InfoHub Logo

Dene tárbıesin uıymdastyrýdaǵy ózekti másele
Dene tárbıesiniń maqsaty densaýlyǵy myqty, rýhy sergek, Otanyn qorǵaýǵa jáne uzaq ýaqyt shyǵarmashylyq eńbekke jaramdy adamdy qalyptastyrý bolyp tabylady.
Osy jas urpaqty tárbıeleý isinde ustazdyń jeke basynyń róli erekshe, Bul týraly kezinde orystyń ataqty pedagogy K. D. Ýshınskıı: «Sóz joq, kóp nárse oqý oryndaryndaǵy jalpy tártipke baılanysty, biraq eń negizgisi tárbıelenýshimen tikeleı qarym - qatynasta bolatyn tárbıeshiniń jeke basynyń jas janǵa yqpal etýi oqýlyqpen de, moraldyq aqyl aıtýmen de jazalaý jáne madaqtaý júıelerimen de almastyrýǵa bolmaıtyn tárbıeleýshi kúsh bolyp tabylady» - degen bolatyn. Bul aıtylǵandar dene tárbıesi jetekshilerine de túgeldeı qatysty.

Degenmen, bul talaptardyń údesinen shyǵý jeńil - jelpi, ózdiginen bola qalatyn sharýa emes. Bul mindetterdi oıdaǵydaı oryndaý úshin dene tárbıesi jetekshilerine bar ynta men jumys isteýge, izdenýge týra keledi.
Ásirese, halqymyzdyń tarıhı - mádenı muralardyń ishindegi erekshe oryn alatyn salalardyń biri – qazaqtyń ulttyq oıyndaryn sabaqta paıdalaný. Qazaq halqy materıaldyq muralarǵa qosa mádenı qazynalarǵa baı ekendigin tarıhtan belgili. Qazirgi kezeńde ulttyq oıyndardy bolashaq urpaqtar men zamandastar oqyp, sanasynda saqtap, úırenip, kúndelikti ómirińde qoldanyp, dene kúshterin arttyrýǵa birden – bir sebepshi bolatyndyǵy aıǵaq. Ulttyq oıyndarmen tanysyp, ata babalarymyzdyń psıhologıalyq bolmysy men oılaý júıelerine zer salyp, urpaqtan - urpaqqa daryǵan dástúri men jalǵasyn óristete otyryp, ótken men búgingini baılanystyra bilýlerine synypta oqytý men tárbıe berý barysynda densaýlyq saqtaý mejesine jetý maqsatyn kózdeýge, ony is júzine asyrýǵa bar erik - kúshin jumyldyrý, sóıtip máńgúrttik ataýǵa tosqaýyl qoıýlaryna múmkindik beredi. Halqymyzdyń perzentteriniń biri HH ǵasyrdyń asa kórnekti jazýshysy M. O. Áýezov: Bizdiń halqymyzdyń ómir keshken uzaq jyldarynda, ózderi qyzyqtyǵyn alýan oıyn óneri bar ǵoı. Oıyn degen meniń túsinýimshe, kóńil kóterý, jurttyń kózin qýantyp, kóńilin shattandyrý ǵana emes, oıynnyń ózinshe bir erekshe maǵynalary bolǵan,- dep teginnen tegin aıtpaǵan. Óıtkeni Muhtar Áýezov bul pikirin ózi ómir súrgen ortasynan alǵan topshylaýy ǵana emes, teorıalyq qaǵıdalarǵa súıenip jasalǵan tujyrymdama demekpiz. Negizinde ult oıyndary halqymyzdyń áleýmettik - ekonomıkalyq jaǵdaılaryna baılanysty týyp, damyǵanyn qazaq halqynyń ulttyq oıyndarynyń aldyna qoıǵan maqsat - mindetterinen, qurylymynan, mazmundyq erekshelikterinen baıqaǵanbyz.

Olar ultymyzdyń kóshi-qony turmys jaǵdaılaryna, úılesimdi jasalǵandaı áser qaldyrady. Olaı deıtinimiz osy oıyndardyń kópshiligi sol kóshpeli turmysqa laıyqtalyp, arnaıy materıalyq ázirliksiz oınaı beretindiginde ǵana emes, sonymen birge halyqtyń arnaıy materıalyq ázirliksiz oınaı bertindigine ǵana emes, sonymen birge psıhologıalyq erekshelikterine de baılanysty ekendigine kózimiz jetti.
Qazaq halqynyń tarıhı kóne jyrlarynyń, epostary men lıro - epostarynyń qaı - qaısysyn alyp qarasań da, olardyń óń boıynan halyqtyń ulttyq oıyndarynyń, ádet - ǵuryp salttarynyń alýan túrlerin kezdestiremiz, osy jyrlarymen epostardyń basty keıipkerleri - bolashaq el qorǵaýshylary: batyr, sarbaz, bı - sultandar, el ardagerleri men qaıratkerleri oıyn ústinde ósip otyrady.
Qımyl - qozǵalys, ulttyq oıyndardyń mańyzy jaıly teorıalyq ta, sondaı - aq, ádistemelik sıpattar kóptegen otandyq ádebıetterde bar. Ondaı oıynnyń róli, onyń taralýy, ár túrli halyqtarǵa oıyn fólklorynyń uqsastyqtary men aıyrmashylyqtary, ádistemelik erekshelikterine qarastyrylady.
Dene tárbıesiniń teorıalyq jáne ádistemelik negizderin zertteýshi T. Sh. Qýanysh «... oıyn – tárbıeniń keshendi qurylymynyń biri bolyp tabylady: ol jan - jaqty dene daıarlyǵyna, organızm fýnksıasyn, oınaýshylardyń minez - qulyq belgilerin jetildirildirýge baǵyttalǵan»,- dep jazady.