Jeltoqsan - qasiretim, ar namysym, maqtanyshym
Teatrlanǵan sabaq
Sabaq maqsaty: 1. Qazaqstan tarıhynda jeltoqsan oqıǵasynyń alatyn ornyn ashyp kórsetý.
2. Oqýshylarǵa qazaq halqynyń erligin, danalyǵyn pash etý, onyń izgi qasıetterin ardaqtap, ónege tutý. Otandy, elin, týǵan jerin súıýge tárbıeleý, patrıottyq sezimin oıatý.
3. Oqýshylardyń jaýapkershilik, belsendilik, izdengishtik, zertteýshilik qabiletterin damytý.
Qural: N. Nazarbaevtyń sýreti, beınefılmder, slaıd, kórkem sýretter. «Aqtaban shubyryndy, Alqa kól sulama» kezinde 1 mln qazaq qaza boldy, «1916 - 1921j aralyǵynda 800 myń adam qyrǵynǵa ushyrady»;
«1930 - 1933j Goloshekınniń genosıd kezinde 2 mln 200 myńdaı qazaq ashtan óldi»;
«Uly Otan soǵysynda 350 ul - qyzynan aıyrylǵan qazaq halqynyń sany 12% kemidi» málimetter ınteraktıvti taqtada kórsetiledi.
Sabaq barysy:
İ Uıymdastyrý.
Búgingi sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
1. Júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti ustazdar, oqýshylar, ata - analar men qonaqtar!
2. Júrgizýshi: Eýrazıanyń qaq ortasynda ornalasyp, talaı halyqtyń kónedegi jáne qazirgi kezdegi tarıhyna kýá bolǵan, tarıhy solarmen taǵdyrlas Qazaq dalasy, Qazaq jeri, Qazaq ulty qandaı qıynshylyqtardy bastan ótkizbedi deseńshi.
1. Júrgizýshi: Janartaýlar buǵyp jatyp bir atylady. jetpis jyl boıy qylburaýǵa matalǵan qazaq halqy da 1986j jeltoqsanda tar jol, taıǵaq keshýden ótti. qazaqtyń basy birigip, bir judyryqtaı jumylǵan ári qaıǵyly, ári baqytty kún sol edi. Ulttyń janarýdyń, eldigimizben esendigimizdiń basy bolǵan dep tilegen edi qalyń jurt.
2. Júrgizýshi: Jeltoqsan jańǵyryǵy kózden de, kóńilden de ketpeıdi. Ulttyq namysymyzdy oıatyp, salt - sanamyzǵa qozǵaý salǵan táýelsizdigimizdi bir taban jaqyndatqan qýanyshty da, qaıǵyly kún – «jeltoqsan oqıǵasy».
Osy oqıǵaǵa baılanysty elimizde 8515 adam ustalyp, prokýratýra 5324, memlekettik qaýipsizdik komıteti 550 adamdy tergeýge aldy. Jaraqat alǵan 1283 adam medısına mekemelerine bardy.
(Vıdeofılmnen úzindi kórsetiledi)
Muǵalim: Jeltoqsan qaharmany – Qaırat Rysqulbekov qazir aman júrse 47 jasqa keler edi. Qazaq halqyn qorlap, aryn aıaqqa taptap, baıaǵysynsha óktemdik etkisi kelgen ortalyqtyń astamshylyq isine qarsy jastar boı kótergen jeltoqsannyń surqaı kúnin umytý, ótkendi umytý. Almatynyń keń kóshelerine sımaı, sendeı soǵylysqan jastar... alańda urandatqan qazaqtyń qaısar qyzdary tyǵyryqtan alyp shyǵar joldy izdedi.
1. júrgizýshi: KSRO joǵary keńesi tóralqasynyń 1988 jylǵy 28 sáýirindegi jarlyǵy boıynsha Qaırat Rysqulbekovke berilgen ólim jazasy jıyrma jyl bas bostandyǵyna aýystyryldy. Alaıda bul habar Qaıratty qýanta qoıǵan joq. Óıtkeni, jazyqsyz jıyrma jyl qapasta otyrý oǵan atylýmen birdeı edi.
