Qyzyl kitap (aýyzsha jýrnal)
Kiriktirlgen sabaq
7 - 9 klass
Qyzyl kitap (aýyzsha jýrnal)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: QR Qyzyl kitaby, onyń ereksheligi, mańyzy, Q. Myrza Áliniń tabıǵat jyrlary men oqýshyny tanystyra otyryp, «Qyzyl kitap» óleńder jınaǵynyń mánin uǵyndyrý.
Damytýshylyq: Oqýshynyń tabıǵat týraly túsinigin keńeıtý.
Tárbıelik: Tabıǵatty qorǵaýǵa, týǵan jerin súıýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Aralas
Sabaqtyń túri: Aýyzsha jýrnal
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıdtar, oqýlyqtar, Q. Myrza Áliniń týyndylary
Sabaqtyń ádisi: baıandaý, zertteý, izdený
Pánaralyq baılanys: Bıologıa, ádebıet, tarıh, geografıa
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý
İİ Negizgi bólim
Qaıyrly kún oqýshylar, ustazdar, ata - analar. Tabıǵatty qorǵaý kúnine arnalǵan «Qyzyl kitap» atty jýrnaldy ashyq dep jarıalaımyz.
1 - bet QYZYL KİTAP. Joıylyp bara jatqan ósimdikter men janýarlar túrleriniń alǵashqy tizimin 1963 jyly Halyqaralyq tabıǵat jáne tabıǵat resýrstaryn qorǵaý odaǵynyń arnaıy komısıasy qurastyrdy. Bul komısıaǵa álemdegi ár túrli elderdiń ǵalymdary endi. Tizim jarıalanyp, «Derekterdiń Qyzyl kitaby» («Red Date book») degen ataý aldy. Qazirgi kezde kóptegen elderde Qyzyl kitap jaryq kórdi. Qazaqstanda Qyzyl kitap jasaýǵa qulshynýshylardyń biri belgili ǵalym - zoolog A. A. Slýskıı boldy. Onyń eńbekteri Qazaqstan janýarlar álemin qorǵaýǵa arnaldy.
Qandaı da bir túrdiń Qyzyl kitapqa tirkelýi – qaýip týǵyzatyn dabyl. Ol tap sol túrdi qorǵaý jáne saqtaýǵa arnalǵan memlekettik, sondaı - aq jergilikti sharalardy qabyldaýǵa túrtki bolady. Qyzyl kitap (1 - bólim. Omyrtqaly janýarlar) Qazaqstanda eń alǵash 1978 jyly basylyp shyqty. Oǵan janýarlardyń 87 túri endi. 1981 jyly Qazaqstan Qyzyl kitabynyń ekinshi bólimi jaryq kórdi, onda ósimdikterdiń 307 túri ataldy. Úshinshi basylymy qaýipti taksondar janýarlaryna arnaldy, 1996 jyly baspadan jaryq kórdi. Oǵan omyrtqalylardyń 125 túri men túrsheleri: balyqtar, qustar, jorǵalaýshylar, sútqorektiler qamtyldy. Qyzyl kitapqa tirkelgen árbir túrdiń jikteý nómiri bar, mártebesi 5 sanatqa bólingen:
İ sanat – joıylyp bara jatqandar;
İİ sanat – sany kemigender;
İİİ sanat – sırek kezdesetinder;
İV sanat – anyqtalmaǵandar;
V sanat – qalpyna keltirilgender;
Qyzyl kitap – mańyzy óte zor qujat. Ony tek memlekettik ekologıalyq mekemeler ǵana emes, kóptegen qoǵamdyq uıymdar men birlestikter basshylyqqa alady. Sondaı - aq zerdeli, tabıǵatty súıetin Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary da basshylyqqa alýy kerek.
2 - bet Qadyr Myrza Álı «Qyzyl kitap».
