InfoHub Logo

ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti

Jetekshisi: F.Qozybaqova, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti tarıh jáne arheologıa, etnologıa fakúltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń profesory

Daıyndaǵan: Ábdiláshim Ardaq, Ál Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıteti Fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1-kýrs stýdenti.

Ár halyqtyń damý tarıhynda óziniń adal eńbegimen, eren erligimen el tarıhynyń tórinen oryn alatyn jekelegen azamattar bolatyny ejelden málim. Sondaı tulǵalardyń arqasynda ár ult óziniń derbestigin saqtap, urpaqtar jalǵastyǵy óziniń ómirsheńdigin dáleldep otyr. Qazaq jeke memleket bolǵaly ult tutastyǵy men táýelsizdigi jolynda talaı «tar jol, taıǵaq keshýden» ótken atpal azamattarymyzdyń bolǵany bizder úshin maqtanyp, ári tarıhymyz úshin úlken mektep.

Sondaı tulǵalarymyzdyń biri Turar Rysqulov eken sózsiz. Ótken ǵasyrdyń basynda búkil Orta Azıa halyqtary ishinen alǵash bolyp áıgili Kremldiń tórinen oryn alǵan T.Rysqulov el taǵdyryna jaýapty biregeı tulǵaǵa aınaldy. Sol tustaǵy qym-qýyt saıası tartys pen el ishin jaılaǵan dúrbeleńniń bel ortasynda júrgen T.Rysqulovtyń bar oı - armany qazaq sıaqty basynan qıqý, arqasynan taıak ketpegen eliniń táýelsizdigi boldy. Ol óziniń búkil maqsat - múddesin osy arnaǵa bura otyryp, el basyna tóngen qaýiptiń aýyrtpalylyǵyn asa sezimtaldyqpen paıymdap, odan shyǵýdyń sara jolyn kórsete bildi. Bul T.Rysqulovtyń eli aldyndaǵy eren erligi bolatyn.

Álemniń túkpir - túkpirinde tarydaı shashyrap jatqan túrki jurtshylyǵynyń basyn bir týdyń astyna jınaý maqsatynda «Túrki tildes túgel bol!» uranyn tastap, qazaqtyń basyna tóngen jahandaný tajalyna qarsy turý áreketine kóshti. Onyń búkil bitim - bolmysy qazaǵynyń aýyr taǵdyry men keleshegi úshin kúres jolynan turady.

T. Rysqulovtyń ómiri – táýelsizdik joldaǵy halqymyzdyń kúres jolymen jymdasyp jatqan kúrdeli qubylys. Osy saıası tartysta ol buǵanasy qatyp er jetip, oryssha bilim alyp, ońdy tanıtyn azamat deńgeıine deıin kóterildi. Áleýmettik teńsizdik jolynda qatań jazaǵa tartylǵan áke ósıeti bala Turardyń keleshek damý jolyn aıqyndap ketkendeı boldy. Ádiletsizdiktiń astarynda halyq qamy, el keleshegi jatqanyn uǵynyp ósken T.Rysqulov úshin búkil ómirin kúres jolyna arnaý uly muratqa aınaldy. Demek, T.Rysqulov fenomeni degende, birinshi kezekte onyń el keleshegi úshin atqarǵan qaıratkerlik kúresin jáne ekinshi kezekte – elimizdiń álem aldyndaǵy táýelsizdik ómir súrýin aıtqanymyz jón.

Osy oraıda eliniń basyna kún týyp, ashtyqtyń azabyn tartyp jatqan tusta, ol óz basyna tóngen qaýipten qoryqpaı, Stalınge 1932-33 jyldary birneshe hat joldady. Ol hattar sol kezeńdegi qazaq halqynyń aýyr turmysyn baıandaýmen qatar, eli úshin kúresken T.Rysqulovtaı aıaýly azamattyń qıyn - qystaý kezindegi ishki jan aıqaıyn bildiretin asa mańyzdy tarıhı qujattar ekeni sózsiz.

T.Rysqulovtyń búkil ómir joly Qazaqstannyń áleýmettik, saıası, qoǵamdyq jáne ekonomıkalyq ómirindegi tereń ózgeristerdi júzege asyrýdyń kúrdeli jaǵdaıynda ótti. Ol Túrkistan Halkomkeńesiniń tóraǵasy bola júrip, áleýmettik ekonomıkalyq máselelerge, ipi ónerkásip pen aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa, jumystylyqty qamtamasyz etýge aıryqsha kóńil bólip, sol jolda ózi de jatpaı - turmaı eńbek etti, kúsh - jigerin aıamaı jumsady. Eliniń álemdik damýdan kenje qalmaı, tyǵyryqtan shyǵar jalǵyz jol jastardyń bilim alýy jańa mamandyqtardy meńgerýi dep bildi. Máselen, Qazaqstannyń 15 jyldyǵy qurmetine bas qosqan qazaq jastarynyń jıynynda: «Sender bolashaq ekonomıser, ınjenerler, tehnıkter, agronomdar pedagogter Qazaqstannyń budan ári qaraı damýyna tıanaq bolatyn kadrlarsyńdar», dep, jastardyń keleshegine úmit arta sóıleıdi. Kezinde T.Rysqulovtyń bul sózin jastardyń qalyptasý jolyna arnaǵan aǵalyq batasyndaı qabyldaǵany sózsiz.

