- 05 naý. 2024 00:46
- 167
Eń úzdik fırma
«Eń úzdik fırma»
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylardyń jańa aqparattyq tehnologıalardy paıdalana otyryp kásipke beıimdeý, meńgergen materıaldaryn qoldanýǵa daǵdylandyrý.
2. Oqýshynyń iskerligi men beıimin qalyptastyrý, shyǵarmashylyǵyn, izdenisin qalyptastyrý.
3. Oqýshynyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn, otan súıgishtigin oıatý, eńbekqorlyqqa, iskerlikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: dástúrli emes.
Sabaqtyń ádisi: iskerlik oıyn - sabaǵy.
Sabaqtyń kórnekiligi: Úlestirme tapsyrmalar, kompúterdegi tapsyrmalar.
Sabaqtyń barysy: Muǵalimniń kirispe sózi. Ádilqazylarmen tanystyrý. Oqýshylar 3 topqa, ıaǵnı 3 fırmaǵa bólinedi. Oqýshylar óz fırmalarymen tanystyrady. Ár fırmanyń mamandary belgilengen: fırma prezıdenti, esepshi, dızaıner, hatshysy, bas mamany.
İ - týr. « Tanysý». Óz fırmalarynyń tańbalaryn qorǵaý. Ár fırmanyń dızaıneri grafıkalyq redaktorda sýret salyp, ony qorǵaıdy.
İİ - týr. « Oılan, tap!»
Sýret salyp otyrǵan oqýshydan basqa fırma músheleri taratyp berilgen jumbaqtardy sheshedi. Aldymen mátindik redaktorda berilgen jumbaqty jyldam terip, sheshimin tabý qajet.
İİİ - týr. «Sózdiń jubyn tap»
Oqýshylar (bas mamandar) kompúterde aldyn ala daıyndalǵan tapsyrmany ashyp, mátindik redaktorda berilgen sóz tirkesin paıdalanyp mynadaı jumys jasaıdy:
Perne ------------- apparat
Qatty -------------- taný
Foto --------------- saqtaý
Aqparat ---------- taqta
Málimetterdi --- dısk
Faıldy ---------- shyǵarý
Oryndary aýysyp berilgen sóz tirkesteri parlaryn taýyp, birdeı tústerge boıaý arqyly redaktorda jumys isteý daǵdylaryn anyqtaý kerek.
İV - týr. «Kim jyldam?»
Oqýshylar (hatshylar) kompúterde aldyn ala saqtalǵan tapsyrmany ashyp, berilgen sózderden maǵynasy bar sózder qurastyrý kerek. Ár fırma múshesine ártúrli sózder beriledi. Sózderdiń uzaqtyǵy men durystyǵyna, jyldamdyq pen kólemine baǵa berý kerek.
Kim jyldam?
Myna sózden maǵynasy bar sózder qura.
1. Aqparattaný
2. Habarlandyrý
3. Pernetaqta
V - týr. «Dálme - dál».
Munda oqýshylardyń (esepshiler) kálkýlátor qosymshasynda jumys isteý daǵdysy anyqtalady, berilgen myna tapsyrmalardy dápterge jazyp alyp, kálkýlátorda jyldam eseptep shyǵý kerek.
Kim dál tabady?
1) 45+19*12=
2) (35+17)/4=
3) 24*3 - 102/3=
Munda oqýshynyń jyldamdyǵy, esepteý daǵdysy men matematıkadan bilimi baǵalanady.
Ádilqazylar qorytyndy jasap «Eń úzdik fırmany» anyqtap, marapattaıdy.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylardyń jańa aqparattyq tehnologıalardy paıdalana otyryp kásipke beıimdeý, meńgergen materıaldaryn qoldanýǵa daǵdylandyrý.
2. Oqýshynyń iskerligi men beıimin qalyptastyrý, shyǵarmashylyǵyn, izdenisin qalyptastyrý.
3. Oqýshynyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn, otan súıgishtigin oıatý, eńbekqorlyqqa, iskerlikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: dástúrli emes.
Sabaqtyń ádisi: iskerlik oıyn - sabaǵy.
Sabaqtyń kórnekiligi: Úlestirme tapsyrmalar, kompúterdegi tapsyrmalar.
Sabaqtyń barysy: Muǵalimniń kirispe sózi. Ádilqazylarmen tanystyrý. Oqýshylar 3 topqa, ıaǵnı 3 fırmaǵa bólinedi. Oqýshylar óz fırmalarymen tanystyrady. Ár fırmanyń mamandary belgilengen: fırma prezıdenti, esepshi, dızaıner, hatshysy, bas mamany.
İ - týr. « Tanysý». Óz fırmalarynyń tańbalaryn qorǵaý. Ár fırmanyń dızaıneri grafıkalyq redaktorda sýret salyp, ony qorǵaıdy.
İİ - týr. « Oılan, tap!»
Sýret salyp otyrǵan oqýshydan basqa fırma músheleri taratyp berilgen jumbaqtardy sheshedi. Aldymen mátindik redaktorda berilgen jumbaqty jyldam terip, sheshimin tabý qajet.
İİİ - týr. «Sózdiń jubyn tap»
Oqýshylar (bas mamandar) kompúterde aldyn ala daıyndalǵan tapsyrmany ashyp, mátindik redaktorda berilgen sóz tirkesin paıdalanyp mynadaı jumys jasaıdy:
Perne ------------- apparat
Qatty -------------- taný
Foto --------------- saqtaý
Aqparat ---------- taqta
Málimetterdi --- dısk
Faıldy ---------- shyǵarý
Oryndary aýysyp berilgen sóz tirkesteri parlaryn taýyp, birdeı tústerge boıaý arqyly redaktorda jumys isteý daǵdylaryn anyqtaý kerek.
İV - týr. «Kim jyldam?»
Oqýshylar (hatshylar) kompúterde aldyn ala saqtalǵan tapsyrmany ashyp, berilgen sózderden maǵynasy bar sózder qurastyrý kerek. Ár fırma múshesine ártúrli sózder beriledi. Sózderdiń uzaqtyǵy men durystyǵyna, jyldamdyq pen kólemine baǵa berý kerek.
Kim jyldam?
Myna sózden maǵynasy bar sózder qura.
1. Aqparattaný
2. Habarlandyrý
3. Pernetaqta
V - týr. «Dálme - dál».
Munda oqýshylardyń (esepshiler) kálkýlátor qosymshasynda jumys isteý daǵdysy anyqtalady, berilgen myna tapsyrmalardy dápterge jazyp alyp, kálkýlátorda jyldam eseptep shyǵý kerek.
Kim dál tabady?
1) 45+19*12=
2) (35+17)/4=
3) 24*3 - 102/3=
Munda oqýshynyń jyldamdyǵy, esepteý daǵdysy men matematıkadan bilimi baǵalanady.
Ádilqazylar qorytyndy jasap «Eń úzdik fırmany» anyqtap, marapattaıdy.