InfoHub Logo

Algebra, 7 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: «Eki órnektiń qosyndysy men aıyrmasynyń kvadraty» (slaıdymen)
Sabaqtyń maqsaty:

İ Bilimdilik: Eki órnektiń qosyndysy men aıyrmasynyń kvadratynyń formýlasyn qorytyp shyǵarý, bilik daǵdylaryn qalyptastyrý, esepterdi sheshý kezinde tıimdi paıdalana bilýge úıretý. Bilim, bilik daǵdylaryn meńgertý
İİ. Damytýshylyq: Ár oqýshyǵa qolaıly tapsyrma berý arqyly sapalaý Óz betinshe bilim alý daǵdylaryn qalyptastyrý, dárejeniń anyqtamasyn, kópmúsheni kópmúshege kóbeıtý erejesin, uqsas múshelerdi biriktirý bilikterin qoldana bilý, logıkalyq oılaý qabiletin, shyǵarmashylyq qabiletin damytý. Pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
İİİ. Tárbıelik: Oqýshylardy ózbetimen jumystana bilýge, formýlalardy qorytýda óz oıyn saýatty jetkize bilýge, birlesip jumys isteýge, ózara kómek berýge, olardy shydamdylyqqa, dáldikke, shapshańdyqqa, uqyptylyqqa, birlikke tárbıeleý
Sabaqtyń túri: Jańa taqyrypty meńgertý.
Sabaqta qoldanǵan ádister: jeke, toptyq, problemalyq sıtýasıany sheshý.
Sabaqtyń tıpi: dástúrli
Pánaralyq baılanys: ınformatıka, beıneleý óneri
Sabaqtyń kórnekiligi: kompúter, tirek syzbalar, belsendi taqta, úlestirme kartochkalar.

Sabaqtyń jospary:
İ Uıymdastyrý kezeńi.
a) sálemdesý, oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý, joq oqýshylardyń sebebin anyqtaý.
á) sabaqtyń maqsatyn nusqaý, oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý(Oqýshylardy psıhologıalyq turǵyda daıyndaý)
İİ. Qyzyǵýshylyqty oıatý
(Úı tapsyrmasyn tekserý)
İİİ Jańa sabaq.
1. Oı qozǵaý suraqtary
2. Problemalyq sıtýasıa
3. Formýlany paıdalaný
İV. Sergitý sáti
V. Jańa sabaqty bekitý.
1. Oqýlyqpen jumys
2. Matematıkalyq loto oıyny
3. Úlestirme kartochkalar «Bos oryndy toltyr».
Vİ. Úıge tapsyrma
Vİİ. Qorytyndylaý: ( Refleksıa)
Vİİİ. Baǵalaý.
Sabaq úsh kezeńdi qamtıdy:
Birinshi kezeń – jańa bilimge ıe bolý jáne ony qoldaný;
Ekinshi kezeń – alǵan bilimdi túrlendirý.
Úshinshi kezeń — jańa bilimdi ózdiginen meńgerý.

Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý kezeńi.
Biz búgingi sabaǵymyzda eki órnektiń qosyndysynyń jáne aıyrmasynyń kvadratynyń formýlasyn qorytyp shyǵaramyz jáne ony esep shyǵarýda qoldanýdy úırenemiz.
Ol úshin biz dárejeniń anyqtamasyn, kópmúshelerdi kóbeıtý erejesin, uqsas qosylǵyshtardy biriktirý, jaqshany ashý, tańbalary ártúrli sandardy qosý erejelerin eske túsireıik.

1. Qyzyǵýshylyqty oıatý maqsatynda logıkalyq esepterdi ınteraktıvti taqta arqyly kórsetip jaýap berýlerin suraımyn.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý: Qaıtalaý suraqtary(Árkimniń ózi shyǵar bıigi bar)
1. Negizderi birdeı dárejelerdi kóbeıtý qalaı oryndalady?
2. Negizderi birdeı dárejelerdi bólý qalaı oryndalady?
3. Teris sannyń jup dárejesiniń tańbasy qandaı?
4. Teris sannyń taq dárejesiniń tańbasy qandaı?
5. Kóbeıtindini dárejege shyǵarý erejesin aıtyp berińder.
6. Bólshekti dárejege shyǵarý erejesin aıtyńdar.
7. Qandaı órnekti birmúshe dep ataıdy?
8. Kópmúshe dep neni aıtamyz?
9. Kópmúshelerdi kóbeıtkishterge jikteýdiń neshe tásili bar?

İİİ Jańa sabaqty túsindirý. 1. Oı qozǵaý suraqtary (Shapqan ozar, jatqan qalar)
1. Órnekti oqyńdar