Turǵylyqty halyqtyń jańa ekonomıkalyq saıasatty iske asyrýǵa jáne taýar - aqsha qatynastaryn damytýǵa belsene qatysýyn qalap, soǵan úndedi. Al bul úshin ekonomıkany qatań retteýden bas tartyp, óndirisshilerge ekonomıkalyq erkindik berý kerek dep paıymdady ol. Sondaı - aq, onyń óndiris qural jabdyqtaryn shıkizat kózderine jaqyndatý, aýyl sharýashylyǵyn ónerkásip ortalyqtaryna tirkeý maqsatynda ekonomıkalyq aýdandastyrý sharalaryn júrgizý týraly oılary, túptep kelgende, ult máselesin jańa ekonomıkalyq saıasatpen úılestire sheshýdi kózdegen syndarly usynys edi. T.Rysqulov Stalınniń aldyna osyndaı kúrdeli máselelerdi qoıa otyryp, «ulttardyń ózin - ózi bıleý quqyǵyn» qalyptastyrý men júzege asyrýdy maqsat etip qoıdy.

Jalpy tarıhta erekshe oryn qaldyrǵan qoǵam qaıratkeri, eldiń rýhanı kózin ashqan Turar Rysqulov týraly sóz aıtylsa, eske birden osynshama uzaqqa sozylǵan ult - azattyq kóterilister oralady. Turar Rysqulov Qazaqstan men Orta Azıa halyqtarynyń 20-30 jyldardaǵy tarıhynda erekshe zor rol atqarǵan saıası qaıratker. Týǵan halqyn azattyq jolyndaǵy kúreske bastaǵan qazaq zıalylarynyń kósh basynda turǵan asa iri saıası jetekshilerdiń biri jáne biregeıi Turar Rysqulov bolatyn. « Rysqulovshyldyq » dep atalatyn qubylystyń negizinde jatqan erekshelik keńes ókimetiniń sońynan ilesken qazaq halqynyń ulttyq kúshteriniń óz taǵdyryna ózi sheshý baǵytyndaǵy kúres bolatyn. Rysqulov Turar ( 1894-1938 ) qazaq halqynyń kórnekti perzenti, belgili qoǵam jáne memleket qaıratkeri. T.Rysqulov azattyq bastaǵan Qazak zıalylarynyń kóshbasshysy bola júrip, kúrdeli kezeńderde odan shyǵýdyń jolyn tabýǵa kúsh saldy.

T. Rysqulov jáne Merki kóterilisi

HH ǵasyrdyń basy qazaq halqy úshin úmit pen kúdikke, qym-qıǵash qaıshylyqtar men nátıjeleri asa aýyr bolǵan ártúrli deńgeıde jáne árqıly mándegi kúresterge toly kúrdeli kezeń boldy. Bul rette eń aldymen ǵasyr basynda qazaq memlekettiligin halyqtyń etnıkalyq terıtorıasy negizinde qalpyna keltirýdi, ony reformalar jolymen órkenıetti elder qataryna qosý arqyly shyn mánindegi táýelsizdikke jetýdi ulttyq maqsat etip qoıǵan ult zıalylarynyń qyzmeti erekshe kóńil aýdarýdy qajet etedi. Ótken ǵasyr basyndaǵy alasapyranda qazaqtyń múddesi jolynda kúresken ult ulylarynyń qaı-qaısysynyń da eńbegi asa joǵary mánge ıe jáne erekshe qurmet tutýǵa turarlyq. Sol ulylardyń ishinde shoqtyǵy bıik tulǵanyń biri - qatań totalıtarlyq úlgidegi memlekettiń eń jarqyn kórinisteriniń biri bolyp tabylatyn Keńes úkimetinde joǵary dárejedegi memlekettik qyzmetterdi atqara júrip, ulttyń qamy úshin búkil ómirin sarp etken tulǵa T.Rysqulov boldy desek qatelespeımiz.

T.Rysqulovtyń qazaq halqynyń múddesi jolyndaǵy kúresi jáne osy joldaǵy qyzmetiniń san qyrlylyǵy ony HH ǵasyr basyndaǵy ult janashyrlarynyń arasynda shoqtyǵy bıik tulǵa retinde kórsetedi. Qoǵam jáne memleket qaıratkerin akademık M.Qozybaevtyń álemdik tarıhtaǵy tuǵyry bıik, juldyzy jaryq Sýn Iat Sen, Djavaharlal Nerý, M.Kemal Atatúrik sıaqty qaıratkerlermen bir qatardaǵy tulǵa retinde baǵalaýy onyń halyq aldyndaǵy qyzmetiniń qanshalyqty bıik bolǵandyǵynyń dáleli.

Kásibı saıasatker ǵana emes, kórnekti ǵalym, bilikti qarjyger, talantty jýrnalıs retinde tanylǵan T. Rysqulov- ulttyq tarıhymyzdyń qalyptasýyna jáne damýyna qomaqty úles qosqan tarıhshy. HH ǵasyrdyń alǵashqy úsh on jyldyǵynda Qazaqstan men Túrkistandaǵy asa iri saıası oqıǵalardyń qarama - qarsy tirkestikterge toly tarıhı úrdisterge qazaq zıalylary arasynda alǵashqylardyń biregeıi retinde júıeli túrde zertteýler júrgizip, birneshe asa qundy eńbekterin arnady. Bul zertteýler Otandyq ǵylymǵa qaldyrǵan máńgilik qundy muralar bolyp tabylady.