2. júrgizýshi: Jambyl oblysynyń, Moıynqum aýdanynda dúnıege kelip balalyq bal dáýreni ózimiz «Toqyraý jyldary» dep aıdarlaǵan kezeńge saı kelip Qaıratty qazir kim bilmeıdi. Azamattyq boryshyn oq pen oqtyń ótinde – Aýǵan jerinde ótegen, er minez jigit óziniń kim ekenin alańǵa shyqqan alǵashqy kúni – aq tanytyp edi. Qaırattyń jasaqshy Savıskııdiń ólimine qatysty dep aıyp taǵyldy. Uzaq, muqıat júrgizilgen tekserý jumystarynan keıin, komısıa, ony kisi ólimine qatysty aıyptaý – tergeý organdarynyń jalǵan isi degen sheshimge keledi. Qaırat Rysqulbekov óziniń kinásin moıyndaýdan úzildi – kesildi bas tartyp, qylmys jasaǵan jerde bolmaǵanyn aıtty
Muǵalim: Qaıratpen júrgizilgen tergeý bizge qupıa qaldy, júzden on prosentin qalaı bolǵanyn eshkim bilmeıdi.
Baýyrjan Úsenovtiń tepkisiniń izimen jazylǵan «Erte solǵan jyr gúli» atty kórinis.
1 júrgizýshi: Jeltoqsan oqıǵasy qazaq halqynyń demokratıaǵa, bostandyqqa umtylǵan batyl qadamy edi. Qazaqstan Respýblıkasynda 17 jeltoqsan demokratıalyq jańarý kúni bolyp belgilendi.
Bul oqıǵa negizinde adam quqyǵynyń aıaqqa basylýy, sot ádildiginiń bolmaýy, prokýratýra qatelikteri sıaqty tutas tarıhı faktiler jatyr.
2 júrgizýshi: Keńes memleketi totalıtarlyq, ortalyqtanǵan ákimshildik júıemen basqaryldy.
Komýnıstik partıa Konstıtýsıada ózin saıası júıeniń uıtqysy retinde jarıalap memlekettik bılikti qolyna alǵanyn kórsetti.
1986j 17 jeltoqsanda jastar demokratıa jolynda ákimshil - ámirlik júıemen ashyq qaqtyǵysqa keldi. El basqaryp otyrǵan komýnıstik apparat bul oqıǵany «Qazaq ultshyldyǵynyń kórinisi» dep baǵalap, halyqty orynsyz aıyptady. Keńes ókimeti osylaısha toqyraý dáýirin toqtatý úshin jantalasyp jatty.
Ortaǵa oqýshy shyǵady. Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń muńly kúıi oryndalady.
1 - júrgizýshi: Bul kún eshqashan umtylmaq emes, eshqashan umytylmaıdy da. Táýelsizdigimizdi bir taban jaqyndatqan aǵa, ápkelerimizdi 1 mınýt únsizdikpen eske alaıyq.
1-oqýshy
Men qazaqpyn myń ólip, myń tirilgen
Qushaq jaıa tanystym san tilimen
Jaman úıdi qonaǵy bıleıdi dep,
Qala jazdap aıyrylyp óz tilimnen.
Ózge tilge eliktep el bolmaıyq
Qazaǵymnyń artyq joq óz tilinen.
2- oqýshy
Men qazaqpyn myń ólip, myń tirilgen.
Jórgegimde tanystym myń tilimen
Jylaǵanda júregim kún tutylyp
Qýanǵanda kúlkimnen tún tirilgen.
Men jigitpin, aıqasqa, synǵa asyqpyn
Júregi bar keýdemde shyn ǵashyqtyń
Janartaýdaı joıqynmyn julqynǵanda
Sharyqtasam, qyran bop qyrǵa shyqtym
Pák saltanat saltymdy súıemin men
Baq ornattym basyna molanyń da
Muragermin de ıemin men.
