan. Biz olardy jaqsy emes deı almaımyz. Alaıda, onyń «jaqsy emes» óleń jazýǵa pravosy joǵy óz aldyna, tipti jaqsy óleń jazý da Sábıt sıaqty aqynǵa azdyq etedi. Biz Sábıtten óte talantty jyrlar kútemiz. Altyndy belden shyqqan jerden qazǵymyz kelgeni úshin, bizge eshkim de ókpe aıtpasa kerek. Mundaı talap qoıylmaıynsha, sovettik klasıka ár tusta jetekshi, jan-jaqty tolysyp otyrmaýy yqtımal.

Mine, bul kitapty oqyp shyqqanda avtoryna osyndaı yrzashylyq, osy turǵylas talap-tilek aıtylý zańdy sıaqty. Úlken keme úlken teńizde júzýin barǵan saıyn mol kórsete berse eken.

Bir aýyz sóz kitap shyǵarýshylar týraly. Baspanyń mádenıetsizdigi, ondaǵylardyń jaýapkershilikti jóndi sezinbeýi jaıly kóp aıtylsa da, sol aıtylǵandardan tobyqtaı túıin jasamaýy júıkeni qurtatyn-aq boldy. Emle qatesi kóptigi oqýshyny ylǵı bógeıtini óz aldyna, tipti sol qateler baspany ıdeıalyq jaǵynan da beıpil aýyzdyqqa ushyratyp tur. Sábıtte: «Sózim oq, únim naıza» bolsa, baspadan shyqqanda «Sózim joq, únim naıza», Sábıtte «Volhov pen Dneprdeı asaýlardy bógedik» bolsa, baspadan shyqqanda «Kolhoz ben Dneprdeı asaýlardy bógedik» bolyp ózgergen. Buǵan ánsheıin aǵattyq dep qaraýdy qoıatyn mezgil álde-áldeqashan jetti. Sovettik baspasózdiń bas mindeti — qyraǵylyqty joǵary ustaý. Oǵan eshkimniń nuqsan keltirýine jol joq.

Endigi az-kem pikir onyń poemalary haqynda bolmaq. Soǵan deıin myna bir jáıtterdiń basyn asha keteıin.

Joǵarydaǵy maqaladan azyn-aýlaq syn oqydyq. Onda, «Avtor sońǵy kezde óziniń osy iri sharýashylyǵyna durys kózben qaramaı júr, tipti ózge janrdaǵy jumystary aqyn poezıasyn laboratorıadan shettetý esebinen júrgizilip keledi. Bul jaǵdaı aqyndy óleńmen az aınalystyryp qana qoıǵan joq, sonymen birge kóriner kózge totyqtyrdy», —delingen ǵoı. Munyń aqyrǵy sóılemindegi «Kórine kózge totyqtyrdy» degen tujyrymnyń ádil emestigine búgin kózim anyq jetip otyr. Qaı janrda da aqynsha sóıleı bilgen qalamgerdiń totyǵýy múmkin emestigin, árıne, Sábeń bilýin bildi, biraq daýlasqan joq. «Negizgi pikiri durys albyrt nemeniń aldynda aqtalyp jatam ba», — degeni shyǵar. Al osynyń aldyndaǵy, artyndaǵy sóılemder ol kezde durys aıtylǵan syn bolatyn. Olardyń endi durys bolmaıtyndyǵy Sábeńniń dúnıe salǵandyǵyna baılanysty emes. Árıne, meniń synym áser ete qalyp edi dep maqtanbaımyn. Al, Sábeńniń budan sońǵy jyldarda qyrýar poezıa jasaǵany ámbege aıan. Basqasyn bylaı qoıyp, «Juparhan», «Aldabergenov týraly ańyz» atty roman tektes poemalardy, fılosofıalyq oıǵa qurylǵan «Hamıtqa jaýap» atty jyr týraly tolǵaýyn alsaq ta jetkilikti. Mine, osy úlken-úlken dúnıeler bizdiń synymyzdyń bárin syzyp tastady. Ol kisiniń ózine de keıinirekte tap osylaı dep aıtqanym esimde.