«Qadyr, negizinen, ulttyq aqyn. Ulttyq aqyn bolǵanda, qazaq halqynyń aqyny. Onyń týǵan halqynyń arǵy - bergi ómiri, tirshiligi týraly jazǵan óleńderi óte kóp. Sol óleńderiniń barlyǵyn jınaqtap aıtsaq, qazaq halqy ómiriń kórkemdik shejiresi, ádebıettegi obrazdy tarıhy deýge bolady».
Ábdilhamıt Narymbetov
Ómirbaıany
Aqyn 1935 jyly 5 qazanda Oral oblysynyń Jympıty kentinde týǵan. 1958 jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologıa fakúltetin támamdaǵan. Eńbek jolyn sol kezde jańadan ashylǵan balalar jýrnaly «Baldyrǵannan» bastaǵan. «Juldyz» jýrnaly redaksıasynda poezıa jáne syn bóliminiń meńgerýshisi, jaýapty hatshy, bas redaktordyń orynbasary, 1968 - 1973 jyldary «Jazýshy» baspasynda qazaq poezıasy bóliminiń meńgerýshisi, «Balaýsa» baspasynyń redaktory, keıin Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda poezıa seksıasynyń keńesshisi bolǵan. 1966 jyly «Oı ormany» jınaǵy úshin Qazaqstan Lenın komsomolynyń syılyǵy berildi.
1980 jyly «Jeruıyq» jyr kitaby úshin Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty atandy. Ol Qazaqstannyń halyq jazýshysy. 2001 jyly Táýelsiz «Tarlan» syılyǵyn aldy. Aqynnyń poemalarynda da sony ıdeıalyq keń serpin jańa kórkemdik boıaýlar molynan ushyraıdy. Aqyn «Zaman - aı» poemasynda (1997) Qazaqstannyń Keńes ókimeti jyldaryndaǵy tarıhyna búgingi bıikten jańasha kózqaraspen qarap, shamyrqana tolǵanady. 70 jyl ishinde qazaq halqy bastan keshken adam nebir qıyndyqtardy naqty kórkemdik oılarmen jınaqtap, áserli beınelegen. Qadyr Myrza Álı poemasynda 1917 - 1991 jyldar arasyndaǵy Keńes Odaǵyndaǵy halyq qasiretiniń ári naqty, ári jınaqtalǵan kórkem beınesi bar. «Zaman - aı», «Bes jyl ótken soń» poemalary - qazaq halqynyń HH ǵasyrdaǵy kórkemdik tarıhyn oqyrman sanasyna tolyq jetkizetin kórnekti epıkalyq týyndylar.
Qazaq poezıasynyń damýyna kóp eńbek sińirip, zor kórkemdik úles qosqan Qadyr Myrza Álıdiń uzaq jyldarǵa sozylǵan shyǵarmashylyǵy ádebıet ǵylymy men synynyń árdaıym nazarynda bolyp, joǵary baǵalanyp keledi. Aqynnyń shyǵarmalarynyń laıyqty baǵasyn bergen akademık Zeınolla Qabdolov: «Qadyr Myrzalıev - sózdiń sáıgúligi, oıdyń ozarmany. Ol jeke bastyń dara muńynan bastap, qym - qıǵash halyqaralyq qaıshylyqtarǵa sheıin qysylmaı, qymtyrylmaı erkin jyrlaı alady... «Demek qazirgi qazaq poezıasynyń kóp daýysty, qýatty orkestr desek, munyń quramyndaǵy Qadyr mýzasynyń qaıtalanbas óz úni, mashyǵy men máneri, aıshyǵy men órnegi bar; Qadyr aqynnyń lırıkasynyń syńǵyry bólek, syry tereń», - dese, akademık Serik Qırabaev: «Qadyr Myrza Álı ult tarıhyn, minez - qulqyn, oıly kózben ólshep sýretteıdi. Ońda, tereń ıdeıalyq maǵyna bar», - dep aqynnyń ózindik bet - beınesin, shyǵarmashylyq kelbetin dál aıqyndap berdi. Ol - óziniń kórkemdik dárejesi bıik, tili nárli, ǵıbraty mol, ıdeıalyq mazmuny tereń shyǵarmalarymen qazaq sóz ónerine zor úles qosqan iri sýretker, kórkem sózdiń sheberi. Aqyn qazaq ádebıetiniń kórkemdik arsenalyn tolyqtyra, molyqtyra otyryp, onyń mártebesiniń bıiktep, abyroıy asqaqtaı túsýine qyrýar eńbek sińirdi. Sondyqtan da, Qadyr Myrza Álı jan - jaqty ósip órkendegen. Kemeldengen qazirgi qazaq ádebıetiniń kórnekti qaıratkerleriniń biri bolyp sanalady.
