InfoHub Logo

Bolsa eken ustazdardyń bári sizdeı,
Júresiz árqashanda kúlip kúndeı.
Aıamaıtyn aqylyn kópshilikten,
Aıaýly jan aramyzda máńgi júrgeı!

Shýaǵyn tógip jaıqalǵan gúl kóktemge de qadam bastyq. Sulý da kórkem kóktem mezgili jetkende barsha qyz-kelinshekter de sulýlanyp, ajarlana qulpyryp shyǵa keledi.

Sulýlyq degenimiz ne?  Iá, biz kóbinese sulýlyq dep syrtqy sulýlyqty aıtamyz. Desek te, tán sulýlyǵy ýaqyt óte kele kómeskilenetini jasyryn emes. Al jan sulýlyǵyna keletin bolsaq, ol - máńgilik, onyń bereri de mol! «Sulýlyq adamnyń júzinde emes, júreginde bolady degen maqal da tegin aıtylmaǵan ǵoı.

«Dúnıede adam balasynyń uly qasıeti ekeý–aq: oı ulylyǵy, sulýlyq ulylyǵy. Kórkem aıtylǵan oı - uly, oılandyra alǵan sulýlyq - uly»- dep jazýshy Ǵ. Músirepov aıtqandaı, men búgin qalamymdy qolyma alyp, osyndaı uly qasıetti boıyna darytqan, jan dúnıesinde meıirimdiliktiń, mahabbattyń sulýlyǵy tolyp jatqan jan týraly sóz qozǵamaqpyn.

«Ustaz meıiri men ana meıiri egiz»-degen dana halqymyzdyń sózine súıener bolsaq, sábı kóńilderdiń ekinshi anasyna aınalyp úlgergen Asyqata kentindegi  «Názir Tórequlov atyndaǵy №121 jalpy orta mektebi» komýnaldyq memlekettik mekemesinde tańerteńnen qara keshke deıin tynbaı qyzmet etip júrgen birtalaı ustazdarymyz bar. Solardyń biri - dırektordyń oqý isi jónindegi orynbasary Týzelbaeva Gýlmıra Mýsaevna.

Ol - ozat ta tájirıbeli, alǵyr da ańǵarympaz aqyl ıesi. Qashanda óz áriptesterine qolynan kelgenshe jaqsylyq pen izgiliktiń nuryn seýe biletin qamqorshy, tipti barlyq abzal qasıetterdi ón boıyna jınaǵan meıirimdi, shapaǵaty mol ámbebep ulaǵatty ustaz.

Ustazdyq - uly uǵymǵa qurylǵan mamandyq desek, osy kásipti júrek qalaýymen qalap, mektebi úshin bar kúshin sarqa jumsap, onysyn isimen dáleldep kele jatqan ustazymyz Týzelbaeva Gýlmıra Mýsaevna - 1972-1982 jyldary №54 M. Gorkıı atyndaǵy orta mektepti aıaqtap,         1982-1986 jyldary Shymkent pedagogıkalyq ınstıtýty fılologıa fakúlteti, orys tili men ádebıeti muǵalimi mamandyǵyn támamdaǵan.

Joǵary sanatty orys tili men ádebıeti páni muǵalimi bolyp 30 jyldan astam ýaqyt qyzmet istese, onyń 20 jylynda oqý isi jónindegi orynbasary laýazymy qyzmetin atqaryp keledi.

Eńbek tájirıbesin 1986-1988 jyldary Jambyl atyndaǵy orta mektepte bastaǵan. 1988-1993 jyldary - №56 Sh. Ýalıhanov atyndaǵy orta mektepte, 1994-2010 jyldary «Jeńis» mektep-gımnazıasynda qyzmet ete júrip, bilimdiliginiń, eńbeginiń nátıjesinde 2000 jyldan dırektordyń oqý isi jónindegi orynbasary qyzmetin ıemdendi.