Muǵalim: Búkil bir ulttyń súıegine tańba túsirip, ádiletsiz sheshim qabyldanyp, halyqtyń ar - namysy tarazyǵa salynǵan syn saǵatta dúleı kúnge qaımyqpaı qarsy shyǵa bilgen jastarymyzdyń eren erligi urpaqtan - urpaqqa jetedi.
1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan Táýelsizdigin saltanatty túrde jarıalady. Bul qazaq halqy úshin úlken oqıǵa, álem kartasynan óz ornyn tapty. Búginde el ekonomıkasyna, áleýmettik, mádenıet salasynda úlken jetistikterge jettik. Elbasy N. Nazarbaevtyń bilgir saıasatynyń arqasynda júzdegen ult pen ulys ókilderi beıbit te, erkin jaǵdaıda ómir súrip jatyr.
1 - júrgizýshi:
Atyńnan aınalaıyn egemen el,
Táýelsiz kúniń týdy kenele ber
Mereıiń qutty bolsyn, táýelsizdik,
Ǵasyrdyń toıy bolshy kele ber!
«Qazaqtaı el qaıda» áni
(Slaıd Qazaqstan)
Qorytyndy: Jeltoqsan oqıǵasynan keıingi jyldar bizdiń elimizge kóptegen ózgerister ákeldi, ulttyq sana sezimimiz oıanyp, táýelsizdiktiń týyn bıikke kóterdik.
İİ. «Jeltoqsan táýelsizdik shejiresi»taqyrybyn tekserýge arnalǵan suraqtar
1. Jeltoqsan oqıǵasy degendi qalaı túsinesińder?
2. Bıyl jeltoqsan oqıǵasyna qansha jyl?
3. Jeltoqsan oqıǵasynyń bastalý sebebi nede?
4. Sol oqıǵalarǵa qarsy shyqqandarǵa qandaı at qoıyldy?
5. 17 jeltoqsan qandaı kún bolyp belgilendi?
6. Jeltoqsan oqıǵasyna kimder qatysty?
Sabaq maqsaty: 1. Qazaqstan tarıhynda jeltoqsan oqıǵasynyń alatyn ornyn ashyp kórsetý.
2. Oqýshylarǵa qazaq halqynyń erligin, danalyǵyn pash etý, onyń izgi qasıetterin ardaqtap, ónege tutý. Otandy, elin, týǵan jerin súıýge tárbıeleý, patrıottyq sezimin oıatý.
3. Oqýshylardyń jaýapkershilik, belsendilik, izdengishtik, zertteýshilik qabiletterin damytý.
Qural: N. Nazarbaevtyń sýreti, beınefılmder, slaıd, kórkem sýretter. «Aqtaban shubyryndy, Alqa kól sulama» kezinde 1 mln qazaq qaza boldy, «1916 - 1921j aralyǵynda 800 myń adam qyrǵynǵa ushyrady»;
«1930 - 1933j Goloshekınniń genosıd kezinde 2 mln 200 myńdaı qazaq ashtan óldi»;
«Uly Otan soǵysynda 350 ul - qyzynan aıyrylǵan qazaq halqynyń sany 12% kemidi» málimetter ınteraktıvti taqtada kórsetiledi.
Sabaq barysy:
İ Uıymdastyrý.
Búgingi sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.
1. Júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti ustazdar, oqýshylar, ata - analar men qonaqtar!
2. Júrgizýshi: Eýrazıanyń qaq ortasynda ornalasyp, talaı halyqtyń kónedegi jáne qazirgi kezdegi tarıhyna kýá bolǵan, tarıhy solarmen taǵdyrlas Qazaq dalasy, Qazaq jeri, Qazaq ulty qandaı qıynshylyqtardy bastan ótkizbedi deseńshi.
1. Júrgizýshi: Janartaýlar buǵyp jatyp bir atylady. jetpis jyl boıy qylburaýǵa matalǵan qazaq halqy da 1986j jeltoqsanda tar jol, taıǵaq keshýden ótti. qazaqtyń basy birigip, bir judyryqtaı jumylǵan ári qaıǵyly, ári baqytty kún sol edi. Ulttyń janarýdyń, eldigimizben esendigimizdiń basy bolǵan dep tilegen edi qalyń jurt.
