InfoHub Logo

Sheraǵańnyń shekpeni
Tentektide syılaǵan,
Telini de syılaǵan.
Talanty eger bar bolsa,
Tepkileýge qımaǵan!

(Jýrnalısik fólklordan)

 

​​Ór Altaı tabıǵatynyń uly jyrshysy, zańǵar jazýshy – Oralhan Bókeı baspasózdiń sheberi men sherisi Sheraǵańnyń shekpeninde erkin kósilip, Kerbuǵydaı kerile jazǵan basylymdaǵy alǵashqy qadamdary jurtshylyq tandanysyn birden týdyrdy. Bozbalany sol kezdegi Respýblıkalyq «Lenınshil jas» gazeti shıratyp, qyranǵa aıdaldyrdy. Shyńǵystaıdyń topyraǵynda júrip-aq aýdandyq «Araı» gazetinde kásibı jolyn bastady. Nátıjesinde Sherhan Murtazanyń nazaryna ilikti. 1967 jyldan bastap aǵaly-inili qarym-qatynastary órbidi. Keıinnen qyr balasy stýdent shaǵynda zor jaýapkershilikke ıe bola bildi. Maqala, ocherkterinde ádebı sarynnan bólek áleýmettik-saıası máselede qozǵaldy. Búrkenshik esimderdi paıdalanyp, qarashy halyqtyń turmysyn ashyna jetkizdi. Jalpy, 1960-1967 jyldar aralyǵynda 6 maqalasy «Isaqanov, Oral-Ahmethan, Abdýl-Hamıtov» búrkenshiktermen jarıalanǵan.

Taptym júzik qonysynan babamnyń,
Tattanǵan.
«San aıaqtar» taptaǵan.
Qaıǵysyndaı ǵalamnyń,
Júzikte máńgi saqtalǵan

– dep, alǵash ret  «Oral-Ahmethan» esimimen «Júzik» óleńi «Eńbek týy» aýdandyq gazetinde «Bolshenarym baspahanasynan» basylyp shyqty. Shýmaqtary ultymyzdyń basyna túsken náýbatty sýretteıdi. Tarıhymyzdaǵy Jońǵar shapqynshylyǵy, 1930 jyldaǵy genosıd, zıalylarǵa taǵylǵan «ultshyl» jalasy tarmaqtardyń ár sózinen anyq baıqalady. Biraz jyldan soń «Bári de maıdan» povesi jaryq kórdi. Týyndy komýnıstik ıdeologıanyń kemshil tustaryn, qazaq basyndaǵy tragedıany áserli beıneleıdi. Osy «Júziktiń» jalǵasy:

Ómirge keldim men,
Atam ketti.
Káriler shetinen
Dana bop týsa netti
– dep aldynǵy býyn ókilderine nalasyn bildire otyryp:
O, jas urpaq jetilgen,
Talpynaıyq teginde,
Adaldyqqa ázirden

– degen joldarmen túıindeıdi. Sol zamanda taptyq kózqarastyń zalalynan ekiniń biri saýat asha almady. Kún kóristiń qamymen adamdyq pen adaldyqtan attap, urlyq-qarlyqpen turmysyn túzep, ómirin teris jolǵa burǵandar da az emes. Sondyqtan keleshegimiz – bilimdilerdiń qolynda ekenin janashyr áýelden sezip, uǵyndyrýǵa umtyldy. Keıinnen taǵy aýdandyq gazettiń betinde «Onasha oılar» ataýymen qysqa óleńderi berildi:

Beıbit kúnde kemirseń tas ta jaqsy,
Beıbit kúnde qanjarly qas ta jaqsy.
Tynyshtyqtyń aýasyn juta turyp,
Beıbit kúnde jylasań jas ta jaqsy.

Búginde biz eńsesi bıik, alpaýyttarmen terezesi teń, zaıyrly, eń bastysy – Táýelsiz Qazaqstanda ómir súremiz. Jetpis jyl jáýteń qaǵyp, dinimiz ben tilimizdi óz dárejesinde qoldana almaı, otarshyldyqtyń ezgisinde kún keshtik. Ras, keshegi kúnderi ózge memleketterde soǵys bastalyp, halyq bosyp ketti. Úılerin tastap, bas saýǵalar jer tappaı, aýrýhana men arnaıy mekemelerdegi anasyn izdep, kózi qurǵamaǵan sábıler bolashaqta «azattyqtyń» baǵasyn bileri anyq. Soǵystyń zardaby – dinı dogmalar, tumshalǵan jáne talqyǵa túsken taǵdyr, bosqyndyq, ashtyq. Beıbitshilik pen bitimgerliktiń aspany – ashyq, halqy – erkin.

