InfoHub Logo

Qazir HHİ-ǵasyr  jańa tehnologıalar, kompúter zamany dep atalady. Qarap otyrsaq, kúnde bir ózgeris ómirimizge enip jatyr.

Sondyqtan zaman aǵymyna qaraı adam da, onyń kózqarastary da únemi damý ústinde. Meniń osy  Kembrıdj baǵdarlamasy boıynsha oqýǵa kelýimniń ózide ózgerýge bet burýym dep bilemin.

Mektep jumysy men oqýshy jetistikterin óristetýdegi negizgi tulǵa – muǵalim. (Strong Ward & Grand).

Men ózimniń «1-betpe bet»  kezeńinde alǵan  bilimimdi  mekteptegi  is-tájirıbemde  jalǵastyrý  úshin ózim qyzmet jasaıtyn  Saıram aýdanyndaǵy  №103  jalpy  orta  mektepte  ótkizdim. Sondyqtan   aldymen  mekteptegi  áriptesterime  kýrstan  alǵan  áserimdi  jetkizdim. Oqý-isi meńgerýshisine  zertteý jumysymdy  júrgizý  maqsatynda  kompútermen  jabdyqtalǵan  ıaǵnı ınteraktıvti  taqtasy  bar kabınet  suradym.  İs -tájirıbemdi  ózim  sabaq  beretin  4 «A»   synybynda  ótkizdim.    Meniń  synybymda 22 oqýshy  bar.  Onyń  12  ul  bala,  10 qyz  bala.  Bul  synyptaǵy  oqýshylardyń  minez-qulqy,  este  saqtaýy    ár  túrli. Úzdikter-6, ekpindiler-9, ortalar-7. Men  ózgerister engizý  úshin  aldyma  mynadaı maqsat qoıdym: Baǵdarlamadaǵy 7 modýldi tıimdi qoldana otyryp oqytý; Teorıada alǵan bilimimdi is-tájirıbede  qoldaný; Teorıa men praktıkany baılanystyryp, nátıjeli qorytyndy shyǵarý; oqýdy qalaı jaqsartýǵa bolatyny týraly senimimdi nyǵaıtý; Árbir oqýshymen shynaıy qarym-qatynas ornatý.  Ózim  sabaq  beretin  synyptaǵy oqýshylar meni  erekshe  saǵynyshpen, yqylaspen qarsy  aldy. Oqýshylaryma endi  birlesip  jumys  jasaıtynymyzdy,  yntymaqtasyp,  toppen  aqyldasyp,   jumys  júrgizý  kerek  ekenin aıttym. Olarda  meniń ákelgen  jańalyǵyma  qatty qýanyp, bárine daıyn  ekendigin  aıtty. Oqý  úderisin  zertteý  júrgizýde  aldymen oqýshylarymdy  trenıń  arqyly  toptarǵa  bólip, birlesip  top  erejesin qurýǵa tapsyrma berdim. Ár  top  ózderi  qurǵan  erejelerin ortaǵa shyǵyp  qorǵady. Sodan  keıin  synyptyń  ortaq    erejesin qurdy. Sabaqta oqýshylar endi  bir- birin  tyńdaýǵa, árkimniń  oıy  qundy  ekenin,  úı  tapsyrmasyn  oryndaýda  únemi synyptastaryna kómek berýin   túsindi. Baǵdarlamany  oqyp – úırený jáne óz tájirıbeme  engizýde  synı turǵydan oılaý, baǵalaýdyń  tásilderin jetildirý, AKT–ny  qoldaný ,jas erekshelikterine  saı bilim berý,  dıalogtik  tásilder boıynsha jumys istedim.