3 - bet «Qyzyl kitap» (1983) poemasy - oı tolǵamy aýqymdy, Búkil adamzatty oılandyrar pikir - tujyrymǵa baı fılosofıalyq týyndy.
Q. Myrza Áli «Qyzyl kitap»
Myltyq kórsem tórlerden ilip qoıǵan,
Meniń mazam ketedi kúdikti oıdan.
Jurtpen birge máz bolyp,
Dý - dý etip
Qaıta almaımyn odan soń kúlip toıdan.
Aıaımyn men anasyz,
Atasyzdy.
Aıaımyn men qulynsyz,
Botasyzdy.
Haıýanatqa jasaǵan qıanatyń –
Baýyryńa jasaǵan opasyzdyq!
Bizdiń saıda bolatyn mıa qalyń.
Aýyldastar oılaıtyn uıa qamyn.
Mıa sırep,
Uıadan qustar bezip,
Bireý úshin men endi uıalamyn.
Uıalamyn qaraýǵa qarlyǵashqa.
Shıqyldaısyń, balapan, qarnyń ash pa?!
Jaltańdaısyń ár Bolat,
Ár Qaıratqa,
Jaýtańdaısyń ár Baıan,
Ár Kúlashqa.
Tárbıeń de jaqsy edi,
Tálimiń de...
Aıan biraq ómirdiń máni kimge?!
Torǵaı attyń bir kezde,
Sonyń úshin
Uıalamyn, baýyrym, áli kúnge.
Uıalamyn qaraýǵa qońyr qazǵa.
Tolyp - aq tur búginde ómir nazǵa.
Balapany shubyrtqan qasqaldaqtyń
Oqtan kórgen qorlyǵy,
Zábiri az ba?!
Uıalamyn qaraýǵa shúregeıge.
Qustyń biri týǵan da,
Biri ógeı me?!
Búgin kepter atqandar
Erteń erdiń
Keýdesine tapansha tiremeı me?!
Myna qyry qazaqtyń,
Ana qyry
Qyzyl qyrman búginde,
Qala biri.
Qaıda ketti,
Kim maǵan aıtady endi
Atyraýdyń qulany –
Onagry?!
Jer aıtady osylaı,
Kún aıtady,
Kún aıtady,
Kóńildi muńaıtady.
Aqtóbede bir kezde pil bolǵanyn
Kim biledi búginde?
Búginde kim aıtady?!
Aıla kóp - ti adamda,
Aıla kóp - ti.
Aılasyna talaıdy aıǵaq etti.
Qylysh tisti jolbarys –
Jerles bizdiń
Aıtyńdarshy, aǵaıyn,
Qaıda ketti?!
İzdeımin men ár buta,
Ár talymdy.
Momynymdy,
Tentegim,
Arqalymdy.
Kim qaıyryp beredi kvagany?
Kim qaıyryp beredi tarpańymdy?!
Jarqyrap - aq turǵanda kóktem nury,
Qasiret pen qaıǵynyń jetken biri.
Haıýanattar ǵana ma zábir kórgen,
Haıýanattar ǵana ma ketken quryp?!