Jylaısyń nesine,
«Ótkinshi» ótti ǵoı.
Kóktemniń keshinde,
«Jyl qusyń» kepti ǵoı.
Jylynsań keletin,
Muzdasań ketetin,
«Aqqýyń» artyq pa?
Birde bar, birde joq,
Osy da baqyt pa?
Ez bolǵan qysy-jazy adamdarǵa,
Bolsamda ókinbeımin qara qarǵa

– deıdi «Oral-Ahmethannyń» bir óleńi. Oralhan óz týyndylarynda tabıǵat sulýlyǵyn tamsana jyrlaýmen birge, adamnyń sezim býyrqanysyn sol tabıǵatpen astastyra sýretteýdiń sheberi. Qubylys pen adam janyn egizdeı kórip, bir-birinen bólektemeı sezinedi. Birde jýrnalıs «Meniń shyǵarmalarymnyń qaı jeri bireýge artyq-aýys kórinse, dál sol jerde Men barmyn» depti. Osy sátte Dıdahmet Áshimhanulynyń: «… oılap ketse – dana, oınaı qalsa – bala minezimen ómir súrdi»degen esteligi eske túsedi. Bul sózden tulǵanyń talantynan bólek, eshkimge uqsamaıtyn bolmysy men minezin baıqaýǵa bolady.​

O, ómir ana keshir meni
Igere almaı júrmin ǵoı,
Sen bergen nesibeni

– depti, 1965 jyly «Shýmaqtar» týyndysynda. Oralhan tabıǵatty sýretteýden ózge ómir shyndyǵyn óner shyndyǵyna aınaldyrdy. Jazýshylyq darynyn daralaǵan da, ózindik qoltańbasyn qalyptastyrǵan da, sýretkerlik ónerin tanytqan da – osy shyndyǵy. Balalyǵy men armany astasyp, alyp shaharǵa shyńdalyp, ádebıettiń qazanynda qaınaımyn dep kelgendegi úzilgen úmiti baıandalǵan – «Bul da bir syry edi» degeni aqıqatty nusqaıdy. Eńseni túsirip, janyńa qaıaý salatyn – ádiletsizdik. Almaty talaıdyń juldyzyn jaqsa, endi bireýlerdiń tilegin aıaqasty etti. Qalamy qolynan túspegen, eki jyldyq «traktor» kýáligi bar Oralhan Shyńǵystaıdyń baýraıynan Alataýdyń etegine keledi. Ýnıversıtetterdiń qara shańyraǵy – KazGÝ-dyń jýrnalısıka fakúltetine oqýǵa túsýge nıetti edi. Qýlyq pen sumdyqtan ada aýyl balasy tátesi bergen som aqshany kerekte etpegen. Jeme-jemge kelgende Murat degen abıtýrent dosy qyzyǵyn kóredi. Úıde ósken buzaý túzde ógiz bolmasy anyq. Eki saǵat izdep, Rektortty áren taýyp, ımene basyp, qarashańyraqtyń tabaldyryǵyn attaıdy. Chaıkovskıı jataqhanasynda jatyp, eki apta ádettegideı kitap mújip, kózi qarýytsa da, tesile oqyp, emtıhanǵa daıyndaldy. Áste, 14 kúndik eńbek tekke ketpedi. Tapsyrýshylardyń arasynda úzdikter qatarynan kórindi. Arqasynan aýyr júk túsip, bolashaq jýrnalıs taqtaǵa qaraı umtyldy. Tizimniń basynan aıaǵyna deıin qarap, qansha oqysa da, «Oralhan Bókeı» degen jazýdy kórmedi. Muńy men nalasy astasyp, jastyq emosıasy qosylyp, fakúltettiń qabyldaýshysyna barǵanymen, talapty tulǵanyń baqylaýshy ıyǵynan ıterdi. Saly sýǵa ketip, eki jeti tanys, ózinen az upaı jınaǵan Murat dosyna kelse, ol oqýǵa túsipti. Ózegi órtenip, ádiletsizdiktiń qurbany bolyp, shyńdyǵy taptalǵan Oralhan Shyǵysqa ketedi. Mine, osy ádiletsizdik oqıǵasy atalǵan týyndy jaryqqa shyǵady.  Keıinnen Kók-Tóbe ony ózi qaıta shaqyrady. 

​Týǵan mekeninde júrip, búrgenshik esimdermen sheńdilerdi aıaýsyz synady. 20 jastan endi asqan «Isaqanovtyń» ocherkterine ozbyr basshy, paıdasyz ákim keıipker boldy. «Asýda» eńbegi «Eńbek týy» merzimdi basylymynda 1967 jyly basyldy. Ocherkte «Qoǵam dep uran tastaı turyp, «ózim» dese ezeýrep turady. Iá, ol álgi «qoǵam» degen sózdi «ózim» degen sózdiń ıgiligi úshin paıdalandy» deıdi. Osyndaıda «ózim degende ógizdeı kúshim bar» degen maqal eske túsedi. HHİ ǵasyrda da Oralhan sýrettegen basshy ár aýylda ıakı qalada kezdesedi. Urymtal sátte qaltasyn qampaıtyp, ishki esebine ǵana túgeldenip, paıdasy úshin paraqor bolýdan arlanbaıtyndar qasymyzda da bar. Osy júıeni túp tamyrymen joıýǵa keıde qazaqı bosandyǵymyz ben kenpeıildigimiz, keıbirde selqostyǵymyz áser etedi. 

