InfoHub Logo

(AIBERGENOV týraly oılar)

Qazaq poezıasynyń qasıetti topyraǵynda óleń-jyrdyń qudiretti ókilderi men ǵumyrly adamdary bar. Olardyń ǵumyry ýaqytpen, zamana ekpinimen ólshenbeıdi. Olar ár urpaqpen, ár kezeńmen birge jasaıdy. Birge qaıǵyrady, birge qýanady. Ár kezeńniń urpaǵy sol ǵumyrlylar qaldyryp ketken júrek úni — jyr joldaryna úńiledi. Syrlasady. Almaǵaıyp zamannyń shytyrman sátterinde tuıyqqa tirelse, sheshimin taba almaǵan qupıalardan basy qatsa, sonyń bárine sezimdi shýmaqtardan jaýap izdeıdi. Sol ótken aqpa-tókpe jyrdyń úndestigine tańdanady; tańdana otyryp, jaýynsyz jazdaǵy topyraqtaı kebirtek tarta bastaǵa rýhanı bolmysyna nár alady. Qýattanady. Sondaı ǵumyrlylardyń biri — Tólegen Aıbergenov. Ana-jyrdyń talaı jyl tolǵaqtan keıin ómirge ákelgen, kesheń kúzdiń bulyńǵyr aspanyndaǵy jarqylymen dúnıeni eleń etkizer jalqy naızaǵaıdaı perzenti ol.

Shyn aqyn qartaımaıdy: óz topyraǵynda urpaqtar almasqan saıyn ol da qaıta jańǵyryp jasarady, ár kóktemde búr atqan aqqaıyńdaı, jasyl japyraǵyn qaıta jaıady — osylaısha Jer ústinde ýaqytpen birge ǵumyr kesher tulǵalar ǵasyrlar júregine jol shegedi.

1937 jyly Qaraqalpaq avtonomıalyq respýblıkasynyń Qońyrat aýdany, «Qońyrat» sovhozynyń Chkalov bólimshesinde ómir esigin ashqan Tólegen Tashkent qalasynda joǵary bilim alǵannan keıin qaraqalpaq topyraǵynda eńbek etip, aqyry:

«Búgin ǵoı jańbyrlatyp jaqyn keldim,
Uzasam, tańdaıyma tatyr demiń.
Qaǵylez qara bala bolǵanymmen,
Júregim kádimgideı aqyn meniń!
Qalaısha arman saǵan eltimesin,
daýsyn qazdy aspannyń keltiresiń.
Ketpesem bolmas endi Almatyma,
Sen meni órteı-órteı óltirersiń!» —

dep qaraqalpaq jurtynyń sulýlarymen qosh aıtysyp, qazaqtyń atyshýly óner dúldúlderi bas qosqan astanasyna kelmese, jyr kerýeninen qalyp qoıardaı, shıetteı sábılerin keýdesine basyp,

«Dúnıeni nurly kirpigiń
qamastyrǵanda meni oıla,
taldarǵa kóktem búrtigin
jańa ashtyrǵanda meni oıla», —

dep qosylǵan jary Úrnısasyn qoltyqtap, jıyrma jeti jasynda kókiregi toly kúmbir jyrlaryn qońyraýlatyp Almatyǵa kelgende, astananyń ásem kósheleriniń o sheti men bul shetine kóktemgi bulttaı sabylyp júrgende, Qaskeleńniń tastary tabanynda jarqyldap, jaqut-jyr degende júregimen eleńdegen ár janǵa kókireginen burqyraǵan bula shýmaqtardy kóshede tura qalyp oqyp júrgende, talǵampaz orta tańdaı qaǵa qalǵan joq. Ol alqaly jıyndardyń saltanatty prezıdıýmdarynda otyryp ta úlgergen emes. Qara shańyraq teatrlardyń samala zaldarynda avtorlyq kesh ótkizýge de shamasy kelmedi. Keıbireýler «seniń jaýyń — meniń jaýym» deıtindeı, Tólegen ádebı ortada bireýlerdi jek kórip te úlgergen joq.

Topyraq qyzýynyń qudiretin alǵash sezindirgen týǵan jer, aqqý moıyn arýanasy bozdasa, omyraýdy sherge toltyrar, bul dúnıede saǵynysh pen ańsaýdyń ańsaryń aýǵan qushtarlyǵyn eń alǵash tattyrǵan ortadan údere kóship qosh aıtysý — adam balasy úshin qasiretteı qıyn. Al aqyn úshin tipti ońaı emes. Biraq qazaq jyrynyń dúbirli báıge alańyndaı kórinetin Almaty aqynnyń jan álemine atoı salýyn qoımaıdy.