T.Rysqulovtyń tarıhshy retindegi eńbekterin baǵalaýda onyń XX basyndaǵy Túrkistan ólkesiniń saıası - áleýmettik tarıhynan jan-jaqty, júıeli  ǵylymı derekter beretin eńbekteriniń máni óte zor. Bir ǵana 1926j. jaryq kórgen 1916 jylǵy kóterilis taqyrybyna arnalǵan «Revolúsıa ı korennoe naselenıe Týrkestana» atty eńbegi barlyq kezeńderdegi zertteýshiler úshin qundy derek kózi. Eńbekte 1916 jylǵy kóterilis qarsańyndaǵy Orta Azıa halyqtarynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıy tereń taldanyp, jekelegen aımaqtardaǵy narazylyqtardyń obektıvti alǵysharttarynyń ǵylymı negizdemeleri jasaldy.

Qarastyrylyp otyrǵan kezeńdi qamtıtyn eńbektiń erekshe mańyzy - avtorynyń karama - qaıshylyǵy mol oqıǵalardyń qatardaǵy kýágeri emes, úrdisterge belgili dárejede yqpal etýshi tarıhı tulǵa bolýynda. Keńestik totalıtarlyq memlekette Túrkistan Respýblıkasy OAK tóraǵasy, RSFSR Ult isteri jónindegi komısarynyń orynbasary, Komınternniń Mońǵolıadaǵy elshisi sıaqty asa mańyzdy memlekettik qyzmetterdi atqarǵan qaıratkerdiń saıası kúres jolynda shyńdalý mektebi dál osy 1916 jylǵy ult - azattyq kúres kezinde bastalǵan qyzmetterdi atqarǵan qaıratkerdiń saıası kúres jolynda shyńdalý bolatyn. T.Rysqulovtyń 1916 jylǵy Qazaqstan men Orta Azıadagy kóterilistiń asa iri oshaqtarynyń biri – Merki aımaǵyn jaılaǵan kóteriliske saıası basshylyq qyzmetiniń orny bólek. 1916 jylǵy ult - azattyq kóterilis pen odan keıingi tek Reseı ımperıasynyń sheńberindegi ǵana emes, álemdik tarıhı damýdaǵy túbegeıli ózgeristerdi ákelgen oqıǵalar T.Rysqulovty saıası arenada kásibı tulǵa retinde qalyptastyrdy. Ádiletsizdik pen teńsizdiktiń ashshy dámin jastaıynan kórip ósken ultjandy Turardyń eldegi qalyptasqan tarıhı ózgeristerdi halyq múddesine arnaýǵa umtylǵan sol dáýirdegi qazaq zıalylary topbastary biregeıi boldy.

Sońǵy kezeńge deıin qazaq dalasyn qamtyǵan 1916 jylǵy kóterilis tarıhy negizinen Torǵaı dalasy men Jetisý aımaǵyndaǵy oqıǵalarǵa basymdylyq berilip, al kóterilistiń Ystyqkól – Shý ortalyǵy, sonyń ishinde Merki kóterilisiniń tarıhy júıeli túrde zerttelmeı keldi. Merki kóterilisiniń tarıhy bizge negizinen T.Rysqulovtyń eńbekteri arqyly belgili. Merki kóterilisin alǵashqy ret qazaq dalasyndaǵy eń iri kóterilis dep kórsetken de T.Rysqulov bolatyn. 1916 jylǵy kóterilistiń tek patshanyń maýsym jarlyǵyna ǵana baılanysty shyqpaǵandyǵyn, onyń tamyry saıası - ekonomıkalyq sebepterde otarlaý saıasaty, onyń ishinde jer máselesinde kelimsekterdi ólkege qonystandyrý saıasaty tóńireginde bolǵandyǵyn T.Rysqulov jan - jaqty resmı dáleldermen ashyp kórsetti. Qazaqtardan kúshtep jumysshylar alý isiniń halyqty kóteriliske ulasýynyń basty sebebi patsha úkimetiniń Qazaqstan men Qyrǵyzstan jerlerin otarlaýdaǵy tereń qaıshylyqty saıasatynda jatqandyǵyn jazady.

1916 jyly ult - azattyq kóterilis qarsańynda Tashkent muǵalimder ınstıtýtynda bilim alyp jatqan T.Rysqulov bul týraly óz eńbekterinde bylaısha baıandaıdy: « ... kóterilis aldymen 1916 jyly ıýldiń 11 - inde eski Tashkent qalasynda bastaldy. Myńnan astam halyq eski Tashkenttegi polısıa mekemesiniń qasynda jınalyp, jumysqa adam alý týraly buıryqtyń oryndalýyna qarsylyq kórsetti. Tashkenttegi praporshık shkolynan bir rota ásker kelip, jıylǵan jurtty ydyratqannan keıin, polısıa mekemesiniń qasynda 6 ólik qaldy. Bári de turǵyn el. Kópshiliktiń qansha ólikti, qansha jaralyny alyp ketkeni málim emes».

