Elim dep jyrlaǵan úsh báıterek
Taqyryby: «Elim dep jyrlaǵan úsh báıterek» (mánerlep oqý saıysy)
Maqsaty:
Bilimdiligi: Oqýshylardy Beıimbet, İlıas, Sáken jaıly tyń derektermen tanystyrý, taldaý, qoldaný, júıeleý, salystyrý.
damytýshylyǵy: óz oıyn erkin jetkize bilýge baýlý, sózdik qoryn molaıtý. Syry ashylmaǵan dáıektemeler arqyly dúnıetanymyn keńeıtý.
tárbıeliligi: sulýlyqqa súısinýge, talǵampazdyqqa, otansúıgishtikke, elin jerin, tilin qurmetteı bilýge, eńbekqorlyqqa baýlý, patrıottyq sezimdi boılaryna sińirý
Kórnekiligi: 1. Interaktıvti taqta
2. Ádebı kitaptar
3. Gazet - jýrnaldar
4. Sýretter
Barysy:
Qurmetti ustazdar jáne búgingi saıysqa qatysýshy saıyskerler! Búgin İ. Qalnıazov atyndaǵy «Jas urpaq» birlestiginiń uıymdastyrýymen «Elim dep jyrlaǵan úsh báıterek» atty mánerlep oqý saıysyn ótkizgeli otyrmyz.
Saıysty bastamas buryn búgingi saıysqa baǵyn synaǵaly kelip otyrǵan saıyskerlerimizdi jáne ádil qazy múshelerimen tanystyryp óteıin:
5 synyby boıynsha: Arapa Esen, Palýanbek Nursultan, Sádýaqas Erqulan
6 synyby boıynsha: Myrzabaı Maǵjan, Jańǵazy Nazıra
7a synyby boıynsha: Temirhan Aıjan, Qudaıbergen Tamara, Almasbekova Aıymkúl
7b synyby boıynsha: Asylbek Talant, Ramanqul Nurbolat
8a synyby boıynsha: Tolybaeva Marıa, Ámireev Abaı
8b synyby boıynsha: Arapa Indıra, Ábilova Shynar
Ádil qazy músheleri: qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimderi: Ábdeshova Baǵym, Abytova Órken, Nókeshova Zulhıa.
Kirispe
Sáken, Beıimbet, İlıas! Úsheýiniń de jórgegi – ulanǵaıyr bir dalanyń topyraǵy. Bireýi – sonyń kindik ortasynda, bireýi teriskeı, bireýi – kúngeı shalǵaıynda bir jyl týypty. Úsheýi de bir jazdyń maısasynan alǵash nár tatyp, bir qystyń yzǵarynan alǵash qar basypty.
Úsh báıterek.... Úsheýiniń týysy qandaı birdeı bolsa, turysy qandaı ár bólek. Bireýi – dáıim bıikke talpynyp, alǵa umtylǵan ór halyqtyń asyl armanyndaı asqaq, bireýi – talaıdy bastan keship, taýqymetke tózip ósken qaýymnyń sarqylmas sabyrynan jaratylǵandaı som, myǵym. Bireýi – kópti kórip, kópti súıgen halyqtyń parasat – parqyn, arman – ańsaryn, muqalmas jigerin keń qamtyp, kemel sińirgendeı qýatty da nárli. Úsheýi de – halqy men zamannyń aýyzdarynan túse qalǵandaı adal ul.
S. Seıfýllın atameken bolashaǵynyń nurly, jarqyn bolýyn tiledi, barlyq sanaly ǵumyryn, kúsh jigerin osy izgilikti iske arnady. Sáken aınalasy jıyrma jyldyń ishinde qazaq dáýleti shalqyǵan, óner - bilimi gúldengen halyqtardyń qataryna qosýdy armandady.
Qarańǵylyq, dármensizdik, qos úreı qorqaqtyq qursaýynda talmaýsyraǵan qalyń buqarany azattandyrý, erkin de jaryq álemge shyǵarý, ozyq jurttar sanatyna qosý, óner - bilimmen qarýlandyryp, baqytty ómir jasardaı dárejege jetkerý B. Maılınniń es bile kókiregine uıalaǵan ańsaýly armany, yntyǵa izdegen nysanasy edi.