«Alysty baram arman qyp,
Aýyryń bolsa, art, ómir!
Jolyna jyrdyń qurban qyp
Basymdy tiktim, áıteýir!
Senimge meni bólegen
jandardyń mynaý aldynda,
qadirmen dos eń, o óleń,
uıatqa meni qaldyrma!» —

dep, qımaı qınalyp, teńselgen aqjarma kóńilmen, qazaq ádebıetiniń kóńili jitik, qylań etken júırik bolsa múlt jibermeı kózi shalatyn zıaly qaýymy aldynan kútip turǵandaı, aıaly alaqandardyń qyzýy shabytyn sharyqtatardaı sezimmen astanaǵa kelip edi. Úlken qalanyń hıkmetke toly tirlik qaraketi úlkendi úgip, kishini kómip jiberetin ajdahanyń aýzyndaı ómirinde qaǵilez qara balanyń lapyldaǵan bolmysy áldebir kúndelikti qubylystaı kóringen de qoıǵan. Áýeli páter izdep, odan jumys izdep sabylǵan Tólegen, sonda da muńaımaı, Almatysynyń taýy men tasy da onyń jyrlaryn uǵatyndaı qýandy, kóshesinde tura qalyp, óleńderin jatqa oqydy.

Aqyn janyna jaratylystyń uly kúshi basshylyq etedi. Tólegen Aıbergenovti de Qazaqstanǵa bastap kelgen sol kúsh. Olaı deıtinim osynda Tólegen aqynnyń jańa shyrqaý kezeńi bastaldy. Oǵan birinshi sebep bolǵan kompozıtor, sol jyldary dala qazaǵy da, qala qazaǵy da bastary qosyla ketse, ánderin shyrqap shattanatyn Shámshi Qaldaıaqovpen birge Gýrev, Mańǵystaý aımaqtaryna saparǵa shyǵýy edi. Sol sapar qazaq poezıasyna ekpini tyń, órnegi erek jyrlar legin ákeldi.

«Kezim meniń!
Jatyrsyń jyraqty ashyp,
Qyzyl gúldi barady qyr ap qashyp.
Jıyrmasynshy ǵasyr júr Mańǵystaýda
Munaralar basyna shyraq tasyp!»

Zaman jaıly, kezeń men adamzattyń erjúrek urpaǵynyń qýaty jaıly Tólegenge deıin ne keıin mundaı ekpin, mundaı órnekpen eshkim jyrlaǵan joq. Qyzyl gúldi qyrlar qashyqtap barady dep tek qýatty da batyl aqyn aıta alady.

«Kim kórgen buryn tabıǵat tartqan bul syıdy,
Arman da mundaı bolady eken-aý aq zańǵar!
Myna bir kúıden syńsıdy
júregi merýert vokzaldar.
Aldyńnan seniń qalalar ótip jatady
tizilip aǵyp qaz-qatar.
Qurmanǵazy men jez barmaq Dına Otany
kóre bilmegen kózge tar!» —

dep, dańq pen dakpyrtqa eleńdeı bermeıtin, salmaqty sezimin júregine jasyryp, eleń-jeleńge boı urýdy uıat sanaıtyn eńbekqor, beınetqor eldiń, ónerge ǵana tabynar eldiń, qasıet-qadirine bas ıgen aqyn óleńniń tyń arnasyn ashyp, qazaq jyryn bir túletip edi.

Aıbergenov óleńderindegi arnasynan lyqsı tógilgen sezim kóz aldyńa kólbeńdep tura qalatyn sýrettermen almasyp, keıde tosyn estiletin tyń yrǵaqtar jıyrmasynshy ǵasyrdyń demindeı ekpinimen jasqandyryp keldi. Aqyn júrek armanyn izdep, Moınaq jaqtan suńqyldap ushqan qasqaldaqtardaı sharq urady, «muratym emes toqtyǵym, sondyqtan mende joq tynym» dep, kózine syısa da, sózine syımaǵan dúnıeniń bıikterine qanat qaǵady. Sol arman-joldyń boıynda ózi keshken sezim selin, ómir selin adamdarǵa óleńmen jetkizgenshe asyǵady.