Biliktilikti   arttyrý baǵdarlamasynyń  mazmuny jeti modýldi qamtıdy :1) «Bilim berý men  bilim alýdaǵy jańa tásilder»  modýlinde  bilim berý keńistigindegi  tásilderdi  kóptigine qaramastan «Dıalog  arqyly oqytý» jáne  «Qalaı oqý kerektigi» ǵana qarastyrylǵan. Dıalog negizinde oqytýdyń ereksheligi oqýshylardyń ózara suhbattasýy jáne muǵalim men oqýshy arasynadaǵy dıalogtyń shákirtterdiń ózindik oı - pikirin júıeleýi men damytýyna kómektesetin amal ekendiginde. Synyptaǵy dıalogtik áńgimeniń 3 túri bar: 1. Áńgime - debat: 2. Zertteýshilik: 3. Toptyq áńgime.  Al «Qalaı oqý kerektigin úıretýdiń» negizgi qozǵaýshy kúshi «metataný» bolyp tabylady. Oqýshylardyń oqýdy óz betinshe jalǵastyra alatyn bilim jınaý jaýapkershiligin túsinýge jáne ony qadaǵalaý, baǵalaý, baqylaý qabiletin ózgertýdi túsinemiz.

Muǵalim oqýshylardyń zer salyp tyńdaýyn, alǵan bilimdi esinde jaqsy saqtap qalý maqsatynda jumysty barynsha kúrdeli jáne ár túrli bolýyn qadaǵalaıdy. Materıaldy «este  saqtaý» jáne «túsiný» uǵymdarynyń ártúrli ádisteri bar ekenin túsinip, maǵynasyn ajyrata alýǵa úırenedi.

Men sabaqtarymda kóbine dıalog arqyly oqytý modýlin paıdalandym. Ótilgen modýlderdiń qaı-qaısysyn alsaq ta dıalogpen tyǵyz baılanysta turady. Sebebi sabaq barysynda oqýshy men oqýshy, muǵalim men oqýshy arasynda mindetti túrde dıalog júredi. Mysaly: «halyq aýyz ádebıeti» taraýynan  («Aqqý, shortan hám shaıan», «Ara men Shybyn», «Arystan men tyshqan» jáne «Arasha») mysaldary  taqyrybynda sabaqtar ótkizdim. Bastaýysh synyp oqýshylary  bolǵandyqtan jas erekshelikterine baılanysty erkin sóılep, erkin jazýǵa qabiletteri jetpeı jatady. Oqýshylardyń sóıleý qabiletterin osy «dıalog arqyly oqytý» modýli arqyly damytýǵa bolady.  Dıalog arqyly bilim berý men bilim alý  oqýshylardyń ózara suhbattasýy jáne oqýshy men  muǵalim arasyndaǵy  dıalogtiń shákirtterdiń  ózindik oı – pikirin  júıeleýi  men damýyna kómektesetin ádis retinde usynylǵan.  Sabaqta  oqýshylardyń  ózara dıalogqa túsýi  olardyń  sóıleý mádenıetiniń jetilýine, bireýdiń pikirin  tyńdaý,  ózi pikir bildirý, sheshim qabyldaý, oı túıý daǵdylarynyń damýyna oń yqpal etetini anyq. Al oqýshy men muǵalimniń  arasyndaǵy dıalog  sabaqty demokratıalandyrýǵa, túsinbeýshiliktiń  bolmaýyna   jaqsy yqpal etedi. «Qalaı oqý  kerektigin  úıretý» nemese  oqýshylarǵa oqýdy óz betinshe  jalǵastyra   alatyn bilim jınaý  jaýapkershiligin túsinýge  jáne ony ózi moıyndaýyna oń áserin tıgizedi. Qarapaıym tilmen aıtqanda, bilim alýshy  óz betimen izdený (óz betimen oqý, ınternet resýrstaryn paıdalaný t.b), alǵan bilimin  tájirıbede qoldaný arqyly bilimniń paıdasyn, nátıjesin kóre alýy. Bilim tek sóz júzinde emes, ómirge qajettiligi túsinikti bolǵan jaǵdaıda ǵana  oqýshy óziniń oqýyna  jaýapkershilikti  sezine alady.