2010 jyldyń qazan aıynan bastap, Elbasymyzdyń «100 mektep, 100 aýrýhana» bastamasymen salynǵan kórkine kóz toıatyndaı záýlim ǵımarat bolyp esepteletin «N. Tórequlov atyndaǵy №121 jalpy orta mektebine aýysyp, óz qyzmetin jalǵastyryp keledi.

Ustazdyq etken eńbek jolynyń ár jyly jetistiksiz bolǵan emes.

Iá, muǵalimniń jemisi-onyń talaı jylǵy eńbekteriniń arqasynda ekeni barshamyzǵa belgili. Jetistikterine toqtalsaq, aýdandyq jáne  oblystyq orys tili páni muǵalimder arasyndaǵy olımpıadada I oryndy ıemdense, aýdandyq oqý isi jónindegi orynbasarlary saıysynda III orynǵa ıe bolǵan.

Eren eńbekteriniń arqasynda talaı ret kent ákimshiliginiń, aýdandyq bilim bóliminiń maqtaý qaǵazdarymen marapattalǵan. 1998 jyly Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń «Qurmet gramotasymen, 2006 jyly Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń «Alǵys hatymen» marapattalǵan. Eńbeginiń jemisi sol bolar, ustazymyz Oblystyq «Qurmet» qoǵamynyń «Oq isiniń úzdigi» medalimen de marapattalǵan jaıy bar. Shákirtteri de talaı bıik belesterden kórinip júr.

Búginderi ustazdardyń ustazy atanyp otyrǵan Týzelbaeva Gýlmıra Mýsaevnanyń  maǵan qatty unaıtyn qasıetteri  onyń - jaýapkershiligi, jan-jaqtylyǵy, uıymdastyrýshylyq jáne basqarýshylyq qabiletteri, talapshyl, ujymmen jumys isteı bilýi, aldyna qoıǵan mindetterge qashanda shyǵarmashylyq kózqaraspen qaraıtyndyǵynda. Jańalyqqa jany qumar ustazymyz jańashyldyqty, túrli ıdeıalarǵa toly is- sharalardy jas muǵalimderden kútetinin, olar da izdenip, mektep úshin óz úlesterin qosyp otyrýlary kerektigin aıtyp, óziniń aqyl-keńesterin berýden esh aıanyp qalǵan emes.

Qoryta aıtqanda, meniń 10 jyldyq tanystyǵymda, áriptes-basshymyzǵa,  jan sulýlyǵy mol ustazǵa degen rızashylyǵym sheksiz. Men qashanda ol kisiden tálim alyp, qurmettep ótemin. Onyń bilimdiligine, kóregendiligine tántimin. Keıde muǵalimge degen ystyq lebizder ózdiginen oıǵa oralyp, uıaly telefon arqyly jazyp jibersem, mindetti túrde jaýap jazatynyna sheksiz rıza bolam.

Bul kúnde mektebimizdiń ardaqtysyna aınalyp, mektep ujymyn laıyqty basqaryp, sulýlyǵy qashanda júzindegi meıiriminen kórinip turatyn   ardaqty ustazymyzdyń qyzmetine tabys, otbasyna amandyq,  baqyt tileımin. Árqashan armandaryńyz oryndala bersin degen nıetpen myna óleń shýmaǵyn ózińizge arnaımyn.

Biz úshin qymbat bolǵan,
Bárine jaqyn bir jan.
Árqashan siz dep bilem-
Álemde eń sulý jan!

Qamqor bop barsha janǵa,
Jylýyn aıamaıtyn.
«Siz-naǵyz ámbebap jan!»
Eshkimge uqsamaıtyn.

Júrińiz ortamyzda,
Úlgi bop barshamyzǵa.
Árqashan bólenińiz,
Taýsylmas baqyt nurǵa!

Maqtaral aýdany, Asyqata kenti
"Názir Tórequlov atyndaǵy №121 JOM" KMM-niń
qazaq tili men ádebıetá páni muǵalimi Týltaeva Perýza

---