- 05 naý. 2024 00:37
- 210
Ybyraı Altynsarın «Balanyń aılasy»
Ana tili, 3 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Ybyraı Altynsarın «Balanyń aılasy» (prezentasıasymen)
Sabaqtyń bilimdik maqsaty: Qazaqtyń kórnekti aqyn jazýshysy Ybyraı Altynsarınniń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly tereńirek tanysyp, áńgimeniń taqyryby men mátinge súıene otyryp ashý, taba bilýge úıretý.
Tárbıelik maqsaty: Áńgime arqyly jamandyqtan aýlaq, jaqsylyqqa jaqyn bolýǵa adamgershilikke tárbıeleý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylarǵa baǵyt - baǵdar bere otyryp, ózdikterinen jumys isteýge, shyǵarmashylyqpen jumysta shapshańdylyq tanytýǵa, ózdiginen qorytyndy shyǵarýǵa mashyqtandyrý, tanym belsendilikterin damytý.
Sabaqtyń ádisi: STO tehnologıasy
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: Ybyraı Altynsarın sýreti, boljaý kestesi, tirek sózder syzbasy
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
- Balalar úıge qandaı tapsyrma berildi?
Áńgimege baılanysty sýretter salý
- B. Soqpaqbaev kim, onyń qandaı áńgimesin oqydyq?
- Qart Máýlenge nege rıza bolyp, ne úshin rahmet aıtty?
İİİ. Oı ashar
Jańa sabaq toptyq taldaý arqyly enedi.
İÚ. Toptastyrý strategıasy.
- Balalar Ybyraı Altynsarın kim jáne ol qaı jerde, qaı jyly dúnıege keldi?
- Qandaı shyǵarmalary men óleńderin bilesińder?
- Qandaı oqýlyq jazdy?
/Interaktıvti taqtadan y. Altynsarın týraly oqýshylardyń biletinderin toptastyrý/
YBYRAI
Ustaz, aǵartýshy
1841-1889jj
Qostanaı oblysynda dúnıege kelgen
Kel, balalar, oqylyq
Óner bilim bar jurttar
Qazaq hrestomatıasy
Olaı bolsa, búgingi sabaǵymyzda Ybyraı Altynsarınniń «Balanyń aılasy» atty áńgimesin ótemiz.
Ú. Oı qozǵaý.
Mátindi oqymas buryn, oqýshylardyń jalpy aıla týraly oılaryn bilip alý qajet.
- Aıla degendi qalaı túsinesiń?
a) mátinmen jumys
Mátindi úsh bólikke bólý
1. Ǵalym men jylannyń túıege jolyǵýy
2. Jemis aǵashyna jolyǵýy
3. Itke jolyǵýy
Boljaý kestesi:
Ári qaraı ne bolady?
1. Jylan shaqty
2. Jemis aǵashy jemis berdi
Bala kómektespedi
Oǵan dálelińiz?
1. Sebebi, ol ýly
2. Sebebi, ol adamǵa jaqsylyq jasaýǵa daıyn
3. Sebebi, olar oınap júredi
Shyn máninde ne boldy?
1. Ǵalym men jylan túıege jolyǵady
2. Jemis aǵashy adamǵa renjidi
3. Balanyń aılasynyń arqasynda ǵalym ýly jylannan qutqaryldy
Úİ. Dáptermen jumys.
Tóre (tórelik) – barlyq máseleni sheshetin aqsaqal nemese aqyldy er azamatty aıtamyz. (ákim)
Áıdik – úlken
Ǵalym – bilimdi jańalyq ashqan adam
Úİİ. Mátindi jospar boıynsha áńgimelettim
a) Ǵalym men jylan
á) Ǵalym men jylannyń túıege jolyǵýy
b) Olardyń jemis aǵashyna jolyǵýy
v) Itke jolyǵýy
g) Balalarǵa kelýi
Úİİİ. Oqýlyqpen jumys
1) Oqýshylarǵa mánerlep oqıdy
2) Rólmen oqıdy
İH. Tirek sózder arqyly sabaqty qorytyndylaý
Ǵalym, tas, jylan, túıe, jemis aǵashy, ıt
H. Úıge tapsyrma
İ top - Mazmundaý
İİ top - mánerlep oqý
İİİ top - sýret salý
HI. Baǵalaý.