2)«Synı turǵydan oılaýǵa oqytý»  baǵdarlamanyń ón boıynda eki  maǵynada qarastyrylady. Oqýshylardy synı turǵydan oılaýǵa úıretý jáne  muǵalimderdi  synı turǵydan oılaýǵa  úıretý.  Oqýshylarǵa qatysty synı turǵydan oılaý  olardyń jobalaý, boljaý, sıntezdeý , aqparattardy salystyrý  qabiletiniń artýyn  kózdese,  muǵalimder úshin   synı turǵydan oılaý  óziniń jumys tájirıbesin, jańa tásilderdi qoldaný  jáne baǵalaý áreketterin  synı turǵydan  baǵalaýdy qamtıdy.

Kembrıdj baǵdarlamasynyń 2-modýli oqýshylardy synı turǵydan oılaý- oqýshylardy joǵary oılaý, synaı oılaý deńgeıine jetkizedi.  Bastaýysh synyp oqýshysy jańalyqqa jany qumar, bilmegenin bilgisi kelip turady. Osy kýrs boıynda úırengenimdi óz tájirıbemde qoldanyp, synı turǵydan oılaý arqyly oqýshylardyń bilimge degen senimin nyǵaıtyp, iskerligi men dúnıetanymyn qalyptastyrdym, yntasyn arttyrdym.  Sabaqtaǵy basty ózgeris-  oqýshylardyń jappaı tildik áreketke túsýi. Oqýshylardyń oılaý deńgeıi áldeqaıda joǵarylady. Ár taqyryptyń ıdeıasyn oqýshylardyń ózderiniń ashýy, keıipkerge aınalý, keıipkermen birge qýaný sabaqta jaǵymdy emosıa, áser qaldyratyndaı jaǵdaıǵa jetti.

Ásirese toptyq jumystarda balalardyń jandary jaqyndasyp, birge jasaǵan isteriniń nátıjesin kórý, olardy joǵary emosıonaldyq jaǵdaıǵa ákeletindigi baıqaldy.  Sabaqta ózderin erkin ustap, bilim alýǵa degen qushtarlyqtary men qyzyǵýshylyqtary artty.  Alǵan bilimin keńeıtý úshin ózdiginen   oqyp, topta, jupta  jumys jasaýǵa qalyptasa bastady.

3)« Oqytý úshin  baǵalaý jáne oqýdy  baǵalaý»  oqýdy tıimdi baǵalaýdy qarastyrady. Bilim alýshylar ózderiniń oqýdyń qandaı  satysynda turǵanyn, qandaı baǵytta damý kerek jáne qajetti deńgeıge qalaı jetý kerek ekendigin anyqtaý úshin oqýshylar jáne olardyń muǵalimderi qoldanatyn málimetterdi izdeý jáne túsindirý úderisi. Berilgen anyqtama elementteriniń  biri oqýshylardyń derekterdi qoldanýyna basty  nazar aýdartý bolyp tabylady. Bul rette, muǵalimder jalǵyz baǵalaýshy tulǵa bolmaıtyndyǵyna nazar aýdarylady. Oqýshylar ózderiniń synyptastaryn jáne ózderin baǵalaýǵa  tartylýy múmkin   baǵalaýdy belsendi júrgizgen kezde  belsendi qatysýy kerek. «Bilim  alýshylar óz bilimin arttyrý úshin baǵalaýdy úırenýi qajet, sondyqtan oqýshylarǵa óziniń oqýyn jaqsartý úshin keri baılanys arqyly alynǵan aqparatqa sáıkes jumys isteý qajet. Bul olardan túsinýshilikti, qyzyǵýshylyqty jáne yqylaspen  áreket etýdi qajet etedi.»( MAN 57-bet.)   Birinshi betpe-bet  kezeńinde «baǵalaý» boıynsha alǵan  teorıalyq bilimim boıynsha   ózimniń  tizbektelgen  sabaqtarymda   ózin-ózi baǵalaý, juptyq baǵalaý, toptyq baǵalaý, madaqtama arqyly baǵalaý,birin-biri baǵalaý, algorıtmdi baǵalaý  t.b túrlerin paıdalandym. Oqytý úshin baǵalaýdyń modýlin sabaqtar toptamasyna kiriktirýdiń maqsattary men ádisterin nusqaýlyq boıynsha  júıeli túrde qoldana bildim. 

