InfoHub Logo

Qazaqstan tarıhynda saıası qýǵyn-súrgin kezeńi erekshe oryn alady. Bul kezeńde kóptegen qazaq halqynyń zıalylary, kóshbasshylary jáne qarapaıym azamattary jappaı repressıaǵa ushyrap, olardyń taǵdyry qaıǵyly jaǵdaıǵa dýshar boldy. Bul oqıǵalar qazaq halqynyń esinde máńgi qaldy jáne ulttyń rýhanı, mádenı damýynda úlken iz qaldyrdy.

Saıası qýǵyn-súrginniń bastalýy

Saıası qýǵyn-súrginniń bastalýy HH ǵasyrdyń basynda Keńes Odaǵynyń qurylýymen baılanysty. 1920-1930 jyldary Qazaqstanda júrgizilgen kolhozdastyrý, ındýstrıalandyrý jáne ujymdastyrý saıasaty qazaq halqynyń dástúrli ómir súrý saltyna úlken ózgerister engizdi. Osy ózgeristerge qarsylyq bildirgender repressıaǵa ushyrap, kópshiligi atý jazasyna kesildi, túrmege qamaldy nemese jer aýdaryldy.

Qazaq zıalylarynyń taǵdyry

Saıası qýǵyn-súrginniń eń aýyr zardaptarynyń biri – qazaq zıalylarynyń jappaı repressıaǵa ushyraýy boldy. Alash Orda qozǵalysynyń jetekshileri Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatov, Maǵjan Jumabaev sıaqty kóptegen ult qaıratkerleri qýǵyn-súrginge ushyrap, olardyń ómiri qaıǵyly aıaqtaldy. Olar qazaq halqynyń mádenıeti men biliminiń damýyna úlken úles qosqan tulǵalar bolatyn.

Asharshylyq pen onyń zardaptary

Saıası qýǵyn-súrginniń saldarynan Qazaqstanda birneshe ret asharshylyq boldy. 1930 jyldardyń basynda oryn alǵan asharshylyq qazaq halqynyń sanyn aıtarlyqtaı azaıtty. Bul asharshylyqtyń negizgi sebebi – Keńes Odaǵynyń júrgizgen zorlap ujymdastyrý saıasaty men azyq-túlik resýrstaryn tartyp alý. Asharshylyqtyń zardaptary uzaq jyldar boıy sezildi jáne halyqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn nasharlatty.

Saıası qýǵyn-súrginniń tarıhı mańyzy

Saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń esteligin saqtaý – qazirgi Qazaqstan úshin mańyzdy mindet. Bul oqıǵalardy umytpaý arqyly biz ótkenimizdi túsinip, bolashaqta mundaı qaıǵyly jaǵdaılardy boldyrmaýǵa tyrysamyz. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý maqsatynda túrli is-sharalar ótkizilip, olardyń esimderi qaıtadan aqtaldy.

Qorytyndy

Saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń taǵdyry – qazaq halqynyń tarıhyndaǵy aýyr kezeńderdiń biri. Bul oqıǵalardy eske alý arqyly biz ulttyń rýhanı jáne mádenı baılyǵyn saqtaý jolynda kúresken azamattardyń erligin baǵalaımyz. Olardyń qurbandyqtary bizge táýelsiz Qazaqstannyń búgingi kúnin qurýǵa negiz boldy. Saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń esimderi máńgi este saqtalyp, olardyń erligi urpaqtan urpaqqa jetkizilýi tıis.