Tashkent qalasynda bastalǵan halyq tolqýlaryn kórgen soń, Turar ınstıtýttaǵy oqýyn tastap, Áýlıeata ýezindegi Merke selosyna attanady. Qazaq jerindegi basqa kóterilis oshaqtary sıaqty, Áýlıeata ýezindegi kóterilis te patsha jarlyǵy málim bolǵan shilde aıynan bastaldy. Maýsym jarlyǵy boıynsha Tyl jumystaryna qazaqtardan alynýy tıis 240 myńǵa jýyq adamnyń 22 675 - i Áýlıeata ýeziniń úlesine tıdi. Alaıda tamyz aıynyń aıaǵyna deıin ýezen tizimge ilikkenderdiń sany nebári 3000 adam bolyp shyqty, qalǵandaryn qazaq jurty bermeýge kelisken.

T.Rysqulov Merkige kelgen tusta patsha jarlyǵyna qarsy narazylyq bildirgen jergilikti halyqtyń ashyq kóteriliske shyǵyp, polısıamen jáne kelimsek eýropalyq sharýalarmen ashyq qaqtyǵysqa shyǵyp jatqan oqıǵalarynyń ústinen túsedi . Mundaǵy halyqty stıhıaly áreketter jasamaýǵa, qarapaıym orys sharýalaryna tıispesten, tek patsha ákimshiligi men jazalaýshy bólimderge ǵana qarsy kúresýge úndeı otyryp, Rysqulov kóterilisshilerge saıası baǵyt-baǵdar beredi.

Rysqulov nátıjesinde patsha jarlyǵyna qarsy kóterilistiń Syrdarıa oblysyndaǵy eldi mekenderine qaraǵanda, Áýlıeata ýezi, ásirese Merki kóterilisiniń aýqymy, sıpaty men pármendiligi kúshtirek boldy. IShyn mánisinde, Merki kóterilisiniń geografıalyq aýqymy jaǵynan da, zardaby men saldary jaǵynan da aýqymdy, ári jazalaný sıpaty jaǵynan óte qatań bolǵandyǵyn eń alǵash kótergen T.Rysqulov bolatyn. Alaıda, onyń eńbekteriniń keńestik totalıtarlyq saıasat tusynda jaryqqa shyqpaýy, ǵylymı aınalymǵa enbeýi bul máseleniń tarıhı obektıvti baǵalanýyn kesheýildetti.

 Áýlıeata ýezindegi kóterilis Kúsheneı bolysy eliniń Krash degen orman qaraýshysyn óltirip, jergilikti ákimderge qarsylyq kórsetýinen bastalǵan. Merki kóterilisi sol kezde Pishpek jáne Áýlıeata ýezerine qaraıtyn qazaq eliniń jaılaýy Sýsamyr elinde de bastaldy. Kóterilisshiler Belobýddınskıı, Nıkolaıskıı, Perovsk degen orys poselkelerine shabýyl jasap, poselkeniń mujyqtary men jańa salynyp jatqan Jetisý temir jolynyń jumyskerleri kóterilis kezinde qalaǵa kóshti. Sebebi jergilikti orys ákimshiligi orys mujyqtary men jumysshylaryn qazaqtarǵa qarsy qarýlandyra bastaǵan bolatyn.

Shildeniń sońy men tamyzda búkil Shý-Ystyqkól aımaǵy jappaı kóteriliske shyǵady. T.Rysqulov Merki ýchaskesiniń Qoraǵaty bolysynda kóteriliske basshylyq jasaýymen erekshe kózge túsken Aqkóz Qosanuly saıası keńesshilik jasaıdy. Aqkóz batyr osy kezde Merki, Qulan óńiriniń 7 bolys elin kótiriliske bastaǵan basshy retinde tanylǵan bolatyn. Kóterilis bastalǵan sátte-aq oǵan qarsy Tashkentten Áýlıeata men Pishpek arasyna ádeýir qosymsha ásker jiberilgen. Derekterde Merkige jazalaýshy áskerdi tez jetkizý maqsatynda tipti avtokólikterdiń de paıdalanylǵany baıandalady. Osylaısha, Merkide úlken áskerı kúsh toptastyryldy. Bul Merki kóterilis oshaǵynyń shyn mánisinde Rysqulov kórsetkenindeı óte aýqymdy bolǵandyǵyn, sondyǵymen patsha úkimetiniń jergilikti ákimshiligi tarapynan aıtarlyqtaı úreı týǵyzǵanyn dáleldeıdi.