Sábeń óz shyǵarmalarynyń korektýrasyn qaraý jaǵyna kelgende salaq bolatyn, baspadaǵylar ol kisiniń senimin aqtaı bermeıdi. Maǵynasy turpaıy túrde ózgerip ketken sózderdiń eki-úsh mysaly «Syrlasýdyń» aıaǵynda da kórsetilgen eken. Sondaı kemshilikter sońǵy basylymdarda joq emes. On ekinshi tomdy ashyp jiberseńiz de, birinshi bettegi «Sulýshashtyń» kiltine, bárimiz jatqa biletin qasıetti prologqa qarańyzshy. «Tap qolyma medeý qyp ustar talym» — deıtin segizinshi joldyń bastapqy sózi«Top» (grýppa) bolyp tur. Bul kitaptyń ishinde de súrinetin jeplepińiz barshylyq. Qysqasy, Sábıt jyrlarynyń tekstologıasyn túgendeý alda turǵan jumystardyń úlken bireýi ekenin ǵalymdar eskerse deımin.

Já, endi poemalaryna qatysty az-kem oılarymyzǵa kóshelik. Aldyn-ala eskerteıin, men ashqaly otyrǵan eshqandaı Amerıka joq Men tipti júz bólmeli Sábıt saraıynan ózime bólek qýys dámetpeımin. Nege?..

Aqyn poezıasynyń uzyna boıyn, kóldeneń kólbeý, beldeý boılyqtaryn zertteýshi synshylar jetpis jyl boıy jete sharlady. Osy qyrýar jumys barysynda talaı qyzyqtyń kýási boldyq. Men bul arada Sábıttiń ıdeıalyq tynysyna dıagnoz taǵaıyndaý úshin tamyryn ustap kórgenderdiń esepten shyǵaryp tastaımyn. Mezgil merezi Sábıt atynan sadaǵa!.. Al, qalǵandary she?.. Qalǵandary bul salada kóp kúni sarp etti. Olardyń jumystaryn, ázil-shynyn aralastyra, natýraldy kúıge kóshirip aıtsaq, olar Sábıt Muqanovty qarsy aldynan, tý syrtynan, qyrynan, tóbesinen tónip te túgendep kórdi. Jasyratyny joq, elpeń qaǵyp ıeginiń astynan qaraǵandar da boldy. «Osy Sábıt — ózi me, emes pe?!», «Osynyń ózi mynaý tóńkeris tusynda qaıta jaratylǵan Mahambet bolmaǵaı?»... «Osy Sábıt Maıakovskııdiń qazaq poezıasyna kóshken túri bop júrmesin?» Mundaı joramaldar joǵalyp, kórinip júr. Obaly neshik, «Sábıt — ózi emes» dep te eshkim aıtpaıdy. Biraq salystyrmaly sıtatalar áli aq aýyq-aýyq jarysyp-jarysyp alady. Zertteý barysynda Sábıt poemalarynan qarasóz (pereskaz) jasap, kitap ta shyǵaryp júr bý jurt... Osy baǵyttaǵy ister nátıjesinde ǵalym bop óskender de, esimi umyt qalǵandar da barshylyq. Mundaı jaǵdaıda qazylar qataryna engendeı mende ne qýat bolsyn?! Meniń anyq biletinim Sábıttiń tek qana ózi ekendigi. Men onyń «eshkimshe de» emespin deıtinin on toǵyz jasymda, sonaý 1935 jyly Sábeń Oralǵa barǵanda, óziniń kóz aldynda bir poemasynan úzindi oqyp turǵan kezimde sezgem desem, onym sáýegeılik emes. Sol kezdiń ózinde aqyn jaratylysynyń sondaı ekenine qarapaıym ıntýısıam ılandyrǵan. Endigi meniń ánsheıin bir aqynnyń epıkalyq qýatynan alynǵan ekinshi aqynnyń áseri ǵana.

Túri, túsi, isi arqyly birinen biri bólek talaı adam beınesin óleńderden de kórgenbiz. Sol óleńder de shytyrman oı qozǵalysyna sizdi bir shama toǵytyp almaı toqtamaıtyn. Aqyndyq «Men»-niń ózi de birde kóktem, birde kúz, birde tulpar, birde ógiz bolyp naqty jumys atqaratyn. Sodan-aq Sábıttiń eń aldymen lırık emes, eń aldymen epık aqyn ekendigin bilýshi edik. Prozadaǵy romandarǵa da ol osydan shyǵyp baryp júr.