 Men sabaqtarymda jıyntyq baǵalaý ádisinen qaraǵanda formatıvti baǵalaý ádisin paıdalandym. Jıyntyq baǵa oqýshyǵa bilimdik standarttardy meńgergeni úshin, al formatıvti baǵalaý oqýshylardyń sabaqqa qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda qoıylady. Muǵalimder men  oqýshylar úshin  ózderiniń  qandaı maqsatqa  jetýdi kózdeıtinin,  maqsatqa jetý ólshemderin   túsiný ne úshin  kerek ekenin  túsiný mańyzdy. Baǵdarlamanyń  ón boıynda baǵalaý krıterııleri de qarastyrylady. 

4)« Oqytýda aqparattyq – komýnıkasıalyq tehnologıalardy qoldaný»  AKT-nyń maqsaty týraly nusqaýlyqta bylaı delingen: -aqparattyq –komýnıkasıalyq tehnologıany oqý úderisine engizý jaǵdaıynda tujyrymdamalyq negizin jasaý jáne ony júıeleý;  - bilim  berýdi aqparattandyrý kezeńine pedagog mamandardyń biliktiligin arttyrý. AKT- pedagogtyń múmkindigin kúsheıtetin qural, degenmen ol muǵalimdi almastyra almaıdy. Kompúter múmkindikteri psıhologıa men dıdaktıka turǵysynan taldanyp, kerek kezinde pedagogıkalyq talaptarǵa saı qoldanylýy kerek ekendigin eskeretin bolsaq, aqparattyq komýnıkasıalyq tehnologıalardyń   damýy bilimdi baǵalaý jáne paıdalaný júıesin  retteýge kóp kómegin tıgize alady.

muǵalimderdiń  kýrstyń  sońynda  sandyq  tehnologıalardy synı turǵydan  senimdi paıdalanýshylarǵa  aınalatynyn kózdeıdi.

5)« Talantty  jáne daryndy balalardy oqytý»  modýliniń kózdeıtini  daryndy oqýshylardy tanýda, olardyń qajettilikterine kóńil bólýde  muǵalimderge  kómek berý.  Men ózim sabaq beretin synyp oqýshylar arasyndaǵy ózindik daryny bar oqýshylarǵa sene otyryp, nátıjege baǵyttalǵan jańa sabaq úlgilerinde Kembrıdj baǵdarlamasy usynǵan talantty jáne daryndy oqýshylardy oqytý modýlindegi Frıman usynǵan krıterııler arqyly júzege asyrýǵa tyrysyp kórdim.

Sonymen daryn degen ne? Daryndy balanyń erekshelikteri qandaı? –degen anyqtamalardy nusqaýlyq arqyly úırendim.

Jalpy kez kelgen adam úsh parametr: múmkindik, qajettilik jáne múddelilik  arqyly sıpattalynady. Múmkindik-adamnyń nátıjesi tek ózi úshin ǵana qajetti is- áreketti durys oryndaı alý deńgeıin kórsetse, qajettilik- onyń nátıjesi qoǵamǵa nemese áleýmettik topqa qajetti is-áreketti durys oryndaı alý deńgeıin kórsetedi. Al múddelilik –  adamnyń jeke tulǵa retindegi  sıpattamasy. Nátıjesi oryndaýshy adam úshin ǵana kerek bolatyn is- árekettiń oqý is-áreketi dep atalatyny sózsiz. Iaǵnı, múmkindik-adamnyń oqýshý retindegi sıpattamasy. Al qajettilik- adamnyń belgili bir áleýmettik top múshesi retindegi sıpattama. Múddelilik-adamdy dúnıeni tanyp –bilýshi, ǵalym retinde sıpattaýshy sıpatama.( MAN 73-bet)

Daryndy  J.  atty oqýshym ár topqa bóliný barysynda ol óziniń lıderlik qabiletin baıqatty. Toptyń erejesin quryp, sol erejeni únemi toptaǵylarǵa eskertip otyrdy. Top músheleride ony syılap, bedeldi boldy. Sabaqqa enjar qatysatyn  oqýshylardy da topqa biriktirip, ózin-ózi retteýge kómektesti.