T.Rysqulov estelikteri boıynsha, Merki ýchaskesindegi jappaı kóterilis 25 tamyzda bastalǵan. Jergilikti qazaq - qyrǵyzdar Merkiden Pishpekke deıingi telegraf jelilerin úzip, orys poselkelerine shabýyl uıymdastyrǵan. Kóterilisshilerdiń munan keıingi 1500-2000 sarbazdarmen 29-30 tamyz kúnderi Merkini alýǵa jasaǵan shabýyly týraly T.Rysqulov «Avgýstyń 29-30 - yna naızaly, ishinara myltyǵy bar bir jarym – eki myń qazaq Merkige qaıtadan shabýyl jasady da, Merkidegi bir rota ásker birneshe ret japatarmaǵaı atyp, betin qaıtarǵan. Bul shabýylda qazaqtan kóp adam ólgen. Kelgen ásker, ásirese, Novo-Troısk aýdanynda asa qatańdyq istegen. Bul aýdanǵa jiberilgen áskerdiń bastyǵy praporshık Býndırov edi ... Býndırovtyń áskeri 150 qazaqty ustap alyp, bárin de jolshybaı atyp óltirgen ... Merki aýdanynyń mujyqtary úkimetten ruqsat alyp, qazaq aýyldaryn qıratqan, maldaryn poselkelerine aıdap alǵan ...», - dep jazady. Patsha áskeri tarapynan jasalǵan bul áreketter kóterilisshilerdi aıaýsyz janshyǵanyn baıqatady. Osy kezde Merki qazaqtaryna Shý qazaqtary da qosylǵan. Kóterilisshiler Shaldaýar men Merke arasyndaǵy, keıinnen Merki men Pishpek arasyndaǵy telegraf jelilerin úzip, patsha áskerlerimen qaqtyǵystarǵa túsken. Kóterilisshilerdiń otarshyl úkimetke degen narazylyǵy qanshama kúshti bolǵanymen, qarýly áskerdiń ekpinimen olar sheginýge májbúr bolyp, Shý qumdaryna qaraı bas saýǵalaıdy.

30 tamyz kúni Móńke stansıasy mańynda jazalaýshylar áskerimen qaqtyǵysta kóterilisshilerdiń jetekshisi qaıtys bolady. Merki kóterilisshileri 20 qyrkúıekte sheginip, jańa shabýylǵa kúsh jınaý úshin Moıynqumda daıyndyq jasaýǵa kirisedi. Olar munda Jetisýdyń ózge aımaqtyrynyń kóterilis basshylaryna kisi jiberip, kóterilis oshaqtaryn biriktirýge, áskerge qarsy birigip kúresýge tyrysady. Biraq uıymdasqan, jaqsy qarýlanǵan turaqty orys áskerine qarsy janqıarlyqpen aıanbaı soǵysqanymen, qarsylasqandarynan qyrkúıektiń sońynda Merki kóterilisshileri jeńilis tabady.

Jalpy, Jetisýdaǵy halyq kóterilisin basý úshin patsha úkimeti quramynda 14 batalón, 33 júzdik, 42 zeńbirek jáne 97 pýlemet komandasy bar tutas jazalaý ekspedısıasyn jasaqtaǵan bolatyn. 1916 jyly 21 tamyzda Folbaýmǵa bergen jedelhatynda general Kýropatkınniń «Chernáev, Romanovskıı, Kaýfman, Skoblevter Syrdarıa, Samarqand, Ferǵana oblystaryn budan az kúshpen jaýlap alǵan edi» dep málimdeýi 1916 jylǵy kóterilistiń jalpy ulttyq sıpatta bolǵandyǵyn aıǵaqtaıdy.

 

TURAR RYSQULOVTYŃ ÁÝLIEATA ÝEZİNDEGİ ASHTYQQA QARSY KOMISIASYNDAǴY QYZMETİ

T. Rysqulovtyń 1918-1920 jyldardaǵy atqarǵan qoǵamdyq saıası qyzmeti mynadaı negizgi baǵyttardy qamtyǵan edi:

1) Áýlıeata ýezinde keńes úkimeti bıligin nyǵaıtý;

2) jergilikti halyqtardy saıası - áleýmettik jáne ekonomıkalyq isterge toptastyrý;

3) negizinen kóshpeli halyqty qamtyǵan surapyl asharshylyqpen kúres;

4) shıelenisken orys jáne qazaq  turǵyndary arasyndaǵy ultaralyq ala aýyzdyqty báseńdetý;

5) Áýlıeata ýeziniń halyq sharýashylyǵyn qalpyna keltirip, órkendetý baǵytynda atqarylǵan sharalar.

1917 jyly jazda Tashkent qalasynda qazaq depýtattarynyń Túrkistan ólkelik keńesi quryldy. Ol keńestiń jetekshileriniń biri T. Rysqulov boldy. Sol jyly 30 tamyzda sharýa depýtattary keńesteri men qazaq depýtattary keńesteri birigip ortaq atqarý komıtetine 6 adam orys, 6 adam qazaq múshe bolyp saılandy. Bul komıtettiń quramynda da T. Rysqulov boldy.

Tashkenttegi saıası oqıǵalardyń yqpalymen 1917 jyly 6 qarashada Áýlıeata ýezi men qalasyndaǵy saıası bılik ýezik soldat jáne jumysshy depýtattary keńesteriniń qolyna ótti. Biraq, uzaq ýaqyt boıy ýezik keńestiń negizgi qyzmetiniń aýqymy qala men ýeziń evropalyq turǵyndary mekendegen bolystaryn ǵana qamtydy. Al, ýeziń musylman halqynyń ómir tirshiligi olar úshin jat kúıinde qalyp, negizgi qarym - qatynas tek qarýdyń kúshimen ǵana júrgizile berdi.