2. Júrgizýshi: Jeltoqsan jańǵyryǵy kózden de, kóńilden de ketpeıdi. Ulttyq namysymyzdy oıatyp, salt - sanamyzǵa qozǵaý salǵan táýelsizdigimizdi bir taban jaqyndatqan qýanyshty da, qaıǵyly kún – «jeltoqsan oqıǵasy».
Osy oqıǵaǵa baılanysty elimizde 8515 adam ustalyp, prokýratýra 5324, memlekettik qaýipsizdik komıteti 550 adamdy tergeýge aldy. Jaraqat alǵan 1283 adam medısına mekemelerine bardy.
(Vıdeofılmnen úzindi kórsetiledi)
Muǵalim: Jeltoqsan qaharmany – Qaırat Rysqulbekov qazir aman júrse 47 jasqa keler edi. Qazaq halqyn qorlap, aryn aıaqqa taptap, baıaǵysynsha óktemdik etkisi kelgen ortalyqtyń astamshylyq isine qarsy jastar boı kótergen jeltoqsannyń surqaı kúnin umytý, ótkendi umytý. Almatynyń keń kóshelerine sımaı, sendeı soǵylysqan jastar... alańda urandatqan qazaqtyń qaısar qyzdary tyǵyryqtan alyp shyǵar joldy izdedi.
1. júrgizýshi: KSRO joǵary keńesi tóralqasynyń 1988 jylǵy 28 sáýirindegi jarlyǵy boıynsha Qaırat Rysqulbekovke berilgen ólim jazasy jıyrma jyl bas bostandyǵyna aýystyryldy. Alaıda bul habar Qaıratty qýanta qoıǵan joq. Óıtkeni, jazyqsyz jıyrma jyl qapasta otyrý oǵan atylýmen birdeı edi.
2. júrgizýshi: Jambyl oblysynyń, Moıynqum aýdanynda dúnıege kelip balalyq bal dáýreni ózimiz «Toqyraý jyldary» dep aıdarlaǵan kezeńge saı kelip Qaıratty qazir kim bilmeıdi. Azamattyq boryshyn oq pen oqtyń ótinde – Aýǵan jerinde ótegen, er minez jigit óziniń kim ekenin alańǵa shyqqan alǵashqy kúni – aq tanytyp edi. Qaırattyń jasaqshy Savıskııdiń ólimine qatysty dep aıyp taǵyldy. Uzaq, muqıat júrgizilgen tekserý jumystarynan keıin, komısıa, ony kisi ólimine qatysty aıyptaý – tergeý organdarynyń jalǵan isi degen sheshimge keledi. Qaırat Rysqulbekov óziniń kinásin moıyndaýdan úzildi – kesildi bas tartyp, qylmys jasaǵan jerde bolmaǵanyn aıtty
Muǵalim: Qaıratpen júrgizilgen tergeý bizge qupıa qaldy, júzden on prosentin qalaı bolǵanyn eshkim bilmeıdi.
Baýyrjan Úsenovtiń tepkisiniń izimen jazylǵan «Erte solǵan jyr gúli» atty kórinis.
1 júrgizýshi: Jeltoqsan oqıǵasy qazaq halqynyń demokratıaǵa, bostandyqqa umtylǵan batyl qadamy edi. Qazaqstan Respýblıkasynda 17 jeltoqsan demokratıalyq jańarý kúni bolyp belgilendi.
Bul oqıǵa negizinde adam quqyǵynyń aıaqqa basylýy, sot ádildiginiń bolmaýy, prokýratýra qatelikteri sıaqty tutas tarıhı faktiler jatyr.
2 júrgizýshi: Keńes memleketi totalıtarlyq, ortalyqtanǵan ákimshildik júıemen basqaryldy.