Óz túsinigimizdi búkpesiz ashyq aıtalyq, qazaq keńes poemasynyń negizin salýshylar sanatynda ıntellıgent aqyndarmen qatar shyqqan jalǵyz proletar epık — osy Sábıt Muqanov. Ol birden-aq tabıǵatynyń talabyna baqty. Atap aıtqanda, ol erliktiń, seriliktiń, sulýlyqtyń bárinen buryn bıshara Kúńshashtyń jetim qalǵan, ar namysy taptalǵan on úsh jasar Balbópesin kórdi, alǵashqy dastanyn sonyń kóz jasymen sýardy. Dál sol jyly Balbópeni ólmeıtin, jurt qatarly ómir keshetin jaǵdaıǵa iliktirdi de, ózi onyń arǵy túp tórkinine qaraı at mańdaıyn túzedi. «Jetim qyz» atty dastanynda Kúnáıim sulýdy tarıh tuńǵıyǵynan beri tartyp ala almaǵan soń, ómirden ári qaraı — «o dúnıege» jóneltý arqyly qalmaq tutqynynan bosatty. Kúnáıim bıik jar qabaqtan kúrkirep jatqan joıqyn ózenge sekirerde qalmaqtar kesken aǵasynyń basyn qushaqtatyp jiberedi. Sábıt ózi qatigez tarıhqa qansha laǵnet aıtsa da:

Tatýlyq, dostyq japsyrmaq
El men eldiń arasyn, —

degen senimmen qaıtty. Ózi ómir súrip otyrǵan mezgilge qaıta oralǵanda Sábıt kóńili jaı taba qaldy deısiz be?!. Qaıdan-aý...

Mende aqyndyq jalǵyz sóz —
«jalshy» degen! —

dep, aıǵaıyn sala, aýyldy keńestendire bastaǵan jerge kelse, baıdyń qanshyrdaı qatqan jazǵyturǵy jaraý býrasy janshyp, shaınap tastaǵan Qarashunaq, esimdi sorly jalshynyń súıep shashylyp jatyr. Sábıt bul oraıda baı toqaly Gúljan sulýdy Qarashunaq balasy Qozybaqqa qosyp baryp kek alady. Bul dastan da dúnıege «Batyraq» degen atpen keldi.

Araǵa eki jyl salyp, bilimin bir toǵa tolyqtyrǵan soń da aqyn baıaǵy betten qaıtqan joq. Qazaq keńes epıkasynyń asqar shyńy delingen ataqty «Sulýshash» tragedıasynan Sábeń óleńdi roman jasap shyqty.

Beý, darıǵa-aı!.. Eńlik pen Kebekten tym bolmasa qundaqtaýly sharana qaldy dep edi... Ol ósipti, ónipti degen sóz bar. Qyl quıryǵyna baılaýly eki jasty tepkilep óltirgen. Eki shaqyrym jer shapqylaǵannan keıin qan sıip toqtaǵan shý asaý da tiri qalǵan edi... «Áı, aıýan-aı, senen ótken taǵylar qulaǵyńnan burap ustap buıryq etken soń, sen qaıteıin dep ediń?!» — dep, onyń da syrtynan talaı pende músirkep qaraǵan shyǵar. Al, mynaý tórt beıbaqtyń artynda qasqyr jegen tory tóbeldiń tórt qara tuıaǵynan basqa ne qaldy? Bul Sábıtke ońaı soqty deısiz be?!.. Masqara qaza sońynan qaza qaǵazǵa túsken saıyn qaıran Sábeń aýyr-aýyr kúrsinip, qalam ustaǵan qolynyń syrtymen kózin neshe dúrkin súrtken de shyǵar-aq.. «Shyǵar-aq» emes, naq solaı bolaranyń óz aýzynan estigenim de bar eken-aý.

Já, dál osy araǵa oıdyń negizgi bir túıinshegin qaldyra ketelik. Bulaısha óńkeı bir sorlynyń ómirge óksý úshin kelgenin, beıbaqtardyń túgeldeı ári degenine, ári jasyna jetpeı ólgenin qazaqta budan buryn kim óz jyryna óne boıy ózek etip aldy eken?! Joq, Sábıtten buryn ondaı epık bolǵan joq. Jaratylysy jańashyl (novator) degen ataq Sábıt Muqanovqa eń áýeli osy úshin beriledi.