Sabaqtyń taqyryby: Ybyraı Altynsarın «Balanyń aılasy» (prezentasıasymen)
Sabaqtyń bilimdik maqsaty: Qazaqtyń kórnekti aqyn jazýshysy Ybyraı Altynsarınniń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly tereńirek tanysyp, áńgimeniń taqyryby men mátinge súıene otyryp ashý, taba bilýge úıretý.
Tárbıelik maqsaty: Áńgime arqyly jamandyqtan aýlaq, jaqsylyqqa jaqyn bolýǵa adamgershilikke tárbıeleý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylarǵa baǵyt - baǵdar bere otyryp, ózdikterinen jumys isteýge, shyǵarmashylyqpen jumysta shapshańdylyq tanytýǵa, ózdiginen qorytyndy shyǵarýǵa mashyqtandyrý, tanym belsendilikterin damytý.
Sabaqtyń ádisi: STO tehnologıasy
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: Ybyraı Altynsarın sýreti, boljaý kestesi, tirek sózder syzbasy
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
- Balalar úıge qandaı tapsyrma berildi?
Áńgimege baılanysty sýretter salý
- B. Soqpaqbaev kim, onyń qandaı áńgimesin oqydyq?
- Qart Máýlenge nege rıza bolyp, ne úshin rahmet aıtty?
İİİ. Oı ashar
Jańa sabaq toptyq taldaý arqyly enedi.
İÚ. Toptastyrý strategıasy.
- Balalar Ybyraı Altynsarın kim jáne ol qaı jerde, qaı jyly dúnıege keldi?
- Qandaı shyǵarmalary men óleńderin bilesińder?
- Qandaı oqýlyq jazdy?
/Interaktıvti taqtadan y. Altynsarın týraly oqýshylardyń biletinderin toptastyrý/
YBYRAI
Ustaz, aǵartýshy
1841-1889jj
Qostanaı oblysynda dúnıege kelgen
Kel, balalar, oqylyq
Óner bilim bar jurttar
Qazaq hrestomatıasy
Olaı bolsa, búgingi sabaǵymyzda Ybyraı Altynsarınniń «Balanyń aılasy» atty áńgimesin ótemiz.
Ú. Oı qozǵaý.
Mátindi oqymas buryn, oqýshylardyń jalpy aıla týraly oılaryn bilip alý qajet.
- Aıla degendi qalaı túsinesiń?
a) mátinmen jumys
Mátindi úsh bólikke bólý
1. Ǵalym men jylannyń túıege jolyǵýy
2. Jemis aǵashyna jolyǵýy
3. Itke jolyǵýy
Boljaý kestesi:
Ári qaraı ne bolady?
1. Jylan shaqty
2. Jemis aǵashy jemis berdi
Bala kómektespedi
Oǵan dálelińiz?
1. Sebebi, ol ýly
2. Sebebi, ol adamǵa jaqsylyq jasaýǵa daıyn
3. Sebebi, olar oınap júredi
Shyn máninde ne boldy?
1. Ǵalym men jylan túıege jolyǵady
2. Jemis aǵashy adamǵa renjidi
3. Balanyń aılasynyń arqasynda ǵalym ýly jylannan qutqaryldy
Úİ. Dáptermen jumys.
Tóre (tórelik) – barlyq máseleni sheshetin aqsaqal nemese aqyldy er azamatty aıtamyz. (ákim)
Áıdik – úlken
Ǵalym – bilimdi jańalyq ashqan adam
Úİİ. Mátindi jospar boıynsha áńgimelettim
a) Ǵalym men jylan
á) Ǵalym men jylannyń túıege jolyǵýy
b) Olardyń jemis aǵashyna jolyǵýy
v) Itke jolyǵýy
g) Balalarǵa kelýi
Úİİİ. Oqýlyqpen jumys
1) Oqýshylarǵa mánerlep oqıdy
2) Rólmen oqıdy
İH. Tirek sózder arqyly sabaqty qorytyndylaý
Ǵalym, tas, jylan, túıe, jemis aǵashy, ıt
H. Úıge tapsyrma
İ top - Mazmundaý
İİ top - mánerlep oqý
İİİ top - sýret salý
HI. Baǵalaý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.