InfoHub Logo

Tán kómiler, kómilmes etken isim,

Oılaıtyndar men emes bir kúngisin.

Jurt uqpasa, uqpasyn jabyqpaımyn,

El búginshil, meniki erteń úshin.

Qazaq halqy qylyshynan qan tamǵan, qabaǵynan qar jaýǵan dúrbeleń dáýirlerdi basynan ótkergen dana halyq. Osynaý darhan daladan dáýren ketken zamana aǵymynyń «elim dep emirengen», ultynyń teńdigi jolynda eren eńbek etken zıaly tulǵalardy dúnıege ákelgeni málim. Almaǵaıyp aǵystarǵa maltyǵyp, nadandyq, zorlyq tumanynda adaspaı, elimizdiń egemendik tuǵyryna qonýynyń sebepkerleri bolǵan azat oıly alyptar shoǵyry  Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynuly, Maǵjan Jumabaev, Mirjaqyp Dýlatov syndy arys azamattarmen tolyqqan. Júreginde jalyn, kózderinde oty bar jolbarys azamattardyń kózdegeni óz tizgini ózinde bólek memleket qurý boldy. Sondaı asqaq arman, jalyndy úmitpen kóterilgen alash shańyraǵyn ustap turǵan ýyq syndy reformatorlardyń biregeıi – Ahmet Baıtursynov. «Bilimdi bolýǵa oqý kerek. Baı bolýǵa kásip kerek. Osy kerekterdiń jolynda jumys isteý kerek»,-dep qazaq jastarynyń baǵytyn eńbek pen bilim kókjıegine bettetken kósemsóz sheberi qarańǵylyq pen nadandyqtan bult bolǵan aıdy, munar bolǵan kúndi ashýǵa bilek sybana kirisken edi. Daýylpaz darynnyń: 

Adamdyq dıqanshysy- qyrǵa shyqtym,

Kóli joq, kógaly joq qyrǵa shyqtym.

Tuqymyn adamdyqtyń shashtym,ektim, 

Kóńilin kóterýge qul halyqtyń - deıtin jalyndy shýmaǵynan-aq maqsatyn júzege asyrý jolynda talap pen qajymas qaırattyń tulparyna minip, ult tasyn órge domalatýdy basty nysana etkenin aıqyn ańǵaramyz. Qazaq ádebıeti ǵylymynyń negizin salýshy ǵalymnyń kúntúzbesindegi árbir kún el múddesine jumsaýǵa baǵyttalǵanyn tól ádebıetimizdi zerttep, «Aıqap» jýrnalynda, óz bastamasymen 1913 jyly ashyp, halyqtyń kózi men qulaǵyna aınalǵan «Qazaq» gazetinde jurtynyń joǵyn joqtap, reforma bolar taqyryptardy kóterip, «Qazaqtyń bas aqynyn» el arasyna keńinen nasıhattap, uly Abaıdy zerdelep, dáripteýge muryndyq bolǵanynan baıqaýǵa bolatyn edi. «Adamǵa eń qymbat nárse-jurt qamy, jurt isi»,-dep ulttyń ıgiligin joǵary qoıǵan taý tulǵanyń shyǵarmashylyǵynda uǵymdy ıdeıa, qyzyqty formasymen qazaq turmysyn shynaıy sıpattaǵan mysaldarynyń shoqtyǵy bıik.«Aqqý, shortan hám shaıanynda» ult máńgiliginiń basty faktory yntymaq-birlikti tilge tıek etse, «Shymshyq pen kógershin», «At pen esek», «Emen men qamys» mysaldarynda erteńgi kúninde nendeı kúıge túsetinin bilmeı tura, súringendi synaıtyn, az beınetten qasham dep zor beınetke tap bolatyn, myqtymyn dep mardymsyp, maqtanshaqtyǵynan mert bolatyn nadan minezderdi synaıdy. «Eginniń bastary», «Ógiz ben baqa», «Eki shybyn» syndy aýdarmalary arqyly tákápparlyq, álin bilmeı álek bolatyn kúnshildik, ózgeniń shylaýynda tek júrse de ózimshildikpen muryn shúıiretin ekijúzdilik minezderden aýlaq bolýǵa úndeıdi.  Aýdarma sheberi ilim keńistigin qaryshtap ıgerý jolyn ulttyq qundylyqtarymyzben sabaqtastyryp, pýblısısıkalyq eńbekterindegi «Bala bastaýysh mektepte bar pándi tek ana tilinde ǵana oqý kerek», «Ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebep bolatyn nárseniń eń qýattysy  - til», «Telmirip alǵan teńgeden, ter sińirgen tıyn juǵymdy», «Bul zamanda qoly jetpegenderdi teńdikke jetkizetin, álsizderge kúsh beretin óner-bilim» «Bilim-bir qural. Bilimi kóp adam quraly saı usta syqyldy, ne istese de kelistirip isteıdi»-deıtin marjan muraly sózderimen de ǵumyr báıgesinde bizdiń tilimiz ben ǵylymymyzdyń óz báıgesin alýyna eleýli úles qosyp ketti.