Sol tarıhı kezeńde T. Rysqulov jergilikti halyqtardyń saıası - áleýmettik jaǵdaıyn jeńildetip, múddelerin qorǵaý úshin birden - bir taktıkalyq durys joldy tańdaı bildi. Bul jol mańyna toptasqan saıası qaıratkerlerdi uıymdastyra otyryp, saıası bılik pen áskerı kúshke ıe bolyp otyrǵan ýezik keńestiń quramyna ótý jáne onyń qyzmetine yqpal jasaý bolatyn. « Eńbekshilerdiń qoldaýymen men ýezik atqarý komıtetine saılandym. Belsendiligimniń arqasynda kóp uzamaı orys soldattary men jumysshylardyń da senimine ıe boldym ... Sol úshin soldat buqarasy men orys joldastar meni udaıy biraýyzdan qoldap otyrdy», - deıdi T. Rysqulov.

1917-1918 jyldardyń qysy asa aýyr jaǵdaıda ótti. 1917 jyldyń kúzine taman bastalyp, 1918 jyldyń qys aılarynda údeı túsken asharshylyqqa eń aldymen ýeziń kóshpeli halqy ushyrady. Al ýeziń otyryqshy orys sharýalary mundaı aýyrtpalyqty basynan keshirgen joq. Mysaly, ýeziń bir Grodekovo selosyndaǵy orys sharýalarynyń qambalaryndaǵy astyqty teksergende mynadaı jaǵdaı anyqtaldy: 84 otbasynda (653 adam) 5.185 put bıdaı, 533 put un saqtalǵan, ıaǵnı basyna shaqqanda shamamen ǵana jan 9 put shamasynda astyq bolǵan. Kóptegen orys sharýalarynyń artyk astyqtaryn bazarda ústeme baǵaǵa satýǵa múmkindikteri bar edi.

1917 jyldyń sońynda Áýlıeata ýezik keńesiniń ókilderi Homenko men Jýjın ýeziń halqy úshin Aqmola oblysynan 100 myń put astyq satyp alady, biraq bul astyq ýezegi ashyqqan kóshpeli halyqqa berilmeı, negizinen orys jurtshylyǵy men Áskerı bólimderge taratylady.

Áýlıeata ýezindegi kóshpeli halyq arasynda ashtyq qatty etek ala bastady. Túrlishe juqpaly aýrýlar súzek, ish aýrýlary, tyrysqaq, qurqulaq, oba, teri aýrýlary tez tarap jatty. Ash jalańashtyqtan, indetten qyrylǵan adamdardyń óligi ıt - qusqa jem bolyp, dalada shashylyp qaldy. Olardy jınap, jerleýge úkimet mekemeleriniń kúsh - qýaty jetpedi.

Saıası belsendi is - áreketimen tanyla bastaǵan T. Rysqulov depýtattardyń usynýymen 1918 jyly sáýirde Áýlıeata ýezik keńesi atqarý komıtetiniń tóraǵasynyń orynbasary bolyp saılanady. Saıası bılikke qol jetkizgen T. Rysqulov óz kúsh jigerin anyqqan halyqty tónip turǵan ajal tyrnaǵynan arashalap qalýǵa, orystar men qazaqtardyń arasyndaǵy qarym - qatynasty retteýge, keńesterde jergilikti basshylardyń kóbeıýine jumsady. Búkil Túrkistan ólkesinde alǵash ret ýezik tótenshe komısıa uıymdastyryp, qarýly otrádpen birge ýezi aralap, orystar men qazaqtardyń ózara qyrqysyn tıýǵa, kontrıbýsıa retinde tartyp alynǵan qazaqtardyń buıymdary men maldaryn ózderine qaıtaryp bergizýge tyrysty. « Dál osy sátten bastap ýezegi 200 myń qazaq halqyna, ásirese kembaǵaldarǵa, men jáne meniń qyzmetkerlerim ezilgenderdi qutqarýshylardyń naǵyz ózderi bolyp kórińdik », -dep eske alady keıinnen T. Rysqulov.

T. Rysqulovtyń yqpalymen Áýlıeata ýezik keńesiniń quramy men jumys tásili tez ózgere bastady. 1918 jyldyń 21 sáýirinde ýezik keńestiń músheligine qazaqtar arasynan depýtattar saılaý maqsatymen Áýlıeata qalasynda T. Rysqulov uıymdastyrǵan qazaq jumysshylarynyń úlken jıyny bolyp ótti. Ashyq daýysqa túsken 9 adamnyń arasynan keńestiń músheligine 4 adam ótti. Osylaısha, 1918 jyldyń sáýir aıynyń aıaǵynda Áýlıeata ýezik keńesiniń 26 múshesiniń 15 -i, al atqarý komıtetiniń 14 múshesiniń 3 -i jergilikti halyq ókilderi bolýyna qol jetkizildi. Quramyna jergilikti halyqtardyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsy biletin múshelerdiń kóptep enýine baılanysty, Áýlıeata ýezik keńesiniń atqarý komıteti durys baǵytta jumys isteı bastady.

Kún ótken saıyn asqyna túsken asharshylyq pen juqpaly aýrýlarǵa qarsy kúreske T. Rysqulov qatty kúsh - jiger jumsady. Naýqastardy emdeý, aýrýhanalar ashý jáne juqpaly aýrýlardan saqtandyrý óte qıynǵa tústi. Qalada ne bári 4 - aq maman dáriger bar edi. Ýezik keńes 1918 jyldyń 23 sáýirinde juqpaly aýrýlarmen kúres sharalaryn belgilep, jumysty úılestirý úshin sanıtarlyq komısıa taǵaıyndady. Áýlıeata qalasynyń mańynda qoǵamdyq tamaqtandyrý oryndary uıymdastyrylyp, onda 20000 adamǵa deıin ashyqqan qazaqtar tamaqtandyryldy.