«Neshe júz jyl boıyna qısapsyz tógilgen osynsha kóz jasy men qannyń sózsiz suraýy bar... Sony suraý, qarymta qaıtarý Sábıt úlesine de tıgen. Sonda qaıtpek, nemen qarýlanbaq kerek? Ózine deıingi ah urǵan abyzdyń góı-góıinen, baqsynyń zildi-zikirinen, sarnaýyq taqýa jyrshynyń Táńirge qylar zarynan Sábıt kádesine asqandaı ne bar?.. Solardan birdeńe alý kerek pe? Joq, álde syrtqy qabyǵy sydyrylmaǵan bóreneden de dóreki, iri, tastan da aýyr ári sýyq, ottan beter kúıdirgi sózderdi óz betimen termek kerek pe? Joq, elde? Jalbyr tymaq, Shoqpyt shıdem, qazan Tutqyshtaryn kúresker adamǵa aınaldyratyn sózdiń qudiretti qudaıyn qoldan jaratý kerek pe?.. Qasirettiń astyna ot qoıǵanda ol qarǵys bop qaınaý úshin, sosyn qanaýshy taptyń qara júregine dál darıtyn jasyn jaıdyń oǵy bolmaq úshin qaharly sózdiń qaptaǵan qara bultyn jasaqtaý kerek pe?..

Osyndaǵy abyz, baqsy, molda, jyraý sózderinen ózgeniń bári kerek. Sábıt sonyń birin qaldyrmaı óz qajetine tutyndy. Óziniń formýlasymen aıtqanda, ol ózine keńestik sózden Armıa jasaqtady. Bolmysynan jańashyl (novator) etip jaratqan da, shyn maǵynasyndaǵy klasık epık dárejesine kótergen de — onyń sondaı Sábıt bola alǵandyǵy.

Árıne, jańashyldyqta aspannan alynbaıdy. Onyń da qaınar kózi bar. Ol halyq ómirindegi ózgeristerden sýyrtpaqtalady. Al, halyq qashan da, qandaı ózgeris tusynda da óziniń bolmysynan enedi. Endeshe, halyq pen Sábıt, ıakı dástúr men jańashyl talant jazbaı qosarlanyp osy aradan kórinbes bolar ma?.. Myna bir shtrıhtarǵa qarańyz. Bir kúni Sábeń úıine baryp otyrǵanda:

— Dombyrańyz ylǵı da osy qol sozym jerdegi jýrnal qoıylatyn jataǵan stoldyń ústinde jatady. Sony únemi shertip otyrasyz ba? — dedim.

— Shertkende qandaı... Buǵan aqyryndap án de qosamyn. Sóıtkende ulttyq nár jınalady.

— Óleńderińiz dombyramen termelep aıtýǵa kóne bermeıdi ǵoı...

— Men saǵan bárin emes, ulttyq nárin aıtyp otyrmyn. Buǵan qosa taǵy da eske túsiretin bir jaıt. El aralaǵanda kez kelgen úıdiń sypyrylmaǵan alashasynyń ústine otyra ketetin, asa taza emes ydystaǵy qymyz-shubatty da talǵamaı simirip salatyn Sábıtti ısi qazaq bilýshi edi. Bul kisiniń dastandary da naq sondaı el tiline, el uǵymyna etene jaqyn jaratylǵan. Sábeń dastandarynda halyqtyń maqal, mátel, naqyldary mol estiledi. Sondaı-aq Sábeń sózderi de el aýzynda jıi júredi. «Shyńy tik», «quzy quldyr», «syldyr sý, sybyrlaq jel» t. b.

