InfoHub Logo

Jańa formasıa muǵalimi – shyǵarmashyl tulǵa
«Basqa halyqtardan kem bolmaý úshin biz bilimdi, baı hám kúshti bolýymyz kerek. Bilimdi bolýǵa oqý kerek, baı bolýǵa kásip kerek, kúshti bolýǵa birlik kerek» (A. Baıtursynuly)

Erteńgi kúnniń búgingi kúnnen asyp túsýine yqpal etip, adamzat qoǵamyn alǵa qaraı jeteleýshi qudiretti kúsh – ol bilim. Bilim berý – oqytýdyń, tárbıe men damytýdyń úzdiksiz prosesi. Bilimdi túrlendirýde, bilim berý prosesin reformalaýda zertteýshi muǵalim men kóshbasshy muǵalim JAŃA FORMASIA MUǴALİMİ retinde ortalyq tulǵa bolyp tabylady.

«JAŃA FORMASIA MUǴALİMİ - rýhanı damyǵan ári áleýmettik turǵydan eseıgen, pedagogıkalyq quraldardyń barlyq túrlerin sheber meńgergen bilikti maman, ózin - ózi árdaıym jetildirýge umtylatyn shyǵarmashyl tulǵa. Ol joǵary bilimdi shyǵarmashyl tulǵany qalyptastyryp, damytý úshin jaýapty» N. Nazarbaev.

Osy oraıda, bizdiń basty maqsatymyz bastaýysh satydan bastap balanyń tilin, oı - órisin, qıaly men shyǵarmashylyǵyn damytý arqyly, zaman talabyna saı jan - jaqty damyǵan jeke tulǵany qalyptastyrýymyz qajet. Bilim berýdiń ártúrli nusqadaǵy mazmuny, qurylymy, ǵylym men tájirıbege negizdelgen jańa ıdeıalar men jańa ınovasıalyq tehnologıalardy zerttep, ony óz is - tájirıbemizde qoldaný arqyly oqý - tárbıe prosesinde shyǵarmashyl bilimdi tulǵanyń damýyna múmkindik beriledi. «Inovasıa» uǵymynyń (latynsha inovatis) aýdarmasy jańalyq, jańasha, jańalyqty engizý degen maǵynany bildirse, «Tehnologıa» - dep oqytýdyń obektıvtik faktorlarynyń jıyntyǵyn (baǵdarlamalanǵan oqytý ádis - tásilderi, dıdaktıkalyq materıaldar, qural - jabdyqtar, t. b) qandaı da bir is - árekette nátıjege jetý quraly retinde qarastyrylady. Pedagogıkalyq tehnologıa - muǵalimniń kásibı qyzmetin jańartýshy jáne josparlanǵan nátıjege jetýge múmkindik beretin is - áreketter jıyntyǵy. Árbir tehnologıa ózindik jańa ádis - tásildermen erekshelenedi. Ádis - tásilderdi muǵalim izdenis arqyly oqýshy qabiletine, qabyldaý deńgeıine qarap iriktep qoldanady. Sol arqyly balany bastaýysh synyptardan bastap shyǵarmashylyq oılaýǵa, qalyptan tys sheshimder qabyldaı alýǵa, praktıkalyq áreketterge daıyn bolýǵa úıretemiz. «Shyǵarmashylyq» degen, ol adamnyń maqsatty isine jetý jolyndaǵy talaptanýy men talpynysynan, jigeri men sabyrynan, suranysy men izdenisinen túzilip, aqyl - oıy men seziminiń, qıalynyń erekshe bitiminen kórinedi. Shyǵarmashylyq - adam oılaýynyń jáne óz betinshe áreketiniń joǵary formasy. Shákirtterimmen oqý - prosesin jańasha uıymdastyrý barysynda oqýshylarymnyń shyǵarmashylyq qabiletin damyta otyryp, jeke dara erekshelikteriniń ashylýyna múmkindik alyp, jeke tulǵany qalyptastyrý jolynda bilim berýdiń ınovasıalyq - pedagogıkalyq tehnologıalarymen júıeli jumys jasaý arqyly barlyq salada tańǵajaıyp tabystarǵa qol jetkizýdemin.

Oqýshynyń shyǵarmashylyq qabiletin damytý úshin tómendegideı sharttar oryndalý tıis.
Shyǵarmashylyq qabiletin damytýdy erte bastan qolǵa alý;
Oqýshynyń shyǵarmashylyq is — áreketine jaǵdaı týǵyzý;
Júıeli túrde shyǵarmashylyq áreket jaǵdaıynda bolýy;
Oılaý múmkindiginiń eń joǵarǵy deńgeıine jetý;

Oqýshynyń shyǵarmashylyq is - áreketine jaǵdaı týǵyzý degenimiz — oqýshyny oılaı bilýge úıretý ekeni sózsiz. Mektep tabaldyryǵyn jańa attaǵan búldirshinnen shyǵarmashylyq qabiletti talap etpes buryn, ony soǵan úıretken jón. Oqýshynyń zeıinin, esin, qıalyn, damyta otyryp, oılaý qabiletin, shyǵarmashylyq is — áreketin joǵary deńgeıde kóterýge bolady. Jańa formasıa muǵalimi mynadaı gýmanısik tásilderi bar etıkany paıdalanady.