​«Abýl-Hamıtov» búrgenshik esimimen Oralhan Bókeı 1967 jyldyń 7 qyrkúıegi kúni «On «tuńǵyshqa» on aýyz sózden» maqalasyn jarıalaıdy. Talanttardyń: Orazbaı Baıbaqov «Tańǵy shyq», Qabdesh Jumadilov «Jas dáýren», Seıit Kenjeahmetov «Kári sheńgel», Seısen Muhtaruly «Búldirshin», Baqtybek Qozykeev «Túngi baq», Ábýbákir Nilbaev «Tańǵy tynys», Meshitbaı Quttyqov «Qus joly», Keńesjan Shalqarov «Shýaq», Nurhan Janaev «Qustar ushyp keledi», Sadyqbek Hangeldın «Perneler» eńbegine az-maz pikir bildirip, «synaýdan buryn qoldaý mańyzdy» dep jazady. Iá, inige «Orekeń» bolǵan pýblısıs oǵlandardy nazardan tys qaldyrmady. Keıinnen zamandastary asyp túspese, kem qalmady. 

Tur áne, Uly Lenın qolyn sermep,
Halqy da áldıleıdi ulyn terbep,
Ózek etip jyryma árbir sózin
Qýat alam, jyryma shabyt kernep.

70 jyldyq bodandyǵymyz tabynýshylyqqa alyp keldi. Egemendikke deıin týyp, es bilgen ár qazaq «Lenın bizdiń atamyz» dep urandatty. Óz atasynan artyq kórmese, kem kórmedi. Tipti sáýirdiń sońǵy aptasynda senbilikter uıymdastyrylyp, jappaı naýqandar ótti. Alǵashqyda «Týǵanda Uly Lenın kóktem edi» óleńiniń shýmaǵynan tabynýshylyqtyń eskegi esip turýy múmkin. Biraq «Aldanǵan urpaqpen» tanys árbir adam bulaı oılamasa kerek. «Stalınniń ólimi dúıim Respýblıkany qara jamyltýy qajet» degen saıası reformany ajýalap, astarlap berilgen shyǵarma 1950 jyldarda jazylsa, joǵarydaǵy óleń 1962 jyly qalyń jurtshylyqqa usynyldy. Osy sebepti boıusynýdan alys, sarkazm men ıronıaǵa baǵyttalǵan bolýy da ǵajap emes.

Onyń gazet  betterinde jarıalanǵan kez kelgen ocherkteri men problemalyq maqalalarynan júrek lúpili, kóńil tarazysy, sezim arpalysy anyq baıqalady. Keıinnen máseleli maqalalary: «Ózi súıgen ónerge ulyn baýlýda» (1960), «Jemshóp bar, mal aryq...» (1965), «Jańalyq keledi»(1965), «Juldyzdar sónbeıdi: Aýylda abzal adam bar» (1967) gazetterde basyldy.

​​Ádebıet pen jýrnalısıkany teń ustap, 25 jyl qolynan qalamy túspeı, qarymdy oılarymen Oralhan jazýshylar ortasynan da qalys qalmady. Bir suhbatynda shákirtiniń merzimdi basylymdardaǵy qyzmetinen bólek, jazýshylyq qabiletin tunshyqtyrmaǵanyn Sheraǵań «Gazet jumysy – bir jaǵynan jazýshynyń dosy. El kóresin, jer kóresin, san túrli adamdarmen kezdesesin. Shyǵarmaǵa jem tabylady.  Gazet – bir jaǵynan jazýshynyń jaýy. Oıynda júrgen, kókiregindi kernegen dúnıeni alansyz otyryp jaza almaısyń. Al Oralhan qarbalas jumysty isteı júrip, «Qum minezi» degen poves jazdy. Mine, jazý! Jazsań – osyndaı jaz» dep maqtan tutady. Qapyda úzilgen qysqa ǵumyrynda Altaı balasynyń esimin ıisi qazaq qaster tutar kıeliniń birine aınaldy. Ýádesinde turyp, «halqyń qalqan qylmaı», ózi ultyna qalqan boldy. Jazbalary arqyly eldiń aıaǵyna úzeńgi bolyp, eńsesin kóterdi. Uly isterdi úndemeı tyńdyryp, keıipkerleriniń beınesimen jurtynyń jaǵdaıyn jetkizdi. Kesek tulǵanyń mezgilsiz qazasy – ásem ónerdi baǵalaıtyn ár jannyń qabyrǵasyn qaıystyryp, kóńiline qaıaý saldy. Onyń jany shyńdyq jolynda bezek qaǵyp, tazalyǵy men izdenimpazdyǵy – bıikke jetkizdi.

Ahına Nurılla Eleýsizqyzy

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ,Jýrnalısıka fakúlteti, Baspa isi, 4-kýrs

---