Muqanov dastandary qoıý oqıǵaly keledi deýshiler dál aıtady. Oqıǵasyz jerdi sújetke den qoıǵysh aqynnyń tabıǵaty tartpaıdy. Joǵaryda óleńi de oqıǵaly degenbiz. Jalpy bar ǵoı, bul aqynnyń uǵymynsha, ómirde oqıǵadan oqshaý oryn joq. Baıqap otyrsańyz Sábeńniń barlyq dastandarynda sel qybyr etken qımyl dereý búkil tóńiregin astan-kesten kúıge keltiredi. Jańashyl talanttyń dástúrmen bite qaınasqan jerin, mine dál sondaı tusta ábden kórýge bolady. Gúljan toqal Qozybaqqa qosylyp, baıdy jerge qaratqanda «kógildir tartyp kók kúledi, kógala bolyp shóp kúledi». Balbópe dalaǵa shyǵyp jylaǵanda aınaladaǵy ósimdik ataýly ózderiniń shashtaryn julady. Altaı ólerde tóńiregi túgel órtenedi. Sulýshash, Kúnáıimder jardan sekirerde tómendegi tolqyndar da, «Qaıran sulý, ókseı bermeı, ózimizge kelshi, kezek-kezek terbetip uıyqtaıyq ta, qaıǵyńdy umyttyraıyq!» degendeı, júzi sýyq bolsa da aıaýshylyq qylady. Al, qazaq bul tásilderdi (prıemdardy) qaı kezde de jatsynbaq emes.

Epık Muqanov óziniń jalt oınaǵan qoıý qorǵasyn bulttaı bir kezeńin osylaı tamamdaıdy. da, «qara aıǵyrmen júıtkitip» otyryp kúngeı bettegi ekinshi kezeńine shyǵady. Júıriktigi sebepti qoldy bolyp, janjaldyń aqyrynda ıesin túrmege qamatqan qulager attaı («Qulanyń quny» deıtin de dastany bar ǵoı) «bir kisi minetin» sáıgúlik emes, «myń kisi minetin» Sábıt Qara aıǵyrynyń bitimi bólek-tuǵyn. Ol tipti kósile shapqanda ár tuıaǵynyń izinde qazan shuńqyr, or qazylyp qalatyn tarıhtaǵy Tarǵynnyń Tarlany, Qobylandynyń Taıbýryly da emes-tuǵyn. Túrkistan men Sibir arasyn jalǵastyrǵan Sábıt Qara aıǵyrynyń izi búgin qarasańyz da «shoıyn jol» bop máńgi-baqı josylyp jatyr. «Júıtki, qara aıǵyrym» dastanynyń alǵashqy oqyrmandaryn aıyra-bóle tanı bilý kerek. Olar attaryna mine-mine parovozben jarysa shapqan, razezd saıyn vagondardan kitap, mata, qant, chaı, «shaıtan arba», traktor, jana zavod, moıyn serik jabdyqtaryn satyp alǵandar bolatuǵyn.

Shyny kerek, bul dastandy árkim óz betimen oqý dárejesine áli de jete qoıǵan joq edi Degenmen, joǵaryda biz áńgime etken jyr kitaptaryn qoıǵa satyp alǵan kóshpendiler bul tusta turaqty qonystanyp bolǵan. Keshke qaraı jurt jınalǵan qyzyl otaýda da bul dastandy saýattylar daýystap oqyǵan-dy. Ol kezde «Qandy kól» atty Sábeń dastanyndaǵy Maldybaı qolynan qaza bolǵan Ábil balalary ákesiniń qany tógilgen shuraıly jerge ıelik etip te úlgergen. Bul shejire me?.. Shejire...

Bunyń bári jaqsy-aý, dosym!... Al, álgi kúngeı betke shyqqannyń ózinde kózge uryp turǵan myna sumdyqqa ne der edińiz? Bir ǵana 1926 jyly úsh dastan jazǵan Sábıt Muqanov «Qara aıǵyrdan» keıingi attaı bes jyl boıynda dúnıege birde-bir poema keltirmegen. Osy tusta jazylǵan prozalarynyń ózi de basqa ýaqyttyń taqyrybyna taıqyp shyqqan. Bul maǵan burshaq urǵan baqta bulbul saıramaı qalǵandaı áser etedi. Qazaq jurtyn ashtan qyrǵan asyra silteýdiń uly tragedıasy qaıran aqynnyń júregin jutatqan da, sol júrektiń basynan ý bop únsiz tógilgendeı... Bul shejire me... shejire...