Z. atty oqýshym sabaqtar barysynda tuıyqtaý kóringenimen, óleń jazýǵa qabileti bar eken. Ony men sabaqta Z. taqyrypqa saı  óleń jazýynan ańǵardym.Onyń oılaý qabileti joǵary eken. Tárbıe saǵatynda «Eń jaqyn kim adamǵa» taqyrybyna esse jazýǵa tapsyrma bergen bolatynmyn. Esse jazǵanda da ol anasy men ákesine  arnap 4 qatar óleń jazypty. Budan men onyń júreginiń náziktigin baıqadym. Ol osy tárbıe sabaǵynda jazǵan refleksıasyna bylaı dep jazypty: « Maǵan jańa ádis- tásilmen ótilgen sabaq óte unady. Osy sabaqtarda apaıǵa ishki jan-dúnıemizdi jetkize alamyz.» Osy zertteý sabaqtar barysynda Z. atty oqýshymnyń  kórkem sózge sheber ekendigi baıqaldy. Til baılyǵy óte tamasha Z. úı tapsyrmasyn oryndaǵanda, jańa taqyrypty taldaǵanda, esse jazý barysynda júıeli oılaý, naqty pikirler aıtý jaǵynan erekshe kózge tústi. Onyń bundaı qabiletin buryn qalaı baıqamaǵanmyn dep tań qaldym.

Al A. atty oqýshym  sabaqqa úlgerimi qanaǵattanarlyq, sabaqtan sebepsiz kóp qalatyn oqýshy. Alǵashqy sabaqtarda topqa bóliný barysynda onymen eshkim otyrǵysy kelmedi. Balalar «Ol bizdiń topty artqa tartady» dep narazylyqtaryn jasyrmady. Yntymaqtastyq atmosferasyn quryp, túrli oıyndar arqyly topqa bóliný, sergitý sátteri arqyly balalar bir úıdiń balasyndaı bolyp, tatýlasyp ketti. A. oqýshymnyń sýret salýǵa degen qabiletin baıqadym. Ol sýret salýda belsendilik tanytty. Óziniń de topqa úlesi tıip jatqanyn baıqaǵan soń, ol ózin-ózi rettedi. Top aldyna shyǵyp sóıleıtin boldy.  Burynǵy sabaqtarda nege bul bala sabaqqa qulyqsyz boldy?- dep oılandym. Úıge baryp túsirilgen vıdeony qarap otyryp, dástúrli sabaqtarda oǵan az kóńil bólingenin baıqadym. Bul jerde toppen jumys jasaý barysynda, dıalogta, juppen jumys júrgizgende bala erkin qarym-qatynas ornatady eken degen oı keldi.

6) «Oqýshylardyń jas erekshelikterine  saı bilim berý jáne oqý» modýli  basqa modýldermen tyǵyz baılanysty. Bul modýl talantty jáne daryndy balalardy oqytý taqyrybymen tyǵyz baılanysty sebebi bul eki modýl de oqýshylardyń qajetilikterin qanaǵattandyrýǵa bǵyttalǵan saralanǵan oqytýǵa qatysty bolyp otyr. Alaıda, bul modýl balalar damýynyń oqýdyń qoljetimdiligi dárejesin anyqtaıtyn kezeńderine qatysty  jáne de «Bilim berý men oqytýdaǵy jańa tásilder» modýlimen ózara baılanysty .

