- 05 naý. 2024 00:29
- 231
Geometrıalyq pishinderdiń ǵajaıyp álemi
Bilim berý salasy: Tanym
Bólimi: Qarapaıym matematıkalyq túsinikter
Toby: «Balapan» ortańǵy toby
Taqyryby: «Geometrıalyq pishinderdiń ǵajaıyp álemi».
Maqsaty: Tanym salasy boıynsha alǵan Bilimderin tıanaqtaý.
Bilimdilik: Balanyń qarapaıym matematıkalyq túsinikter bólimi boıynsha geometrıalyq pishinder, san men sanaý, apta kúnderin, alǵan bilimderin anyqtaý
Tárbıelik: Oıynnyń shartyn saqtap oınaýǵa, uıymshyl, kópshil, shydamdy, sabyrly, shapshań bolýǵa tárbıeleý.
Damytýshylyq: Sandardy týra, keri sanaýǵa úıretý, logıkalyq oıyn arqyly balanyń qıalyn, oı - órisin, este saqtaý qabiletin damytý.
Kórnekilikter
*Geometrıalyq pishinder
Týra, keri sanaýǵa arnalǵan sandar jıyntyǵy
sanaýǵa arnalǵan qonjyq maskalary,
alma aǵashynyń maketi, shyǵarmashylyq oıynǵa arnalǵan pishinder salynǵan kilemsheler,
Kıýge arnalǵan kúldirgi sandar pishini, sandar salynǵan qaltashalar.
Balalarmen shattyq sheńberin quramyz
Kúnniń kózi ashylyp,
Kókte shýaq shashylyp,
Qutty qonaq kelipti
Tórimizge enipti.
Amandasý úlkenge
Tárbıeniń basy ǵoı
Al, qanekeı bárimiz,
Sálem deıik úlkenge
Sálemetsizder me, apaılar?!
Tárbıeshi: Balalar, búgingi uıymdasqan oqý is - áreketimizde ǵajaıyp pishindermen tanyspaqpyz. Erte, erte, ertede matematık atty patshalyqta Esepbıke degen hansha ómir súripti, onyń ádemi saraıy bolypty. Sol saraıda jalǵyz turypty. Jalǵyz turyp ishi pysqan hansha bylaı dep armandaıdy:
- O, shirkin? Meniń mynadaı saraıymda kóp dostarym bolsa ǵoı! Men olarmen birge esep shyǵaryp, oınap, kóńil kóterer edim.
Úshburysh
1 - tapsyrma. Bir aptada neshe kún bar?
Jaýaby: Bir aptada jeti kún bar
Dúısenbide dop oınadym dalada
Seısenbide serýen qurdym qalada
Sársenbide sýret saldym sándetip
Beısenbide bı bıledim ándetip
Juma kúni jıdek terdim aǵashtan
Senbi kúni kıno kórdim klýbtan
Jeksenbide úıde boldym dem aldym
Osylaısha óte shyqty bir apta.
Kim bar myna ásem saraıda? Ruqsat bolsa kireıin. Hansha: Men Esepbıkemin. Sen kimsiń?
Úshburysh: Men úshburyshpyn. Meniń úsh buryshym, úsh qabyrǵam, úsh tóbem bar. Men úıdiń tóbesine uqsaımyn.
Hansha: Kirý úshin meniń tapsyrmamdy orynda.
Tórtburysh
Bul saraıda kim turady?
Hansha: Men Esepbıkemin, sen kimsiń?
Men tórtburyshpyn.
Meniń tórt buryshym, tórt qabyrǵam bar.
Men teledıdarǵa uqsaımyn.
Hansha: Úıge kirý úshin meniń tapsyrmamdy orynda.
1 - den 5 - ke deıin týra, keri sana
0 1 2 3 4 5 5 4 3 2 1 0
Dóńgelek
Bul ásem saraıda kim turady?
Hansha: Men Esepbıkemin, sen kimsiń?
Men dóńgelekpin, meniń buryshym joq.
Men dopqa, kúnge uqsaımyn.
Hansha: Úıge kirý úshin myna tapsyrmany oryndaısyń
3 - tapsyrma
Alma aǵashta bes alma Qandaı tátti jese alma.
Beseýinde jep qoısań,
Qalady onda neshe alma?
SANAMAQ
Tórt qonjyq ormanda
Kele jatty qorbandap
Bireýi sharshady
Ármen qaraı barmady.
Sharshy
Sharshy: Myna ásem saraıda kim turady?
Hansha: Men Esepbıkemin, sen kimsiń?
Sharshy: Men sharshymyn. Meniń tórt buryshym, tórt qabyrǵam teń.
Hansha: Onda sen meniń tapsyrmamdy orynda.
4 - tapsyrma. 1 - den 5 - ke deıin sanamaq aıtyp ber.
Bir degeniń - besigińdi túzediń,
Eki degeniń - egemendi el ediń
Úsh degeniń - ana tiliń asylyń
Basqa tilden mártebesin asyrdyń
Tórtinshińiz - tórelikten taımaǵan
Nursultandy han taǵyna saılaǵan
Bes degeniń - berekeli bolǵany.
“Kórshisin tap” oıyny
Shyǵarmashylyq jumys
«Kilemsheni toltyr»
Balalar kilemshedegi pishinderge qıyq pishinderdi óz ornymen ornalastyrady
Pishinderden ne Qurastyramyz?
Úı, kún, shyrsha, úıdiń terezesi, esigi.
Sergitý sáti
Bes kámpıtim kóp edi,
Sarańdyǵym joq edi.
Bir kámpıtim ataǵa,
Bir kámpıtim ájege,
Bir kámpıtim mamaǵa,
Bir kámpıtim papaǵa.