Meniń Dosjan atam da:

— dúbirdi kórsem qozamyn,

— Sabyr etip tura almaı! — deıtin bir sóz bar edi. Sol kisi aıtqandaı, ábden tolysqan otyz bes jasynda, álgi ish qusadan arylyp Qyzyl profesýrany bitirgen shaǵynda, burynǵydan da keńirek dúnıege keýdelep kirý úshin Sábıt aqyn artyqsha bir dúbir kútken edi. Búkil dúnıeni dúr silkindirgen Chelúskın joryǵyna arnap poema jazý konkýrsy Sábıt tilegine sátimen oraılasty. Jarysta birinshi júldege ıe bolǵan «Aq aıý» dastany epık Sábıttiń dástúr men jańalyq birligin taǵy da bir bıigirek satyǵa kótergen dáýirin belgileıdi. Aıýandy adamsha sóıletý de ejelgi kanon. Qazaq naqylyna súıenip bir sózben aıtsaq, bunda Qara aıý Aq aıýǵa namaz úıretedi. Buny jurt tabıǵat taǵylyǵyn adamǵa tabyndyrý týraly jyr desedi. Árıne, solaı. Jalpy sıvılızasıaǵa tyń marshrýt belgilengen joryq jyry dep aıtady. Árıne, solaı. Tipti Qara aıý men Aq aıý aıtysynda han emes, qara bılegen eldiń aq patshalyqtarǵa sesi de bardaı. Tap kúresinde shyńdalǵan tarlan aqyn bul shyǵarmasynda eki sıstemanyń arasyn erekshe jikteıdi.

Kórpesi myń metr muz, demi úskirik,
Deminen aıdahardyń jeli ysqyryp.
Uıyqtaýǵa máńgi, kórpe tuıyqtalǵan,
Tunshyǵyp ózi ashpasa, keıde yshqynyp,
Mańyna jýyǵannyń betin qaryp,
Basyndyń dep doldanyp, muzyn jaryp,
Qushaǵyna qysyp ap, tunshyqtyryp,
Tereńine batyryp qylǵan ǵaryp.

On joldan quralatyn eki shýmaq óleńde áreń aıaqtalǵan osynaý asa kúrdeli sóılemde sanaly túrde qarsylyq (basyndyrmaımyn deıtin), árıne, tabıǵat tarapynan emes. Bul arada, aqynnyń aıtýynsha, «Tóńiregi tereńge batyryp ǵaryp qylatyn» kapıtal dúnıesine tabıǵattyń dúleı kúshi paralel ǵana. Eger meniki qate túsinik bolsa: «Muhıtta Kremldeı komýnızm Ordasyn qalasýǵa aralasty» demes edi aqyn. Osy poemada kosmosqa shyǵýdy kókseý de, adamnyń soǵan shyǵatynyna sený de bar. «Men áli aıǵa da minemin, kúnge de minemin» deıtin jerleri sony ańǵartady. Aqynmen kelisseń de, kelispeseń de onyń tanym-senimi osyndaı.

Jyrdyń ishki dınamıkasy men syrtqy bitimi mádenıetti poezıa-folklorlyq sheńberge sımaǵan úlgisin osy óleńnen anyq kórip otyrmyz. Bul bizge Sábıt jańashyldyǵyn qaıtalap aıtqyzady. Iá, Sábıtke deıingi kezeńde oǵan uqsas aqyn ushyraspaıdy.

Mine, osydan soń aqyn jıyrma segiz jyl boıy poema janrymen qoshtasyp, ıaǵnı, 1963 jyly jazylǵan «Juparhanǵa» deıin bul salada qalam tartpaı qoıdy. Men de ózim epıkalyq janrda árekettenip júrgendikten, Sábeń osy baǵytqa bálkim burylar oı salarmyn dep synaǵan edim ǵoı.

Jasy alpystyń beseýine tolyp, shashy appaq qýdaı bolǵan shaǵynda Sábeń syrt elderdi kóbirek aralady. Uzaq-ýzaq saparlarda kórgen neshe túrli qyzyqtaryn bizderge ár jerde aýyzeki áńgimelep, jol jazbalaryn jazýdan aýyspaıtyn sekildi edi. «Juparhannyń» qaı arada dúnıege kelgenin sezbeı de qaldyq. Sóıtsek, eki jyl boıynda jaza jurt, bir jerin de bilgizbegen. Meniń minezim de qyzyq qoı, sol tustaǵy bir el basqarý tásili jurtqa unamaǵan sholaq belsendi «elden buryn oqyp alypty» degen soń, «maǵan da oqytyńyzshy», dep qystyryla qoımadym.