«Eı, adamdar, aınalaıyn týǵandar,
Jalǵyz mınýt tyńdańdar!
Men senderge, kóp boldy, syr shertpedim,
Qazir túgel kókiregim órt meniń!
Shartarapqa júregimmen júz attap,
Buryn mundaı kórmep edim uzaqtap.
Bir saǵynysh máńgi-baqı dos etken
Qazir meni julyp aldy tósekten»,
Nemese myna sýretterge kóz salyńyzshy:
«Men ul em. Sender eń úsh tamasha elik,
tórteýmiz bir ákeniń balasy edik.
Tórt taǵdyr qaıǵysy men qýanyshyn
Óstik biz bir omyraýdan talasa emip.
Kettińder bizdiń úıden uzatylyp,
qatygez qımastyqty qyz aty qyp.
San túnder saǵynyshym uıqy bermeı
Júgirip syrtqa shyqty júz atylyp.
Dedi ákem: qıyn boldy-aý, qaraǵym-aı,
Jan kókem, jadyratshy qabaǵyńdy-aı.
Men úıde jalǵyz qaldym, mergenderdiń
Qosyna tastap ketken qaraýyldaı», —

degen joldardy oqyp, sonaý bir bala shaqtyń jaılaýdaǵy aýlynda óziń bastan keshirgen sezimge taǵy bir súńgigendeı tolqısyń. Jat bosaǵanyń qamyn oılaýǵa bet burǵan qyz-taǵdyrdyń úı-ishi — ata-ana, baýyrlastar úshin qımas bir aıaly sezimi júregińnen taǵy da sol baıaǵydaı jalań aıaq júgirip ótedi.

«Gazıkter jaılaýdyń sahnasyn baı
jańǵyrtyp, dóńnen órip,
qyzdardyń úkili taqıasyndaı
dúnıe dóńgelenip.
Tur keshtiń qoınynda kúndizgi baq
bas shulǵyp jelge sırek.
Baǵandar keledi juldyz qulaq
aspandy jerge súırep».

Tólegen sýretti osylaı saldy. Ol kókiregin órt etken armanyn kúngeılerden izdedi. Jıyrma besten jańa asqan jigit kóleńkelerde qaltyrap, ózegin óksitken ótkelderde ólimsirese, ol romantık aqyn bolmas edi.

«Bul qazaqta jigitter bar márt, batyr,
Jalańash batyr kóbi onyń.
Aýdaryp tastar sen úshin,
Altyn bar deseń astynda anaý tóbeniń!
Solardyń appaq nıetimen,
Aq qarǵa jaqqan otymen
Lapyldap men de kelemin», —

degende, sol az ǵana ǵumyrynda osynaý daladan jasyqtar men jaltaqtardy, jurttyń bárine jaqsy bolyp kórinýge ádeıi tyrysatyn «jalpaq shesheılerdi» kezdestirmedi deımisiz!

Aqyn — óziniń eshkimge uqsamaıtyndyǵymen aqyn. Tólegen qazaq poezıasyna jańa yrǵaq, tegeýrindi ekpin, janyna tynym bermegen aǵyl-tegil seziminiń ıirimderin ákeldi. Poezıa álemin tosynnan dúbirletip, atoı salyp oıata keldi, poezıanyń órleý jyldamdyǵyn tezdetti. Qazaq topyraǵynyń qyrýar jas aqyny óz óleń-bulaqtarynyń qaınar kózin Tólegenniń nóserlegen jyrlary arqyly ashty.

«Janymnyń otyn mazdatyp,
túnde de damyl kórmeımin.
Qalǵyma, álem,
men saǵan
báribir tynym bermeımin!»

Bul — máńgilik revolúsıa urpaǵynyń jan-dúnıesi marǵaý tirlikten bezinip, alaı-dúleı daýyldy tilegen júrek sózi.

Aıbergenov poezıaǵa zaman sýretin, óz dáýiriniń alapat ekpinin, tynysyn ákeldi. Óz dáýiriniń, óz qoǵamynyń tynys-tirshiliginiń, dám-tuzynyń dámi túgili, ıisi shyqpaıtyn, belgili topyraǵy — turaq-mekeni joq, aı-kúni joq kórkem shyǵarma ǵumyrsyz, áınektiń astynda ósken kók shópteı nársiz, ársiz.

«...Abzal jar, arý aq zaldar,
Aq zaldar, appaq vokzaldar.
Tileýles jerge attandym —
Tileńder maǵan aq joldar!»