Ózime de jete me?
Refleksıvti túzetý
Balalardy madaqtaý
Bólimi: Qarapaıym matematıkalyq túsinikter
Toby: «Balapan» ortańǵy toby
Taqyryby: «Geometrıalyq pishinderdiń ǵajaıyp álemi».
Maqsaty: Tanym salasy boıynsha alǵan Bilimderin tıanaqtaý.
Bilimdilik: Balanyń qarapaıym matematıkalyq túsinikter bólimi boıynsha geometrıalyq pishinder, san men sanaý, apta kúnderin, alǵan bilimderin anyqtaý
Tárbıelik: Oıynnyń shartyn saqtap oınaýǵa, uıymshyl, kópshil, shydamdy, sabyrly, shapshań bolýǵa tárbıeleý.
Damytýshylyq: Sandardy týra, keri sanaýǵa úıretý, logıkalyq oıyn arqyly balanyń qıalyn, oı - órisin, este saqtaý qabiletin damytý.
Kórnekilikter
*Geometrıalyq pishinder
Týra, keri sanaýǵa arnalǵan sandar jıyntyǵy
sanaýǵa arnalǵan qonjyq maskalary,
alma aǵashynyń maketi, shyǵarmashylyq oıynǵa arnalǵan pishinder salynǵan kilemsheler,
Kıýge arnalǵan kúldirgi sandar pishini, sandar salynǵan qaltashalar.
Balalarmen shattyq sheńberin quramyz
Kúnniń kózi ashylyp,
Kókte shýaq shashylyp,
Qutty qonaq kelipti
Tórimizge enipti.
Amandasý úlkenge
Tárbıeniń basy ǵoı
Al, qanekeı bárimiz,
Sálem deıik úlkenge
Sálemetsizder me, apaılar?!
Tárbıeshi: Balalar, búgingi uıymdasqan oqý is - áreketimizde ǵajaıyp pishindermen tanyspaqpyz. Erte, erte, ertede matematık atty patshalyqta Esepbıke degen hansha ómir súripti, onyń ádemi saraıy bolypty. Sol saraıda jalǵyz turypty. Jalǵyz turyp ishi pysqan hansha bylaı dep armandaıdy:
- O, shirkin? Meniń mynadaı saraıymda kóp dostarym bolsa ǵoı! Men olarmen birge esep shyǵaryp, oınap, kóńil kóterer edim.
Úshburysh
1 - tapsyrma. Bir aptada neshe kún bar?
Jaýaby: Bir aptada jeti kún bar
Dúısenbide dop oınadym dalada
Seısenbide serýen qurdym qalada
Sársenbide sýret saldym sándetip
Beısenbide bı bıledim ándetip
Juma kúni jıdek terdim aǵashtan
Senbi kúni kıno kórdim klýbtan
Jeksenbide úıde boldym dem aldym
Osylaısha óte shyqty bir apta.
Kim bar myna ásem saraıda? Ruqsat bolsa kireıin. Hansha: Men Esepbıkemin. Sen kimsiń?
Úshburysh: Men úshburyshpyn. Meniń úsh buryshym, úsh qabyrǵam, úsh tóbem bar. Men úıdiń tóbesine uqsaımyn.
Hansha: Kirý úshin meniń tapsyrmamdy orynda.
Tórtburysh
Bul saraıda kim turady?
Hansha: Men Esepbıkemin, sen kimsiń?
Men tórtburyshpyn.
Meniń tórt buryshym, tórt qabyrǵam bar.
Men teledıdarǵa uqsaımyn.
Hansha: Úıge kirý úshin meniń tapsyrmamdy orynda.
1 - den 5 - ke deıin týra, keri sana
0 1 2 3 4 5 5 4 3 2 1 0
Dóńgelek
Bul ásem saraıda kim turady?
Hansha: Men Esepbıkemin, sen kimsiń?
Men dóńgelekpin, meniń buryshym joq.
Men dopqa, kúnge uqsaımyn.
Hansha: Úıge kirý úshin myna tapsyrmany oryndaısyń
3 - tapsyrma
Alma aǵashta bes alma Qandaı tátti jese alma.
Beseýinde jep qoısań,
Qalady onda neshe alma?
SANAMAQ
Tórt qonjyq ormanda
Kele jatty qorbandap
Bireýi sharshady
Ármen qaraı barmady.
Sharshy
Sharshy: Myna ásem saraıda kim turady?
Hansha: Men Esepbıkemin, sen kimsiń?
Sharshy: Men sharshymyn. Meniń tórt buryshym, tórt qabyrǵam teń.
Hansha: Onda sen meniń tapsyrmamdy orynda.
4 - tapsyrma. 1 - den 5 - ke deıin sanamaq aıtyp ber.
Bir degeniń - besigińdi túzediń,
Eki degeniń - egemendi el ediń
Úsh degeniń - ana tiliń asylyń
Basqa tilden mártebesin asyrdyń
Tórtinshińiz - tórelikten taımaǵan
Nursultandy han taǵyna saılaǵan
Bes degeniń - berekeli bolǵany.
“Kórshisin tap” oıyny
Shyǵarmashylyq jumys
«Kilemsheni toltyr»
Balalar kilemshedegi pishinderge qıyq pishinderdi óz ornymen ornalastyrady
Pishinderden ne Qurastyramyz?
Úı, kún, shyrsha, úıdiń terezesi, esigi.
Sergitý sáti
Bes kámpıtim kóp edi,
Sarańdyǵym joq edi.
Bir kámpıtim ataǵa,
Bir kámpıtim ájege,
Bir kámpıtim mamaǵa,
Bir kámpıtim papaǵa.
Ózime de jete me?
Refleksıvti túzetý
Balalardy madaqtaý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.