Komýnıstik partıa Konstıtýsıada ózin saıası júıeniń uıtqysy retinde jarıalap memlekettik bılikti qolyna alǵanyn kórsetti.
1986j 17 jeltoqsanda jastar demokratıa jolynda ákimshil - ámirlik júıemen ashyq qaqtyǵysqa keldi. El basqaryp otyrǵan komýnıstik apparat bul oqıǵany «Qazaq ultshyldyǵynyń kórinisi» dep baǵalap, halyqty orynsyz aıyptady. Keńes ókimeti osylaısha toqyraý dáýirin toqtatý úshin jantalasyp jatty.
Ortaǵa oqýshy shyǵady. Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń muńly kúıi oryndalady.
1 - júrgizýshi: Bul kún eshqashan umtylmaq emes, eshqashan umytylmaıdy da. Táýelsizdigimizdi bir taban jaqyndatqan aǵa, ápkelerimizdi 1 mınýt únsizdikpen eske alaıyq.
1-oqýshy
Men qazaqpyn myń ólip, myń tirilgen
Qushaq jaıa tanystym san tilimen
Jaman úıdi qonaǵy bıleıdi dep,
Qala jazdap aıyrylyp óz tilimnen.
Ózge tilge eliktep el bolmaıyq
Qazaǵymnyń artyq joq óz tilinen.
2- oqýshy
Men qazaqpyn myń ólip, myń tirilgen.
Jórgegimde tanystym myń tilimen
Jylaǵanda júregim kún tutylyp
Qýanǵanda kúlkimnen tún tirilgen.
Men jigitpin, aıqasqa, synǵa asyqpyn
Júregi bar keýdemde shyn ǵashyqtyń
Janartaýdaı joıqynmyn julqynǵanda
Sharyqtasam, qyran bop qyrǵa shyqtym
Pák saltanat saltymdy súıemin men
Baq ornattym basyna molanyń da
Muragermin de ıemin men.
Muǵalim: Búkil bir ulttyń súıegine tańba túsirip, ádiletsiz sheshim qabyldanyp, halyqtyń ar - namysy tarazyǵa salynǵan syn saǵatta dúleı kúnge qaımyqpaı qarsy shyǵa bilgen jastarymyzdyń eren erligi urpaqtan - urpaqqa jetedi.
1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan Táýelsizdigin saltanatty túrde jarıalady. Bul qazaq halqy úshin úlken oqıǵa, álem kartasynan óz ornyn tapty. Búginde el ekonomıkasyna, áleýmettik, mádenıet salasynda úlken jetistikterge jettik. Elbasy N. Nazarbaevtyń bilgir saıasatynyń arqasynda júzdegen ult pen ulys ókilderi beıbit te, erkin jaǵdaıda ómir súrip jatyr.
1 - júrgizýshi:
Atyńnan aınalaıyn egemen el,
Táýelsiz kúniń týdy kenele ber
Mereıiń qutty bolsyn, táýelsizdik,
Ǵasyrdyń toıy bolshy kele ber!
«Qazaqtaı el qaıda» áni
(Slaıd Qazaqstan)
Qorytyndy: Jeltoqsan oqıǵasynan keıingi jyldar bizdiń elimizge kóptegen ózgerister ákeldi, ulttyq sana sezimimiz oıanyp, táýelsizdiktiń týyn bıikke kóterdik.
İİ. «Jeltoqsan táýelsizdik shejiresi»taqyrybyn tekserýge arnalǵan suraqtar
1. Jeltoqsan oqıǵasy degendi qalaı túsinesińder?
2. Bıyl jeltoqsan oqıǵasyna qansha jyl?
3. Jeltoqsan oqıǵasynyń bastalý sebebi nede?
4. Sol oqıǵalarǵa qarsy shyqqandarǵa qandaı at qoıyldy?
5. 17 jeltoqsan qandaı kún bolyp belgilendi?
6. Jeltoqsan oqıǵasyna kimder qatysty?
You Might Also Like
-
Qyzylorda oblys Qyzylorda qalasy,