Odan kórip,
Aqyry budan kórip,
Talasqannan ne tappaq qulan, kerik?!
Joǵaltqandy joqtaǵan jón bolǵanmen,
Joǵaltpaǵan jaqsyraq odan góri
4 - bet. Aqtóbe oblysynyń sırek kezdesetin ańdary
Qaraquıryq Qaraqal Qara kúzen
(djeıran) (karakal) (evropeıskaıa norka)
Qabylan Sabanshy Shubar kúzen
(gepard) (manýl) (perevázka)
5 - bet Oıyl óńiriniń Qyzyl kitapqa engen qustary
Qytaı qazy Aqbas tyrna Bezgeldek
Dýadaq Mármár shúregeı Tarǵaq
6 - bet Vıktorınalyq suraqtar
QR Qyzyl kitabynyń neshe basylymy bar?
QR Qyzyl kitaby qashan basylǵan?
QR Qyzyl kitabyn shyǵarýǵa úles qosqan ǵalym - zoolog kim?
Oıyl aýdanynyń qumynda kezdesetin kemirýshi?
Q. Myrza Áliniń «Qyzyl kitap» óleńder jınaǵy qaı jyly shyqty?
Halyqaralyq Qyzyl kitap qashan uıymdastyryldy?
Q. Myrza Áliniń «Qyzyl kitaby» qandaı paraqtardan turady?
«Qyzyl kitaptaǵy» bir kezderde Aqtóbe dalasynda ómir súrgen janýar?
Salmaǵy 10 - 15 kg bolatyn QR Qyzyl kitabyna engen qus?
«Qyzyl kitap» óleńder jınaǵynda qyzyl mandat nege berilgen?
İİİ Qorytyndy
7 - bet. Shyǵarmashylyq jumys Eger men ekolog bolsam...
(oqýshylar sabaq sońynda alǵan áserlerin 5 - 10 mınýt kóleminde qaǵaz betine túsirip, shyǵarmashylyqpen jumys jasaıdy).
Jýrnaldyń sońy.
7 - 9 klass
Qyzyl kitap (aýyzsha jýrnal)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: QR Qyzyl kitaby, onyń ereksheligi, mańyzy, Q. Myrza Áliniń tabıǵat jyrlary men oqýshyny tanystyra otyryp, «Qyzyl kitap» óleńder jınaǵynyń mánin uǵyndyrý.
Damytýshylyq: Oqýshynyń tabıǵat týraly túsinigin keńeıtý.
Tárbıelik: Tabıǵatty qorǵaýǵa, týǵan jerin súıýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Aralas
Sabaqtyń túri: Aýyzsha jýrnal
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıdtar, oqýlyqtar, Q. Myrza Áliniń týyndylary
Sabaqtyń ádisi: baıandaý, zertteý, izdený
Pánaralyq baılanys: Bıologıa, ádebıet, tarıh, geografıa
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý
İİ Negizgi bólim
Qaıyrly kún oqýshylar, ustazdar, ata - analar. Tabıǵatty qorǵaý kúnine arnalǵan «Qyzyl kitap» atty jýrnaldy ashyq dep jarıalaımyz.
1 - bet QYZYL KİTAP. Joıylyp bara jatqan ósimdikter men janýarlar túrleriniń alǵashqy tizimin 1963 jyly Halyqaralyq tabıǵat jáne tabıǵat resýrstaryn qorǵaý odaǵynyń arnaıy komısıasy qurastyrdy. Bul komısıaǵa álemdegi ár túrli elderdiń ǵalymdary endi. Tizim jarıalanyp, «Derekterdiń Qyzyl kitaby» («Red Date book») degen ataý aldy. Qazirgi kezde kóptegen elderde Qyzyl kitap jaryq kórdi. Qazaqstanda Qyzyl kitap jasaýǵa qulshynýshylardyń biri belgili ǵalym - zoolog A. A. Slýskıı boldy. Onyń eńbekteri Qazaqstan janýarlar álemin qorǵaýǵa arnaldy.