Maýsymdyq baspadan oqyǵan úzindiler meni onsha úıirtip ákete almady. Tym keshigip oqyǵandaǵy áserim qandaı deısiz ǵoı?

Kezinde «Juparhan» haqynda pikir bildirgender jón qaıta almaǵan tárizdi. Zerttegish mamandar ony endi aıtsa jón-aq bolar edi. Menińshe, kóterip turǵan jup ne qaraǵanda, bul ózi óleńmen jazylǵan romanǵa beıim. Ara-arasynda jurt otyratyn ádettegi qara sózderi óleńge aınalyp ketken hıssa dep tanýǵa da bolar. Bul shyǵarmada uıǵyr eliniń bastan keshken tutas bir dáýiri jatyr, sol tustaǵy uıǵyr mıllátynyń obrazy somdalǵan. Osynaý taǵdyry topyraqpen bite qaınasqan eginshi jurttyń júrgen jerinde qum da qulpyryp jannat sıpatyna keshedi degen ıdeıa jyrdyń uzyna boıyna ózek bolǵan. Shamsınýrdyń Jupar atanýy da sodan.

Uıǵyrdyń jigit-qyzdarynyń bir-birine mahabbaty da ózi ósirgen baq saıasynda ǵana ómir súre alady, al ol zańdy jat bireýin ushan-teńiz baılyǵy da, basqynshylyq kúshi de buza almaıdy. Tutqyndaǵy Jupardyń óz esimine «Han» degen dárejeli sóz qosylǵan tusta elý sebebi de sodan. Súıikti Japaryna qosyla almasyna kózi jetken Jupar Qytaı hanyna qatyn bolýdy óziniń ǵana emes, elimniń aryn satý dep túsindi. Eger er Japar óz elinde eginge sý shyǵarǵaly júrip qaza bolsa, Jupar sulý ol úshin ózin jylanǵa ádeıi shaqtyryp ólmeýi de múmkin edi. Iá, el bútindigi men mahabbat muraty qashan da egiz. Sol negizde qyz ólse de, jeńilmeı óldi. Sábeń máselege bul jaǵynan kelgende sulýlyqtyń qudiretti armıa qýatynan osal emes degen tujyrym jasaıdy.

Arýdyń ishki jan sulýlyǵyna berilgen bul sıpattamadan tipti de kem túspeıtin dene sulýlyǵyn sýretteý úshin aqyn oǵan dostyń emes-aý, dushpannyń kózqarasyn paıdalanady. Jupardy kórgende basy aınalyp, esinen tanyp qala jazdaǵan Qansı han «Jerdiń júzin jylytý úshin jaratylǵan sulý eken!» deıdi. Osynaý baǵanyń astarynda «ata qonysynan qýyp shyqsań da, qyrylsa da juldyzyn jaýlatpaıtyn el eken» degen uǵym jatyr.

Juparhan, ıaǵnı burynǵy Shamsınýr eshqandaı bekzattan emes, bar bolǵany ketpenin ıyqqa salyp, sý jaǵalaǵan muraptyń qyzy. Áý bastan eńbekshi taptyń jyryn jyrlaǵan aqyn bul jaǵdaıdy ınternasıonalızm ıdeıasymen tutastyryp, eki muratyna bir-aq jetken. Jyr jaqsy oqylady. Buryn da erkin uıqasyp otyratyn óleń óziniń baıyrǵy qaıratynan qaıtpaǵan. Sábıttik sózdiń normasy da buzylmaǵan, shyǵys poezıasyna tán tabıǵat mineziniń aqyn kóńil kúıimen odaqtastyǵy da «Sulýshashtaǵydaı» saqtalǵan.