7) «Bilim berýdi basqarý jáne kóshbasshylyq» modýlinde bilim berýdi basqarý jáne muǵalimniń kóshbasshylyǵy jáıli aıtylady. Meniń pikirimshe tek muǵalimniń kóshbasshylyǵyn emes oqýshynyń da kóshbasshylyq qasıetin damytatyn modýl bolyp tabylady. Mysaly: Toptyq jumystarda toptyń jumysyn qorǵaıtyn , óz ıdeıalaryn dáleldep shyǵatyn sol toptyń kóshbasshylary. Bul modýldi paıdalaný arqyly oqýshy men muǵalim arasynda tyǵyz  qarym-qatynas ornaıdy. .Bul modýl bilim berýdiń kez kelgen júıesindegi turaqty damý men ózgeristerdiń syrttan engizilýi múmkin emes, olar naqty muǵalimderdiń tájirıbesi men túsinikterindegi ózgeristerden bastaý alýy kerek degendi tujyrymdaıdy. Baǵdarlamanyń negizgi ıdeıasy synı turǵydan baǵalaý, ózgerý jáne tájirıbe men bilim saıasatyn qaıta baǵalaý nátıjesinde muǵalimder bastamasymen barlyq deńgeılerde ózgeristerdiń iske asyrylatynyna negizdeledi. Kóshbasshylyq Baǵdarlamanyń barlyq jerinde muǵalim engizetin ózgerister tarapynan qarastyrylady. Sondyqtan muǵalim kóshbasshylyǵy ár deńgeı qyrynan qarastyrylý maqsatynda Baǵdarlamada jeke modýl belgilengen .

Osy modýlde aıtylǵan kóshbasshylyq tásil «Muǵalimniń kóshbasshylyǵyn damytýdy» negizdeıdi. Iaǵnı osy baǵdarlamadaǵy modýl boıynsha is tájirbıesin tolyqtyryp oı–tujyrymdaryn saralap, keıbir ótkizgen tájirbıeleri týraly anyqtama jasap, zerttep, baǵalaıdy, damytý sharalaryn uıymdastyrady.

Dástúrli oqytýda oqýshylar jattandy materıaldy belgili bir ýaqytqa deıin ǵana este saqtap,kez-kelgen jaǵdaıda ony ómirde paıdalana almaıtynyn túsindim. Al, syndarly oqytýdyń maqsaty- oqýshynyń pándi tereń túsiný qabiletin damytý, alǵan bilimderin synyptan tys jerde, kez-kelgen jaǵdaıda tıimdi paıdalana bilýin qamtamasyz etedi.  Praktıka  barysynda qıyndyqtar kezdesti. Topqa bólý kezinde synyptaǵy jaqsy oqıtyn oqýshylar ózderi bólek otyrǵysy keldi.  Men olardy qabileti tómen oqýshylar alǵa qaraı umtylsyn dep trenıń oınatý arqyly aralastyryp otyrǵyzdym. Óz oılaryn jetkize almaıtyn óz boılarynda ózderine degen senimsizdik qasıeti bar oqýshylardy baıqadym. Mysaly  J., N. degen oqýshylar únemi sabaqta únsiz otyratyn. Al kelesi sabaqtarymda pánge degen qyzyǵýshylyǵy men belsendiligi sál bolsa da alǵa jyljý baıqaldy. Ár sabaq saıyn oqýshylardy ótetin sabaǵymnyń taqyrybyna saı toptarǵa bólip otyrdym. Zertteý kezinde osy oqýshylarǵa ár túrli tapsyrmalar berip oryndatýǵa tyrystym. Bul zertteý kezinde meniń baıqaǵanym sóılemeı otyratyn oqýshylarym da keıingi sabaqtarda tapsyrmalarǵa jeńil  qaramaı oryndaýǵa tyrysty. Sabaqqa kóp aralasa bermeıtin oqýshylarym Sabaqta únsiz otyratyn J pen N  meni de, oqýshylardy da tań qaldyrdy. Zertteý kezinde birin biri oqytýǵa jáne kómek berýge úırendi. Qoryta  aıtqanda ýaqyt  tyǵyzdyǵyna  baılanysty  ýaqytsha  kedergiler  kezdesti.  İs  tájirıbemniń  nátıjesi  bolý  úshin  tórt apta  ýaqyt  óte  azdyq  etedi.  Sondyqtan kelesi   İİ   jarty jyldyqtan  bastap sabaqty  josparlaýdy  qazirden  oılap  júrmin.  Praktıka  kezinde  ótken sabaqtar oqýshylarǵa  unady. Oqýshylarmen suraq-jaýap júrgizgen soń  olarǵa  erkindikte sabaq  ótý  barysy  kóbirek  unaıtynyn baıqadym.  