Qandaı da bir túrdiń Qyzyl kitapqa tirkelýi – qaýip týǵyzatyn dabyl. Ol tap sol túrdi qorǵaý jáne saqtaýǵa arnalǵan memlekettik, sondaı - aq jergilikti sharalardy qabyldaýǵa túrtki bolady. Qyzyl kitap (1 - bólim. Omyrtqaly janýarlar) Qazaqstanda eń alǵash 1978 jyly basylyp shyqty. Oǵan janýarlardyń 87 túri endi. 1981 jyly Qazaqstan Qyzyl kitabynyń ekinshi bólimi jaryq kórdi, onda ósimdikterdiń 307 túri ataldy. Úshinshi basylymy qaýipti taksondar janýarlaryna arnaldy, 1996 jyly baspadan jaryq kórdi. Oǵan omyrtqalylardyń 125 túri men túrsheleri: balyqtar, qustar, jorǵalaýshylar, sútqorektiler qamtyldy. Qyzyl kitapqa tirkelgen árbir túrdiń jikteý nómiri bar, mártebesi 5 sanatqa bólingen:
İ sanat – joıylyp bara jatqandar;
İİ sanat – sany kemigender;
İİİ sanat – sırek kezdesetinder;
İV sanat – anyqtalmaǵandar;
V sanat – qalpyna keltirilgender;
Qyzyl kitap – mańyzy óte zor qujat. Ony tek memlekettik ekologıalyq mekemeler ǵana emes, kóptegen qoǵamdyq uıymdar men birlestikter basshylyqqa alady. Sondaı - aq zerdeli, tabıǵatty súıetin Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary da basshylyqqa alýy kerek.
2 - bet Qadyr Myrza Álı «Qyzyl kitap».
«Qadyr, negizinen, ulttyq aqyn. Ulttyq aqyn bolǵanda, qazaq halqynyń aqyny. Onyń týǵan halqynyń arǵy - bergi ómiri, tirshiligi týraly jazǵan óleńderi óte kóp. Sol óleńderiniń barlyǵyn jınaqtap aıtsaq, qazaq halqy ómiriń kórkemdik shejiresi, ádebıettegi obrazdy tarıhy deýge bolady».
Ábdilhamıt Narymbetov
Ómirbaıany
Aqyn 1935 jyly 5 qazanda Oral oblysynyń Jympıty kentinde týǵan. 1958 jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologıa fakúltetin támamdaǵan. Eńbek jolyn sol kezde jańadan ashylǵan balalar jýrnaly «Baldyrǵannan» bastaǵan. «Juldyz» jýrnaly redaksıasynda poezıa jáne syn bóliminiń meńgerýshisi, jaýapty hatshy, bas redaktordyń orynbasary, 1968 - 1973 jyldary «Jazýshy» baspasynda qazaq poezıasy bóliminiń meńgerýshisi, «Balaýsa» baspasynyń redaktory, keıin Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda poezıa seksıasynyń keńesshisi bolǵan. 1966 jyly «Oı ormany» jınaǵy úshin Qazaqstan Lenın komsomolynyń syılyǵy berildi.
1980 jyly «Jeruıyq» jyr kitaby úshin Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty atandy. Ol Qazaqstannyń halyq jazýshysy. 2001 jyly Táýelsiz «Tarlan» syılyǵyn aldy. Aqynnyń poemalarynda da sony ıdeıalyq keń serpin jańa kórkemdik boıaýlar molynan ushyraıdy. Aqyn «Zaman - aı» poemasynda (1997) Qazaqstannyń Keńes ókimeti jyldaryndaǵy tarıhyna búgingi bıikten jańasha kózqaraspen qarap, shamyrqana tolǵanady. 70 jyl ishinde qazaq halqy bastan keshken adam nebir qıyndyqtardy naqty kórkemdik oılarmen jınaqtap, áserli beınelegen. Qadyr Myrza Álı poemasynda 1917 - 1991 jyldar arasyndaǵy Keńes Odaǵyndaǵy halyq qasiretiniń ári naqty, ári jınaqtalǵan kórkem beınesi bar. «Zaman - aı», «Bes jyl ótken soń» poemalary - qazaq halqynyń HH ǵasyrdaǵy kórkemdik tarıhyn oqyrman sanasyna tolyq jetkizetin kórnekti epıkalyq týyndylar.