Baqylaýdyń ornyna yntalandyrý;
Májbúrleýdiń ornyna keńes berý;
Aýystyrýdyń ornyna senim bildirý;
Úgitteýdiń ornyna túsindirý;
Joıýdyń ornyna tegisteý;
Basqarýdyń ornyna qatysý;
Májbúrleýdiń ornyna tańdaý;
Aıǵaılaýdyń ornyna ázildeý;
Kinálaýdyń ornyna qorǵaý;
Buıryq berip tekserýdiń ornyna
Kásibı kómek kórsetip, qoldaý jasaýǵa umtylý. N. Á. Nazarbaev

Kórnekti pedagog V. A. Sýhomlınskıı «Sabaq jasóspirimderdiń ıntellektýaldy ómirine qur ǵana sabaq bolyp qoımas úshin, ol qyzyqty bolýy shart. Osyǵan qol jetkende ǵana mektep jasóspirimder úshin rýhanı ómirdiń tilegen oshaǵyna, muǵalim osy oshaqtyń qurmetti ıesi men saqtaýshysyna aınalady»- dep aıtqan. Óıtkeni, jaı ǵana sabaq qunarsyz taǵam sekildi adam boıyna juqpaıdy. Qyzyqty sabaqtar muǵalimniń ashqan jańalyǵy, ádistemelik izdenisi, qoldanǵan ádis - tásilderi arqyly erekshelenip, oqýshylardyń belsendigin arttyryp, olardyń júreginen oryn alady.

Sabaq taqyryby: B. Maılın «Kúlpash»
S. Toraıǵyrov «Kedeı»
Maqsaty:
Bilimdilik: B. Maılın, S. Toraıǵyrovtyń ómir joly, shyǵarmashylyǵy jaıly málimet berý. Qazan tóńkerisinen burynǵy qazaq halqynyń aýyr turmysy týraly maǵlumat berý. Óleńdi jáne áńgimeni oqý talaptaryna saı oqýdy meńgertý. Jańa sózderdiń maǵynasyn ashý.
Damytýshylyq: Óleńdi durys, anyq, túsinip, mánerlep oqı alý daǵdysyn damytý, sózdik qoryn molaıtý, sóıleý tilin arttyrý, óz oıyn erkin jetkizýge tóseldirý. Shyǵarmashylyq deńgeıi men izdenimpazdyǵyn damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardy adamgershilikke, ımandylyqqa, janashyrlyq pen meıirimge baýlý, adam boıyndaǵy asyl qasıetterdi baǵalap, qasterleýgetárbıeleý.

Sabaq tıpi: Aralas sabaq
Sabaq túri: Túsindirmeli damytýshylyq sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Sóz ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, salystyrý;
Kórnekilik ádis
Oqytýdyń jańa strategıalary: algorıtmdik sqema, eki túrli túsinikteme kúndeligi, Venn dıagramsy,

Pánaralyq baılanys: qazaq tili, ádebıet
Sabaq kórnekiligi: Beıimbet Maılın, S. Toraıǵyrovtyń sýreti, jaryq kórgen eńbekteri

Sabaq barysy:
İ kezeń ( 5 - 7 mın )
1. Uıymdastyrý
A) Sálemdesý
Á) Sabaqqa zeıinderin turaqtandyrý
B) Sabaqqa ázirlikterin qadaǵalaý

2. Úı tapsyrmasyn tekserý
(keshegi ótken taqyryp boıynsha berilgen deńgeılik tapsyrmalardy úıde aıaqtap kelý dárejesi tekseriledi)

3. «Kópir» tapsyrmalary (úıge berilgen bolatyn) tekseriledi.
Bular ótip ketken taqyryptan búgingi sabaqqa negiz bolatyn tapsyrmalar
1. Toqash Bokın ne úshin kúresti?
(Halyqtyń azattyǵy men erkindigi úshin kúresti)
2. Nege olar erkindikti ańsady?
(Sebebi olar kedeı boldy, joqshylyqta ómir súrdi.)
3. Otbasy qıynshylyǵy kimderge túsedi?
(Ata - anaǵa)
«Kópir» tapsyrmalaryn «Asosıasıalar qatary» ınteraktıvti ádisiniń kómegimen tekseremin. Taqtaǵa taqyrypty jazamyn, al oqýshylar dápterge asosıasıalardy jazady
Jazǵan paraqtaryn jınap, oqýshylarmen birge taldaımyn.