Ashtyqty aýyzdyqtaý úshin basqa da sharalarmen qatar, kóktemde egis jumystaryn uıymdastyrý, aýyl eńbekshilerin tuqymmen, qural - saımanmen qamtamasyz etý sıaqty kezek kúttirmeıtin asa qıyn problemalardy sheshýge týra keldi. Ólkelik úkimettiń Áýlıeata ýezine bólgen tuqymdyq astyǵyn qabyldap alý, olardy ádiletti túrde bólý isi de ońaıǵa soqpady. Bul iste de memlekettik mekemelerdiń shalaǵaılyǵy qazaq jurtshylyǵynyń eginshilikpen tanys emestigi de kóp qolbaılaý boldy. Sondyqtan, 1918 jyly 29 sáýirde T. Rysqulovtń uıymdastyrýymen ótken ýeziń qazaq túrǵyndary ókilderiniń jıyny egis máselesin keń túrde talqylap, jetkizilgen tuqymdy qazaqtar men orystar arasynda ádiletti túrde teńdeı bólý isin kadaǵalaý maqsatynda arnaıy komısıa taǵaıyndalady. Komısıa 30 sáýirdegi qaýlysynda tuqymdyq astyqty talan-tarajǵa ushyratpaý úshin ony jeke adamdarǵa emes, aýyl turǵyndarynyń birlestikterine jáne uıymdaryna bólip berý týraly sheshim shyǵarady. Bul sharalar kóktemgi egistik jumystarynyń uıymdasqan túrde ótýine úlken qolǵabys jasaıdy.

1918 jyly 7 mamyrda T. Rysqulov Áýlıeata ýezik komısary men ýezik keńestiń tóraǵasymen birge, Úlken Almalyq bolysynda ornalasqan №41 qoǵamdyq tamaqtandyrý ornyn tekserip, onyń jaǵdaıymen tanysady. Tekserý barysynda komısıa oryn alyp otyrǵan túrli kemshilikterdiń syryn ashyp, jaǵdaıdy saýyqtandyrý úshin naqty sharalar belgileıdi. Asqananyń orys basshylary aurtarǵa bólingen azyq - túlikti talan tarajǵa túsirip, ash - aýrý adamdardy uryp - soqqany anyqtaldy.

Qoǵamdyq tamaqtandyrý ornynda buryn qazaq azyq - túlik seksıasy basshylyq jasap kelgen bolsa, odan keıingi basqarý jergilikti orys komıtetiniń qolyna berilgen bolatyn. Olar ashtardy tamaqtandyrýdyń ornyna, oılaryna kelgenin jasaǵan. T. Rysqulov asqana meńgerýshisin ornynan alyp, qolynan is keletin basqa adam taǵaıyndaıdy. Komısıanyń arnaıy tapsyrmasymen aýrýlar úshin qosymsha taǵy da 10 kıiz úı tiktirilip, ár úsh adamǵa táýligine 1 bólke nan berile bastady.

Qazaq jastaryn saıası - memlekettik isterge belsene aralastyrý maqsatymen 1918 jyly 11 mamyrda Áýlıeata qalasynda T. Rysqulov pen Fedorov - Zavadskıı uıymdastyrǵan qazaq ókilderiniń ýezik sezi ashylady. Sezge T. Rysqulov tóraǵalyq etedi. Burynǵy keńestiń taratylýyna baılanysty, quramyna tóralqany qosa eseptegende 28 múshe kirgen jańa Qazaq depýtattarynyń ýezik keńesi qurylady. Tóralqa turaqty jumys isteıtin bolyp sheshiledi, al keńestiń sıezerin aı saıyn Áýlıeata ýezik soldat, jumysshy, sharýa jáne qazaq depýtattarynyń keńesi sıezerimen bir mezgilde ótkizip otyrý kózdeledi. Sıeze qazirgi saıası jaǵdaı, konstıtýsıa máseleleri, qazaq - orys sharýalarynyń ara - qatynasy, asharshylyqpen kúres sharalary talqylanady.