Qazaq poezıasynyń damýyna kóp eńbek sińirip, zor kórkemdik úles qosqan Qadyr Myrza Álıdiń uzaq jyldarǵa sozylǵan shyǵarmashylyǵy ádebıet ǵylymy men synynyń árdaıym nazarynda bolyp, joǵary baǵalanyp keledi. Aqynnyń shyǵarmalarynyń laıyqty baǵasyn bergen akademık Zeınolla Qabdolov: «Qadyr Myrzalıev - sózdiń sáıgúligi, oıdyń ozarmany. Ol jeke bastyń dara muńynan bastap, qym - qıǵash halyqaralyq qaıshylyqtarǵa sheıin qysylmaı, qymtyrylmaı erkin jyrlaı alady... «Demek qazirgi qazaq poezıasynyń kóp daýysty, qýatty orkestr desek, munyń quramyndaǵy Qadyr mýzasynyń qaıtalanbas óz úni, mashyǵy men máneri, aıshyǵy men órnegi bar; Qadyr aqynnyń lırıkasynyń syńǵyry bólek, syry tereń», - dese, akademık Serik Qırabaev: «Qadyr Myrza Álı ult tarıhyn, minez - qulqyn, oıly kózben ólshep sýretteıdi. Ońda, tereń ıdeıalyq maǵyna bar», - dep aqynnyń ózindik bet - beınesin, shyǵarmashylyq kelbetin dál aıqyndap berdi. Ol - óziniń kórkemdik dárejesi bıik, tili nárli, ǵıbraty mol, ıdeıalyq mazmuny tereń shyǵarmalarymen qazaq sóz ónerine zor úles qosqan iri sýretker, kórkem sózdiń sheberi. Aqyn qazaq ádebıetiniń kórkemdik arsenalyn tolyqtyra, molyqtyra otyryp, onyń mártebesiniń bıiktep, abyroıy asqaqtaı túsýine qyrýar eńbek sińirdi. Sondyqtan da, Qadyr Myrza Álı jan - jaqty ósip órkendegen. Kemeldengen qazirgi qazaq ádebıetiniń kórnekti qaıratkerleriniń biri bolyp sanalady.
3 - bet «Qyzyl kitap» (1983) poemasy - oı tolǵamy aýqymdy, Búkil adamzatty oılandyrar pikir - tujyrymǵa baı fılosofıalyq týyndy.
Q. Myrza Áli «Qyzyl kitap»
Myltyq kórsem tórlerden ilip qoıǵan,
Meniń mazam ketedi kúdikti oıdan.
Jurtpen birge máz bolyp,
Dý - dý etip
Qaıta almaımyn odan soń kúlip toıdan.
Aıaımyn men anasyz,
Atasyzdy.
Aıaımyn men qulynsyz,
Botasyzdy.
Haıýanatqa jasaǵan qıanatyń –
Baýyryńa jasaǵan opasyzdyq!
Bizdiń saıda bolatyn mıa qalyń.
Aýyldastar oılaıtyn uıa qamyn.
Mıa sırep,
Uıadan qustar bezip,
Bireý úshin men endi uıalamyn.
Uıalamyn qaraýǵa qarlyǵashqa.
Shıqyldaısyń, balapan, qarnyń ash pa?!
Jaltańdaısyń ár Bolat,
Ár Qaıratqa,
Jaýtańdaısyń ár Baıan,
Ár Kúlashqa.