Jasy jaǵynan birshama shaý tartqan Sábeń aqyrǵy dastanynda «Qazaq dalasynyń búgingisi men artta qaldyrǵan jaǵyna qaıtadan bir kóz jiberip kóreıinshi!» degendi maqsat tutqan tárizdi. Shyǵarmasyna negizgi keıipker etip ómirge bar ári ózimen turǵylas adamdy sol úshin alǵandaı. Onyń ol tarapqa da, bul tarapqa da burylyp jiti qaraýyna Nurmolda Aldabergenov ómiriniń septigi mol edi. Poemanyń «Aldabergenov týraly ańyz» atalýy da tegin emes. «Jarty myıy qalǵysa, jarymy turǵan kúzette» Nurekeń marqumnyń ańyz sıpatty ómir keshkeni ras.

Muqanov keıipkerleriniń órleý jolymen jurt otyrar bolsaq, osy Nurmoldańyz týmysynda — baıaǵy Shoqpyttyń dál ózi. Bul da jetim bala shaǵynda baı qoıyn baqqan kisi. Odan keıin de kóp ýaqyt aýzy aqqa tıip jarymaǵan. Joǵarydaǵy bir oraıda «burshaq urǵan baqta saıramaı qalǵan bulbul» jaıly sóz sheti kórinip edi-ay... Myna poemadaǵy Nurmolda sol tusqa soqqanda:

Adamnyń «as» degennen
Mysyq quıryq tatqany,
Kúnde «qashan ólem men?», —
Jan bitkenniń aıtqany.
Goloshekın anturǵan
Osyndaı halge keltirgen.
Kúnkórer kúsh sarqylǵan
Aıryldy el túrden, —
demeı me?

Ol kezde «júreginiń basynan ý bop, únsiz tógilgen aqyn dertiniń endi ashyna dybys bergeni osy emes deı alasyz ba?.. Iá, biz buny urdajyqtar kezinde qaǵazǵa túspeı qalǵan, ishte órtengen jyrdyń, janyǵy dep bilemiz. Bul shejire me?.. Shejire!..

Keıin, basyna «jalǵannyń antologıasyn» jınaǵan Kenbaı qart kezeńine kóterilgende Nurmoldany eki márte Er atanýy ǵana kútip turǵan edi. Sábıt endi dala akademıginiń bul satyǵa bıiktegen tusyn da kózimen kórdi. Qashanǵy qajymas qaharmanynyń Nerý, Ho-SHı-Mın, Fıdel Kastrolarmen júzdesti, esimi jer-jerge keń jaıylyp, jyrǵa aınalǵan shaǵynda, árıne ol:

Keń jaıylǵan bul jyrǵa
Daýysymdy men qosaıyn,
Tarlan tartqan boz jorǵa
Búlkildep aıaq basaıyn, —

deıdi de, el, jer jaıly uǵym órkenin uzaqqa sozady.

Osynaý jerge san ǵasyr
Júrdiń-aý, qazaq, syıa almaı!..
Uıyqtap baı, han — masyl,
Tóbelestiń-aý uıalmaı!..

Aldabergenov basqarǵan ujymshardyń aq shańqan shaharyna jetkenshe. onyń kelesi kúngi mereı toıyna qatysqanǵa deıin qaıran Sábeń osylaısha aýyr-aýyr kúrsinip úlgergen... Endigiń—eldigiń jónindegi aqyn ósıetin tek osynyń ózinen taratsań da jeter...

Mine, Sábıt Muqanov poemalarynan erekshe qasterlep, ekshep alǵan áserlerim osyndaı.

Arǵy jaǵynan qandaı da bolsa bir jalǵasyn taýyp jatatyn bıik shyńdar bolady. Qazaq keńes poezıasynda da ondaılar bar. Solardyń qaısybirimen de boı talastyra alatyn Muqanovtyń aqyndyq tvorchestvosy derbes taý ekeni utyry kelgen jerdiń bárinde aıtyldy.» Al, derbes taýdyń alasa shoqylaryn tek óziniń bıiginen ǵana kóre alasyz. Quzynda turyp quzaryn da kóresiz. Tabıǵattyń ondaı bitimine óner paıǵambarynyń biri bolmasa biri túzetý engizdi degendi estimedik.

Bizdiń biletinimiz, Sábıt aqyn taýynyń baýraıynda qaınar bulaqtarynyń kózi bitilmeıtin óskeleń ómir jatyr. Ne bir zamandardyń sheber jaratylǵan shejiresi de osynda.

1990 jyl.

---