Osylaısha, T. Rysqulovtyń Áýlıeatadaǵy saıası qyzmeti óz máresine jetip, onyń ómirinde jańa bir beles bastalady. T. Rysqulovtyń qyzmetindegi Áýlıeata kezeńi iri memleket qaıratkeri bolyp qalyptasý jolynda orasan zor yqpal etken alǵashqy baspaldyq, saıası ómir mektebi boldy. Áýlıeata ýezik keńesiniń múshesi, sońǵy aılarda atqarý komıtetteriniń tóraǵasy retinde T. Rysqulov ózine júktelgen asa aýyr mindetterdi abyroımen atqaryp shyqty. Zor saıası uıymdastyrýshy retindegi T. Rysqulovtyń orny Áýlıeatadan Tashkentke aýysqan alǵashqy aptalarda - aq aıqyn kórinedi. Bul ýaqytta T.Rysqulovtyń tikeleı basshylyǵymen uıymdastyrylyp, jumys istep jatqan qoǵamdyq tamaqtandyrý oryndarynda san myńdaǵan ash - jalańash bosqyndar kúneltýde bolatyn. Asqanalardyń yrǵaqty jáne uıymdasqan túrde jumys isteýine T. Rysqulov kóp kúsh - jiger jumsaǵan edi. Bul asqanalardyń 1918 jylǵy tamyz aıyndaǵy jaǵdaıy týraly Áýlıeata ýezik komısarynyń esebinde bylaı dep kórsetilgen: « ... ashtarǵa qunarly tamaq berilýde, sondyqtan da olardyń júris turysy shıraq. Tamaqtandyrý oryndaryndaǵy ashtarǵa degen jaqsy kútimniń arqasynda sońǵy kezde ólim - jitim edáýir azaıdy ». Bul derek, eger jetkilikti dárejede kóńil bólinip, qamqorlyq jasalsa, ashtan qyrylyp jatqan adamdardyń ómirin arashalap qalýǵa múmkindikterdiń bolǵanyn kórsetedi. Al T.Rysqulovtyń Tashkentke qyzmetke aýysýyna baılanysty ashtarǵa kómektesý týraly talap bosańsyp, jaǵdaı qaıtadan shıelenisip ketedi. Mysaly, ashtarǵa kómek isi boıynsha taǵaıyndalǵan emıssardyń 1918 jyly 22 qazanda Áýlıeata atqarý komıtetine jazǵan málimetinde, ýezik keńestiń bul isti betimen jiberýine baılanysty, tamaqtandyrý organdarynyń tyǵyryqqa tirelgeni atap kórsetilgen.

T. Rysqulovtyń bedeli tek ýezik keńeste ǵana emes, sondaı - aq jergilikti partıa uıymynda da joǵary bolatyn. Prınsıpshil adamdardy ulttyq belgilerine qaraı emes, iskerlik qabiletterine qaraı irikteıtin T. Rysqulov - ýezik keńeste de, jergilikti partıa uıymynda da adamdardy toptastyrýshy jáne maqsatty iske jumyldyrýshy qaıratker retinde sanaldy. T. Rysqulovtyń Tashkent qalasyna qyzmetke aýysýyna baılanysty Áýlıeata ýezik keńesiniń atqarý komıtetinde ultaralyq ala aýyzdyq bastalyp, músheleri birge qyzmet isteý múmkindiginen aıyrylady.

1918 jyly 2 qarashada Áýlıeata ýezik partıa uıymynyń bólshevıkter fraksıasynyń májilisinde osy másele arnaıy talqylanyp, atqarý komıtetiniń múshesi Begeevtiń baıandamasy tyndaldy. Qorytyndysynda, Begeev ala aýyzdyq sharpyǵan atqarý komıtetinde jumys isteýden bas tartady. Ala aýyzdyqqa negizinen atqarý komıtetiniń quramyndaǵy orystardyń jańadan qabyldanylǵan qazaq jastaryna mensinbeı, kemsite qaraýy men senimsizdik tanytýy basty sebep bolǵan eken.

Tashkent qalasyna qyzmetke aýysqan Turar Rysqulov Túrkistan Respýblıkasynyń ýezik, qalalyq ashtyqpen kúres komısıalarynyń nusqaýlyqtaryn ázirlep, bekitti. Ashtyqpen kúres jónindegi Ortalyq komısıanyń tóraǵasy bola otyryp, barlyq aımaqtardaǵy qalyptasqan jaǵdaıdy qadaǵalap otyrdy. Sonymen qatar, Densaýlyq saqtaý komısaryna hatpen qaıyrylyp, Túrkistan Respýblıkasyndaǵy ashtardy tamaqpen qamtamasyz etý pýnktteriniń sanıtarlyq - gıgıenalyq jaǵdaıyn jetildirýdi surady.

T.Rysqulov únemi ósý ústinde boldy, biraq onyń osy jyldardaǵy atqarǵan qyzmetteri jaı qyzmet almastyrý nemese qyzmet babyndaǵy qarapaıym ósý emes edi. Qaı salany basqarmasyn, qaı jerde júrmesin , Rysqulov óz deńgeıindegi isker azamat retinde tanyldy. Onyń oı - pikiri men qajyr - qaıraty eshqashan da halyqqa qarsy baǵyttalǵan joq. Ol týǵan halqynyń arman - tilegimen, muń - muqtajymen ómir súrip, kúres júrgizdi.

T. Rysqulov ult janashyry boldy, onyń búkil sanaly ǵumyry ult múddesi jolyndaǵy jalyndy kúrespen ótti. Al HH ǵasyrdyń 20-30 jyldary ult múddesi úshin kúresý ońaı emes edi. Stalın onyń ár qadamyna ańdý uıymdastyrdy. Ol eldiń batys aýdandaryn basqarýdy orynbasary S. Pestkovskııge tapsyryp, al ózi eldiń shyǵystaǵy aýdandaryn, musylman túrikteri mekendegen respýblıkalardy qyraǵy baqylaýynda ustaǵan bolatyn.

T. Rysqulovtyń arman - tileginiń oryndalǵanyna búginde tarıh kýá, ol bul bakytty kúndi kóre almasa da, onyń týatynyna sengen edi.

---