InfoHub Logo

Qytaı Jańa jyly «kóktem merekesi» dep atalady. Bul ataý Eýropa halqynyń Jańa jyl merekesinen bóliný úshin berilgen. Turmysta bul merekeni «Nán» dep ataıdy. «Nán» qytaı tilinen aýdarǵanda «jyl» degen maǵynany beredi.

1 qańtar merekesi engizilmesten buryn álemniń kóptegen halyqtary Jańa jyldy kóktemde qarsy alatyn. Sebebi, bul mezgilde qys ketip, kóktem kelgende tabıǵat jańarady. 

Baǵzydan Qytaı elinde Jańa jyl merekesi eń uzaq ári basty mereke bolyp esepteledi. Qytaı Jańa jylyn tek Qytaı memleketiniń aýmaǵynda ǵana emes, sondaı-aq, Gonkong, Makao, Taıvan, Rojdestvo Araly, Brýneı, Indonezıa jáne t.b. óńirlerde toılanady. Merekeni atap ótý eki aptaǵa deıin sozylady, keıin Sham merekesimen aıaqtalady.

Qytaı Jańa jyly - eń áýeli otbasylyq mereke. Tipti, jalǵyz turatyn jan bul mereke kúni ata-anasy men baýyrlarynyń arasynda bolýy kerek. Sol sebepten de aldyn-ala kópshilik qaýym jolǵa daıyndalyp, mereke qarsańynda áýe jáne temir jol kasalarynyń aldynda bıletke úlken kezek bolady.

Merekelik dastarhan molynan jaıylyp, berekeli bolýy kerek. Dastarhanǵa mindetti túrde soıa irimshigin, taýyq pen balyq etterinen jasalǵan tamaqtardy qoıý kerek, sebebi bul azyq-túliktiń ataýy «molshylyq» pen «baqyt» sózderine uqsaıdy.

Eski dástúr boıynsha Qytaı eliniń soltústik aımaǵynda dastarhanǵa tushpara qoıylady. «Száoszy» tushpara ataýy «eski jylmen qoshtasyp, jańa jyldy qarsy alý» degen sózdermen uıqasady. Tushpara pishinin altyn jáne kúmis kesegine uqsatyp jasaıdy, bul - baılyq pen molshylyqtyń belgisi.

Al ońtústik aımaqtarda dastarhanǵa jabysqaq kúrishten jasalynǵan nángao taǵamyn qoıady. Bul taǵam jaqsylyqtyń nyshany bolyp eseptelinedi.

Qytaı Jańa jyly merekesinde túni boıy kóz ilmeý dástúri bar. Bul salt «jyldy kúzetý» dep atalady. Esik bosaǵasyna aq tilekter jazylǵan qyzyl qaǵaz jabystyrady. Sondaı-aq, esikke «baqyt» ıeroglıfin keri jabystyryp, ilip qoıady. Sebebi, qytaısha «baqyt keldi» men «baqyt aýdaryldy» sózderi ózara uıqasady.

Jańa jyldyń alǵashqy kúni aspanǵa otshashýlar atý kerek. Nanym boıynsha, otshashýlar jyn-perilerdi qashyryp, shańyraqqa baqyt pen tynyshtyq shaqyrady. Qytaı halqynyń oıynsha, bul kúni olar arýaqtar álemine baryp, ótken jyldyń qorytyndysyn jasaıdy. Sodan keıin ótken ata-babalaryna qurmet kórsetedi.

Jańa jyldyń alǵashqy bes kúninde týǵan-týys, dos-jaran, kórshi-qolań, tamyr-tanystarmen kezdesip, merekemen quttyqtaý qajet, alaıda, olar bir-birine syı jasamaıdy. Tek kishkentaı balalarǵa ıa-sýı sán syılaıdy. Ia-sýı sán arnaıy qyzyl konvertke salynatyn maıda aqsha. Kóne salt boıynsha, Jańa jyldyń alǵashqy on bes kúninde úıge kelgen kez-kelgen kishkentaı balaǵa aqsha berilýi tıis.

Qytaı Jańa jyly – dýmandy mereke. Birneshe kún qatarynan qala kóshelerinde jármeńkeler ótkizilip, án-bıge toly dýmandy qoıylymdar kórsetiledi. Jańa jyldyń on besinshi kúninde Sham merekesi toılanady. Qala kóshelerinde túrli-tústi shamdar jaǵylady. Fólklorlyq qoıylymdar kórsetilip, kópshilikke kúrish unynan pisirilgen tátti toqash ıýánsáo (tanúan) dástúrli taǵamy usynylady. 

ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń 3-kýrs stýdenti Shaken Perızat Jomartqyzy. Jetekshisi: Sháripqazy Nurtálip

---