Týǵan jer, Otan týraly jazylǵan óleń-jyrlar kóp-aq. Biraq Tólegenge ǵana tán saǵynyshpen, alapat alaý ekpindi sezimmen jazylǵan myna shýmaqtardy:

«Qyzǵaldaq qamal qyrlarymdasyń,
Syrlaryndasyń atanyń.
Janymnyń barlyq yrǵaǵyndasyń,
Aıaýly meniń Otanym!» —

eshkimniń qoltańbasymen shatastyrmaısyń.

«Saǵyndym seni bolǵanmen alshaq aralar,
Daýsyn maǵan dara tyńdatqan dalalar.
Kóńilimde meniń jarqyldap qalyp júrsiń sen
Aeroplandardyń qanatynda aqqan qalalar!»

Shańqaı túste tas tóbeden shatyrlap, nóser tógip jatqan Tólegen zamanynyń alasapyran ǵasyrlary ekenin birden uǵasyń. Óziń de sol ǵalamat jasampaz jandardyń, qartaıýdy bilmes máńgi jas urpaqtyń dúbirine ilese keterdeısiń.

«Shaqtarda da azynap oq boraǵan,
Bul darıanyń shabysy toqtamaǵan.
Men ótemin joldardan áli talaı
Júregimnen dúńkildep aq baraban!»

Ana topyraq — týǵan jersiz, tireýinsiz, súıeýinsiz samǵaý, shyrqaýlardyń múmkin emestigin batyldyqqa balqyp, qaıratqa qaınaǵan Tólegen geroıynyń ózi de moıyndaıdy jáne moıyndatady.

«Qosa gór qoldan ushqan erge tilek,
Maısa bel, maqpal qyrat kelbeti kók.
Alysqa uzap kete almaspyn men
Aqpasam tabanymdy jerge tirep.
Balbyrap baqtar qaldy yrǵatylyp,
Qaltyrap qaqtar jatyr qyrda tunyp.
Janymda alasapyran jasty oınatyp
Men baram janarymdy nurǵa tigip.
Men seniń nurlaryńmen talasamyn,
Myń juldyz artqa tastap ári asamyn.
Kememde kele jatyr kemeńger Jer,
Jetektep qyzyl týly bolashaǵyn».

Mine, Tólegen ómirge, jasampaz ómirge qushtarlyq degendi osylaı sezindirdi.

Iá, Tólegenniń ózin kórip, tákabbarsyǵan janarlar toqtamaǵanmen, onyń júrek jardy jyryn túısine alatyndardyń

«Turar edi sen túgil, tas ta laýlap,
Kózinde jatar edi
Juldyzdy aspan aýnap...»

Tólegen Aıbergenov jyrlarynan keıin qazaq ádebıetine aǵyl-tegil sezimdi ekpin, jańa yrǵaq, kóz jaýyn alǵan qanyq boıaýly sýret keldi. Olardy ákelgen Tólegennen bastaý alǵan bulaqtar — Nurlan Orazalın, Jarasqan Ábdirashev, Tynyshbaı Rahımov, Serik Aqsuńqaruly syndy talantty jigitter.

Aqynǵa ne kerek? Árıne, naızaǵaıdaı jarq etip otyz jasynda óleń otyna órtenip ólgennen keıin joqtaýdaı egil-tegil eńiregen arnaý óleńder emes; pálen jerde birge júrgenbiz, pálen kóshede kezdeskenbiz degen estelikterdiń de baǵasy tıynmen esepteledi. Aqynǵa rýhanı nár kerek. Álem elderiniń eshqandaı esep ólshemimen teńgerilmes ol nár — óz zaman, óz ortasynda onyń jyrlarynyń moıyndalýy, ádiletti, laıyqty baǵalanýy. Aqyn — sezim tolqyndarynyń jıyntyǵy. Onyń qysymyn kóterý men túsirý tek jel ekpini men aýanyń ystyq-sýyǵyna ǵana baılanysty emes.

Tirshilik aqıqatynyń barometri — aqyn janynyń kórinisi men bolmysy halyq júreginiń lúpilimen baǵdarlanady. Kókireginen júz tulpardy júz tarapqa aǵyzǵan aqynnyń týǵan jer, týǵan halqyna:

«Aı mańdaı alýan darynnyń
Teri bop tamshylaısyń sen.
San júırik armandarynyń
Tulparyn qamshylaısyń sen!» —

deýi sondyqtan bolsa kerek. Tólegen — tákabbar aqyn.

«Bir jetse meniń ajalym jetedi
Naızaǵaı ottarynan,
Satqyndar oqtarynan,
Adam qoly jasaǵan uıattardan
Qalyńdyǵy osynaý sıaqty orman.
Áıtpese pasyqtyqqa pysqyrmaıdy
Mendegi qýatty arman».