İİ kezeń tehnologıa boıynsha sınektıkalyq bólim (20 - 25 mın)
A) Óz betimen jańa taqyrypty meńgertý.
Olaı bolsa, búgingi biz qıyn zamanda balam dep shyrqyraǵyn ana jaıly, ómirdegi kedeıshilik týraly jazýshy Beıimbet Maılınniń «Kúlpash» áńgimesinen jáne aqyn Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń «Kedeı» óleńinen biletin bolamyz.
(aqynnyń ómir joly, shyǵarmashylyǵy, eńbekteri jaıly slaıdtar arqyly maǵlumat beremin)
Óleńdi jáne áńgimeni oqymas buryn oqýshylardy úsh topqa bólip, oqýdy usynamyn, oqýshylar óz betinshe oqıdy

Óleń jáne mátinmen jumysty «Danyshpan úkiler» ádisi arqyly júrgizemin
1. Óleń men mátinniń negizgi uǵymyn tabý
2. Óleń men mátinniń negizgi oıyn bir sóılemmen bildirý
3. Oqyǵan óleń men mátinnen keleshekte qajet bolatyn mańyzdy qorytyndy shyǵarýǵa bola ma?

Á) Jumys nátıjesin muǵalimmen birigip talqylaý ( 5 - 7 mın)
İ top: 1. Kúlpash balasy Qalımen birge nege búrisip, kóńilsiz otyr?
2. Olardyń bar seneri kim boldy?

İİ top: 1. Kúlpash pen Qalıdyń kútken adamy keldi me?
2. Maqtym men Kúlpash nege jylady?

İİİ top: 1. Kedeı dep kimderdi aıtamyz?
2. Qazirgi kezde kedeıler bar ma?
Oqýshy jaýaptaryn taldap, talqylap, ózim tolyqtyramyn.

B) Alǵan teorıalyq bilimdi praktıka júzinde bekitý (8 - 10 mın)
1. Oqýlyq sońyndaǵy suraqtarǵa jaýap berý
2. Sózdik jumysy júrgizý
Órim - órim - tozǵan
Bókebaı - moıynǵa oraıtyn oramal
Yzǵyryq - sýyq jel
Ólmeli kedeı - óte kedeı

3. Venn dıagramsyn toltyrý
4. «Algorıtmdik sqemany» toltyryp, qorytyndylaý

Taqyryby
Avtory
Keıipkerleri
Ne jaıly?
Ne úırendiń?

İİİ kezeń tehnologıa boıynsha nátıjege baǵyttalǵan bólim
(12mın+ 3 mın)

A) Oqýshylarǵa úsh deńgeılik tapsyrmalar usynamyn
Deńgeılik tapsyrmalar
İ deńgeı ( 5 bal = zachet)
1. Kúlpash pen Qalıdyń syrtqy turpatyn jaz
2. Bókebaıdyń ne ekenin jaz

İİ deńgeı (+ 4 bal= 9 bal)
1. «Shyqpa janym shyqpa» degendi qalaı túsinetinińdi jaz
2. «Eki túrli túsinikteme kúndeligin» toltyr

Áńgimede maǵan unaǵan tustar
Ne sebepti unady?
Nesimen áser qaldyrdy?

İİİ deńgeı( + 3 bal = 12 bal)
1. Maqtym men Kúlpash nege jylaǵanyn jaz
2. Eki taqyryptyń uqsastyǵyn jaz

Á) Deńgeılik tapsyrmalardy tekserý, baǵalap, baǵasyn ashyq jýrnalǵa qoıý

B) Úıge tapsyrma
1. Aıaqtalmaı qalǵan deńgeılik tapsyrmalardy aıaqtap kelý
2. «Kúlpash» áńgimesin, «Kedeı» óleńin oqý

Ashyq jýrnal
Sabaq taqyryby: B. Maılın «Kúlpash»
S. Toraıǵyrov «Kedeı»

№ Oqýshynyń aty - jóni Úı tapsyrmasy
İ deńgeı
İİ deńgeı
İİİ deńgeı
Barlyq bal
Jýrnalǵa qoıatyn baǵa

Júıeli jospar, nátıjeli sabaq, shyǵarmashyl - izdenimpaz ustaz uıymdastyrǵan jumystyń nátıjesinde shyǵarmashyl tulǵa jańalyqqa beıim bolyp, qazirgi áleýmettik suranysqa saı, ózdiginen ǵylymı izdenister men zertteýler jasaıtyn, ózin - ózi damytatyn, belsendi áreketke túse biletin, tez sheshim qabyldaıtyn, júıeli túrde ózine - ózi baǵa berip, refleksıa jasap otyratyn, mádenıetti, erýdısıasy joǵary, estetıkalyq talǵamy bar bilimge, ónerdegi jańalyqtarǵa qyzyǵýshylyǵy basym, shyǵarmashylyqpen ózin - ózi úzdiksiz damytyp otyratyn shákirtter qalyptastyrýdamyz.