Jańa zamanda bostandyqqa qoly jetip, baqytty ómir súrgen, halqymen jıyrma jyldaı birge jasasyp jáne jaqsy bilgen ómirin aıqyn beınelep, týǵan halqynyń jalyndy jyrshysy bolǵan İ. Jansúgirov poezıanyń keń arnaly epıkalyq, tereń syrly lırıkalyq salalarynda jarqyrap kózge tústi de, shyn halyqtyq, naǵyz ulttyq poezıanyń órnekti úlgilerin saldy. Keńes zamanynda bilimi de, tájirıbesi de, talanty da jetilgen keshegi aýyl aqyny az ýaqyttyń ishinde ádebıet sheberleriniń aldyńǵy sapyna shyǵyp, qazaqtyń jas sovet ádebıetiniń qalyptasý kezeńinde de qatarǵa jetip kemeldengen kezinde de ózine laıyq ardaqty ornyn aldy. Sóıtip onyń esimi týǵan el ádebıetiniń tarıhynda «aspannyń tósin arda emgen» Alataýdaı záýlim shoqynyń biri bolyp qaldy.
Endi saıyskerlerimiz daıyn bolsa, sáttilik tilep ortaǵa shaqyraıyq.
Qulpytas
Jarasqan Ábdirash
Talaı urpaq bizden keıin kelse de,
Taǵzym eter duǵa oqyp zeıindep.
Myna dala bolsa eger myna bel,
Sol arada jatyr Maılın Beıimbet.
Ejelden - aq eki kózdiń biri qas,
Ozyq týǵan, oıy júırik, jyry jas.
Aqańnyń da Qulageri bar desek,
Sol Qulager – Jansúgirov İlıas.
Teńeýin halyq tókse de,
Baılamyn aıtqan bekemdep.
Sulýy jerdiń Kókshetaý,
Sulýy erdiń Sáken dep.
Saıyskerlerge aldaǵy ýaqytta da tek qana jeńis tuǵyrynan kórine berýlerine tilektespiz
Maqsaty:
Bilimdiligi: Oqýshylardy Beıimbet, İlıas, Sáken jaıly tyń derektermen tanystyrý, taldaý, qoldaný, júıeleý, salystyrý.
damytýshylyǵy: óz oıyn erkin jetkize bilýge baýlý, sózdik qoryn molaıtý. Syry ashylmaǵan dáıektemeler arqyly dúnıetanymyn keńeıtý.
tárbıeliligi: sulýlyqqa súısinýge, talǵampazdyqqa, otansúıgishtikke, elin jerin, tilin qurmetteı bilýge, eńbekqorlyqqa baýlý, patrıottyq sezimdi boılaryna sińirý
Kórnekiligi: 1. Interaktıvti taqta
2. Ádebı kitaptar
3. Gazet - jýrnaldar
4. Sýretter
Barysy:
Qurmetti ustazdar jáne búgingi saıysqa qatysýshy saıyskerler! Búgin İ. Qalnıazov atyndaǵy «Jas urpaq» birlestiginiń uıymdastyrýymen «Elim dep jyrlaǵan úsh báıterek» atty mánerlep oqý saıysyn ótkizgeli otyrmyz.
Saıysty bastamas buryn búgingi saıysqa baǵyn synaǵaly kelip otyrǵan saıyskerlerimizdi jáne ádil qazy múshelerimen tanystyryp óteıin:
5 synyby boıynsha: Arapa Esen, Palýanbek Nursultan, Sádýaqas Erqulan
6 synyby boıynsha: Myrzabaı Maǵjan, Jańǵazy Nazıra
7a synyby boıynsha: Temirhan Aıjan, Qudaıbergen Tamara, Almasbekova Aıymkúl
7b synyby boıynsha: Asylbek Talant, Ramanqul Nurbolat
8a synyby boıynsha: Tolybaeva Marıa, Ámireev Abaı
8b synyby boıynsha: Arapa Indıra, Ábilova Shynar
Ádil qazy músheleri: qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimderi: Ábdeshova Baǵym, Abytova Órken, Nókeshova Zulhıa.