Bul — kúńkilshil, qıanatshyl pasyq tobyrlardan shyrqaý turǵan, bıik adamgershilik pen sulý sezim, jan-dúnıe tazalyǵyn taptatpas tákabbarlyq.

Tólegen Aıbergenov 1967 jyly ózi týyp-ósken Qaraqalpaq baýyrlastarynyń qasıetti jerinde, komandırovkaǵa baryp júrip, aıaq astynan aýyryp qaıtys boldy. Onyń súıegi sol topyraqta — ózi eń alǵash qyzýyn óz boıyna sińirgen aıaly jerde Núkis qalasynyń shetindegi zıratta qaldy.

Bas-aıaǵy otyz jasta qazaq jyrynyń báıgesine qosylyp, sala qulash sáıgúliginiń baýyry endi-endi jazyla bergende, quıǵytyp kele jatqan shabandoz jigitti ajal sadaǵy murttaı ushyrdy.

Shyn daryn jaspen ólshenbeıdi. Naǵyz poezıa ıesiniń tom-tom kitaptarynyń qalyńdyǵymen, nemese sanynyń kóptigimen baǵalanbaıdy.

Elýge kelmese, elemeıtin ádettiń qasań zańdylyǵyn Tólegen de ólgesin buzdy, talasyp-tartyspaı, jaǵynyp-jalbarynbaı, buǵalyqqa kónbes býyrqanǵan jyrlarymen buzdy. Qazaqstan Lenın komsomoly syılyǵynyń laýreaty ataǵy oǵan ózi dúnıe salǵannay keıin berildi. Bul baǵa — bizdiń urpaqtyń aqynǵa degen taǵzymy. Bul taǵzym urpaq jańarǵan saıyn qaıtalanady. Óıtkeni Tólegen Aıbergenovtiń jalyn jyrlary ony toqtalmas ómir saparyndaǵy ár jolaýshyǵa serik etedi, janam degen júrekke ot berer asaý arman lyqsyǵan Tólegen poezıasy bizdiń dáýirimizdiń shyndyǵyndaı, aryny asaý armandarǵa bastap, bolashaqpen jalǵasa beredi. Oǵan aqynnyń jyrlary kýá. Jyr baǵasyn júregimen salmaqtar talǵamdy oqyrman kýá. Ol óziniń «Bir toıym bar» degen óleńinde:

«Bir toıym bolatyny sózsiz meniń.
Dál qaı kúni ekenin aıta almaımyn.
Biraq... Biraq...
Eshkimdi de bıletpeı qaıtarmaımyn.
Men sóıtip bar shańnan bir silkinemin,
Men sóıtip raqattanyp bir kúlemin.
Kim bilsin, talaı kúngi tilegim ed —
máńgilik tarqamaýy da múmkin onyń!» —

dep edi.

Seziminen aqyly men aılasy basym bop bara jatqan ǵalamda osyndaı tilek tileýdiń ózi irilik!

Ár túrli gúlzarlarymen, dalanyń samalymen, jýsannyń ıisi, taýdyń bulaǵymen — ózimen-ózi tynysh jatqan qazaq poezıasynyń qalǵymaly tirligine kenet kóterilgen muhıttyń jal-jal tolqyndaryndaı, aǵysty ekpinmen áser etken Aıbergenov poezıasy qazaq óleńiniń óresin bıikke kóterdi.

Talantyn taǵzym tutyp, keıingi urpaqtarǵa ulaǵat etý halyqtyq qasıet bolsa kerek. Tólegen Aıbergenov esimdi kóshe ne aleıa Almatyda da, Núkiste de joq. Núkistegi baýyrlar ony «qazaq aqyny» dep qaraıdy, al bizdiń óren ketken óz talantymyzdyń taǵdyryn oılaýǵa ýaqytymyz bolmaı keledi.

Almatyda, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń janyndaǵy shaǵyn baqta, «Aqyndar aleıasyn» ashsa, oǵan sonaý Buhar jyraýdan bastap sóz júırikteriniń músinin qoıyp, qysqasha ómirlerin qashap jazsa, sol qasıetti orynnyń bir shetinen Tólegen Aıbergenov te óz ornyn alar edi.

Tólegen armandap ótken qazaq jyrynyń adamzat júregine qýanysh nárin shashar torqaly toıy máńgilik tarqamaǵaı!..

1987

---