Dara tulǵanyń áleýmetttik-tarıhı zerdemizdiń úńireıip, oısyrap turǵan betterin toltyrýǵa septigin tıgizgen kósemsózderiniń altyn ózegi – «Qazaqtyń bas aqyny» atty maqalasy der edim. Sebebi qalamgerdiń «Ne nárse jaıynan jazsa da Abaı túbirin, tamyryn, ishki syryn, qasıetin qarmaı jazady. Abaı sózi zamanyndaǵy aqyndardyń sózinen oqshaý, olar sózinen úzdik, artyq. Abaı sóziniń qandaı ekendigin sóılegen soń, óziniń de qandaı ekenin aıtyp, bildirip ótkenimiz teris bolmas»,-deıtin asyl oılary Abaıtanýdyń qaınar kózi boldy. Danalyqtyń qoımasyndaı qalamger Abaıdy zerdeleýdiń bastaýy ǵana emes, Abaı salǵan sara joldy jalǵaýshy izbasary da boldy. Aıtalyq, uly Abaı óz kezeńindegi halyq nadandyǵyn, teris minezderin qundy oılardyń júgeni toǵysqan qara sózderimen synasa, uly reformator Ahmet danalyqtyń qoımasyndaı mysal-óleńderi arqyly adamgershilik qasıetterimen toltyrylǵan tárbıe kesesin usyna bildi. Orystyń tól týyndysy bolsa da oqyǵysh júrekti qazaqy menimen baýrap, júregin qozǵaıtyn aýdarma jumystaryna kelgende qos arystyń da kózdegeni bir-eldi túzeý. Aıtalyq, zańǵar jazýshy I.A.Krylovtyń  «Esek pen bulbul», «Pil men qanden», «Qarǵa men túlki» syndy mysaldaryn qos qaıratker de tamasha tárjimalaǵan. Qarǵa men túlkini Ahmet 11 býyndy uıqaspen aýdarsa, Abaı 6-7 býyndy etip aýdarady.Abaıdyń «ǵylym, bilim, ónerdiń bári-orysta» deıtin baǵdaryn «Jalpaq jurttyń qoly oryssha oqýǵa túgel jetsin, oqymaǵan jan qalmasyn» dep qalyń el ishine dáriptep, taratqan da Ahań bolatyn. Abaıdyń «Segiz aıaq» óleń úlgisimen  «Jıǵan tergen» atty óleń jazdy. Aqıyq aqyn endigi kezek «Qyryq mysalda» ıshara, emeýrinmen berilgen oılardy 1911 jyly jaryq kórgen «Masa» kitabynda anyq ta ashyq aıta bastady. Qýatty tarmaqtarynda «Uıqysyn az da bolsa bólmes eken, Qoımastan qulaǵyna yzyńdasa»,-dep qaqqy jep qanaty buzylǵan shaqta da «Qazaǵym elim, Qaıqaıyp beliń, Synýǵa tur taıanyp, Talaýda malyń, Qamaýda janyń Ash kózińdi oıanyp» deýmen jurtyn yntymaq jalaýynyń astyna shaqyrýdan sharshamady.   Taý silemindeı mol mura qaldyrǵan aqıyq jan  óleńderimen, ǵıbratty mysaldarymen, alash dep tókken terimen qajyrly halqymyzdyń ǵana emes, Alash kóshbasshylarynyń da basy, ustazy bolǵandyǵyn aıqyndap ketkendeı.

«Óz tilimen sóılesken, óz tilimen jazǵan jurttyń ulttyǵy esh ýaqytta ózi joǵalmaı qurymaıdy» qaǵıdasyn ustanǵan uly reformatordyń týyndylary – búginde jas shópteı jelkildep ósip kele jatqan jastardyń mektep qabyrǵasyna tarydaı bop enip, taýdaı bolyp shyǵatyn ýaqyt aralyǵynda  sanasyna sińirip, ardaqty, parasatty tulǵa bolyp qalyptasýyna negiz bolatyn ólmes muralar. Stalınniń kertartpa saıasatynyń qurbanyna aınalǵan alash aıbozy Ahmet ór tulǵasymen, zıaly bolmysymen, saf altyndaı qasterli kósemsózderimen ıisi qazaqtyń maqtanyshy, máńgi ustazy, úlgi eter ardaqtysy bolyp ǵasyrlar boıy halqynyń júreginde, tarlan tarıhtyń betterinde saqtalyp qalmaq.

Jetekshisi: F.Qozybaqova, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti tarıh jáne arheologıa, etnologıa fakúltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń profesory

Daıyndaǵan: Áliqul Nazerke, Ál Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıteti Fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń                1-kýrs stýdenti.                                               

---