Kirispe
Sáken, Beıimbet, İlıas! Úsheýiniń de jórgegi – ulanǵaıyr bir dalanyń topyraǵy. Bireýi – sonyń kindik ortasynda, bireýi teriskeı, bireýi – kúngeı shalǵaıynda bir jyl týypty. Úsheýi de bir jazdyń maısasynan alǵash nár tatyp, bir qystyń yzǵarynan alǵash qar basypty.
Úsh báıterek.... Úsheýiniń týysy qandaı birdeı bolsa, turysy qandaı ár bólek. Bireýi – dáıim bıikke talpynyp, alǵa umtylǵan ór halyqtyń asyl armanyndaı asqaq, bireýi – talaıdy bastan keship, taýqymetke tózip ósken qaýymnyń sarqylmas sabyrynan jaratylǵandaı som, myǵym. Bireýi – kópti kórip, kópti súıgen halyqtyń parasat – parqyn, arman – ańsaryn, muqalmas jigerin keń qamtyp, kemel sińirgendeı qýatty da nárli. Úsheýi de – halqy men zamannyń aýyzdarynan túse qalǵandaı adal ul.
S. Seıfýllın atameken bolashaǵynyń nurly, jarqyn bolýyn tiledi, barlyq sanaly ǵumyryn, kúsh jigerin osy izgilikti iske arnady. Sáken aınalasy jıyrma jyldyń ishinde qazaq dáýleti shalqyǵan, óner - bilimi gúldengen halyqtardyń qataryna qosýdy armandady.
Qarańǵylyq, dármensizdik, qos úreı qorqaqtyq qursaýynda talmaýsyraǵan qalyń buqarany azattandyrý, erkin de jaryq álemge shyǵarý, ozyq jurttar sanatyna qosý, óner - bilimmen qarýlandyryp, baqytty ómir jasardaı dárejege jetkerý B. Maılınniń es bile kókiregine uıalaǵan ańsaýly armany, yntyǵa izdegen nysanasy edi.
Jańa zamanda bostandyqqa qoly jetip, baqytty ómir súrgen, halqymen jıyrma jyldaı birge jasasyp jáne jaqsy bilgen ómirin aıqyn beınelep, týǵan halqynyń jalyndy jyrshysy bolǵan İ. Jansúgirov poezıanyń keń arnaly epıkalyq, tereń syrly lırıkalyq salalarynda jarqyrap kózge tústi de, shyn halyqtyq, naǵyz ulttyq poezıanyń órnekti úlgilerin saldy. Keńes zamanynda bilimi de, tájirıbesi de, talanty da jetilgen keshegi aýyl aqyny az ýaqyttyń ishinde ádebıet sheberleriniń aldyńǵy sapyna shyǵyp, qazaqtyń jas sovet ádebıetiniń qalyptasý kezeńinde de qatarǵa jetip kemeldengen kezinde de ózine laıyq ardaqty ornyn aldy. Sóıtip onyń esimi týǵan el ádebıetiniń tarıhynda «aspannyń tósin arda emgen» Alataýdaı záýlim shoqynyń biri bolyp qaldy.
Endi saıyskerlerimiz daıyn bolsa, sáttilik tilep ortaǵa shaqyraıyq.
Qulpytas
Jarasqan Ábdirash
Talaı urpaq bizden keıin kelse de,
Taǵzym eter duǵa oqyp zeıindep.
Myna dala bolsa eger myna bel,
Sol arada jatyr Maılın Beıimbet.
Ejelden - aq eki kózdiń biri qas,
Ozyq týǵan, oıy júırik, jyry jas.
Aqańnyń da Qulageri bar desek,
Sol Qulager – Jansúgirov İlıas.
Teńeýin halyq tókse de,
Baılamyn aıtqan bekemdep.
Sulýy jerdiń Kókshetaý,
Sulýy erdiń Sáken dep.
Saıyskerlerge aldaǵy ýaqytta da tek qana jeńis tuǵyrynan kórine berýlerine tilektespiz
You Might Also Like