Tárbıeń de jaqsy edi,
Tálimiń de...
Aıan biraq ómirdiń máni kimge?!
Torǵaı attyń bir kezde,
Sonyń úshin
Uıalamyn, baýyrym, áli kúnge.
Uıalamyn qaraýǵa qońyr qazǵa.
Tolyp - aq tur búginde ómir nazǵa.
Balapany shubyrtqan qasqaldaqtyń
Oqtan kórgen qorlyǵy,
Zábiri az ba?!
Uıalamyn qaraýǵa shúregeıge.
Qustyń biri týǵan da,
Biri ógeı me?!
Búgin kepter atqandar
Erteń erdiń
Keýdesine tapansha tiremeı me?!
Myna qyry qazaqtyń,
Ana qyry
Qyzyl qyrman búginde,
Qala biri.
Qaıda ketti,
Kim maǵan aıtady endi
Atyraýdyń qulany –
Onagry?!
Jer aıtady osylaı,
Kún aıtady,
Kún aıtady,
Kóńildi muńaıtady.
Aqtóbede bir kezde pil bolǵanyn
Kim biledi búginde?
Búginde kim aıtady?!
Aıla kóp - ti adamda,
Aıla kóp - ti.
Aılasyna talaıdy aıǵaq etti.
Qylysh tisti jolbarys –
Jerles bizdiń
Aıtyńdarshy, aǵaıyn,
Qaıda ketti?!
İzdeımin men ár buta,
Ár talymdy.
Momynymdy,
Tentegim,
Arqalymdy.
Kim qaıyryp beredi kvagany?
Kim qaıyryp beredi tarpańymdy?!
Jarqyrap - aq turǵanda kóktem nury,
Qasiret pen qaıǵynyń jetken biri.
Haıýanattar ǵana ma zábir kórgen,
Haıýanattar ǵana ma ketken quryp?!
Odan kórip,
Aqyry budan kórip,
Talasqannan ne tappaq qulan, kerik?!
Joǵaltqandy joqtaǵan jón bolǵanmen,
Joǵaltpaǵan jaqsyraq odan góri
4 - bet. Aqtóbe oblysynyń sırek kezdesetin ańdary
Qaraquıryq Qaraqal Qara kúzen
(djeıran) (karakal) (evropeıskaıa norka)
Qabylan Sabanshy Shubar kúzen
(gepard) (manýl) (perevázka)
5 - bet Oıyl óńiriniń Qyzyl kitapqa engen qustary
Qytaı qazy Aqbas tyrna Bezgeldek
Dýadaq Mármár shúregeı Tarǵaq
6 - bet Vıktorınalyq suraqtar
QR Qyzyl kitabynyń neshe basylymy bar?
QR Qyzyl kitaby qashan basylǵan?
QR Qyzyl kitabyn shyǵarýǵa úles qosqan ǵalym - zoolog kim?
Oıyl aýdanynyń qumynda kezdesetin kemirýshi?
Q. Myrza Áliniń «Qyzyl kitap» óleńder jınaǵy qaı jyly shyqty?
Halyqaralyq Qyzyl kitap qashan uıymdastyryldy?
Q. Myrza Áliniń «Qyzyl kitaby» qandaı paraqtardan turady?
«Qyzyl kitaptaǵy» bir kezderde Aqtóbe dalasynda ómir súrgen janýar?
Salmaǵy 10 - 15 kg bolatyn QR Qyzyl kitabyna engen qus?
«Qyzyl kitap» óleńder jınaǵynda qyzyl mandat nege berilgen?
İİİ Qorytyndy
7 - bet. Shyǵarmashylyq jumys Eger men ekolog bolsam...
(oqýshylar sabaq sońynda alǵan áserlerin 5 - 10 mınýt kóleminde qaǵaz betine túsirip, shyǵarmashylyqpen jumys jasaıdy).
Jýrnaldyń sońy.
You Might Also Like