Ótkizgen  sabaqtarymnyń  barlyǵynda  modýlderdiń ıdeıalary aralas, ózara birlikte qoldanyldy.  Ózimniń  boıymdaǵy ózgerisim retinde oqýshylardy yntamen tyńdaý, olardyń jaýaptarynan  basqasha kózqaraspen qaraý sıaqty qasıetterdi baıqadym. «Ustazdyq  - uly jol»  bolsa, kýrsty oqý arqyly  ózimdi- ózim baǵalaýym jaqsardy, ózgelerdiń pikirine  syn kózben qaraýǵa úırendim. Osy jolda alǵan bilimimdi ary qaraı  damytý men jetildirýdi jalǵastyramyn .

Osy jeti modýl negizinde ótilgen sabaqtardan men tómendegideı oı túıindedim. Biz muǵalimder oqýshylardyń qalaı oqý kerektigin úırenip, sonyń nátıjesinde  erkin sóıleı alatyn, yntaly, senimdi, synı pikir-kózqarastary júıeli damyǵan, sandyq tehnologıalarda quzyrlyq tanytatyn, oılaý deńgeıi damyǵan, mehanıkalyq este saqtaýmen shektelip qalmaǵan, alǵan bilimderin ómirde kez kelgen jaǵdaıda paıdalana alatyn oqýshy retinde qalyptasýyna jol kórsetýimiz qajet. Bul az ǵana ýaqytty qamtıtyn praktıkada úlken ózgeristerge jetý múmkin emes. Degenmen oqýshylarda sabaqqa degen qyzyǵýshylyq paıda boldy. Mektepke barǵanda jasaıtyn is-áreketim osy modýlderdi óz praktıkamda ary qaraı damytyp, oqýshylarmen jáne de áriptesterimmen birge tyǵyz jumys jasaý. Bilim berýdegi Kembrıdj tásiliniń teorıalyq negizderi boıynsha qashyqtyqtan oqytý kezeńinde óz is-tájirıbemde jeti modýldi  sabaqqa yqpaldastyra  otyryp, men óz sabaǵyma ózgerister engizdim.  İs-tájirıbemniń alǵashqy sabaǵynda oqýshylardyń bilim berý ortasyn qurý, oqý eptiligin damytýǵa nazar aýdarý, oqýshylardyń bir-birimen qarym-qatynasyn jaqsartý maqsatynda yntymaqtastyq atmosferasyn qurdym. Sabaqtyń maqsatynda synypta toptyq erejeni qurýdy, ózin-ózi retteýdi, yntymaqtastyqqa úıretý qarastyryldy. Sabaq barysynda oqýshylardyń ózin-ózi retteýge baılanysty belsendilik deńgeıin anyqtaý, toptyq erejeni qurý usynyldy. Eń aldymen synypta yntymaqtastyq atmosferasyn qurdym. Sabaqtyń maqsatynda synypta toptyq erejeni qurýdy, ózin-ózi retteý, yntymaqtastyqqa úıretý qarastyrylady. Oqýshylardyń belsendilik deńgeıin toptyq erejeni qurýynan,óz oılaryn erkin aıtýynan, qyzyǵýshylyq tanytqanyn baıqadym. 

Keleshekte  syndarly oqytýdy óz sabaqtaryma qoldana otyryp, tıanaqty jumys júrgizgim keledi. Jeti modýl arqyly  barlyq oqýshyny sabaqqa yntalandyrýda, óz oılaryn   ashyq aıta otyryp belsendilikterin arttyrýda paıdasy  kóp ekendigine   kóz jetkizdim.

 

Paıdalanylǵan ádebıetter

1.Muǵalimge arnalǵan nusqaýlyq . (2012 )

2.1-betpe-bet kezeńindegi resýrstar.

---