- 05 naý. 2024 00:17
- 238
Tórt túlik mal
Sabaqtyń taqyryby: Tórt túlik
Maqsaty: 1. Oqýshylardyń tórt túlik týraly túsinikterin keńeıtip, ár maldyń erekshelikteri, paıdasy týraly bilimderin tekserý, izdenýshilik qyzyǵýshylyqtaryn arttyra otyryp, tórt túlik malǵa baılanysty maqal - mátelder, áńgimeler, taqpaqtar aıtqyzyp, bilimderin tolyqtyrý.
2. Oqýshylardyń sóıleý sheberlikterin, oı - óristerin damytý, shyǵarmashylyq qabiletterin qalyptastyrý.
3. Tórt túlik maldy qasterleı bilýge tárbıeleý.
Túri: Qaıtalaý sabaǵy.
Ádisi: Suraq - jaýap, taldaý - jınaqtaý, salystyrý, izdenýshilik, syn - turǵysynan oılaýdy damytý baǵdarlamasy.
Kórnekiligi: kompúter, ınteraktıvti taqta.
I. Uıymdastyrý
Sabaqtyń barysy: Jarqyrap kún ashyldy,
Aınala nur shashyldy.
Qaıyrly kún, biz kóńildi balamyz,
Qaıyrly kún, sálemdesip alamyz.
Maqsatymyz – bilim alý,
Mindetimiz – eńbektený.
- Balalar, búgingi qaıtalaý sabaǵymyzdyń taqyryby: tórt túlik mal.
Qazir tórt topqa bólinip, ár túrli jumystar jasaımyz.
Oı shaqyrý ádisi: a) Tórt túlikke neler jatady?
á) Olardyń tólderin atańdar.
İ top – Botaqandar
İİ top – Qulynshaqtar
İİİ top – Buzaýqandar
İV top – Qoshaqandar
İİ. Zerde bólimi: Ár top basshysy ár túliktiń erekshelikteri, mańyzy
týraly tolyq maǵlumat berý.
İİİ. Báıge kezeńi: Ár topqa 3 suraqtan beriledi.
1. Botaqandar toby: 1. Túıe jasyna qaraı qalaı atalady?
2. Túıeniń súti qalaı atalady?
3. Túıeniń júninen neler jasalady?
2. Qulynshaqtar toby: 1. Jylqy jasyna qaraı qalaı atalady
2. Jylqynyń súti qalaı atalady?
3. Júırik attardy qalaı ataıdy?
3. Buzaýqandar toby: 1. Sıyrdyń sútinen jasalatyn zattardy ata.
2. Sıyrdyń etinen jasalatyn zattardy ata.
3. Jasyna qaraı sıyrdy qalaı ataıdy?
4. Qoshaqandar toby: 1. Qoıdy jasyna qaraı qalaı ataıdy?
2. Qoıdyń júninen neler daıyndalady?
3. Qoıdyń terisinen neler daıyndalady?
İV. Jorǵa kezeńi: a) Poezıa mınýty (tórt túlik týraly óleńderdi mánerlep oqý).
á) Maqal - mátelderdiń jalǵasyn tabý.
1) Mal ósirseń qoı ósir,...
2) Qoıdyń súti qorǵasyn,...
3) Sıyrlynyń úıi – aıran,...
4) Nar jolynda...
5) Sıyrdyń súti...
6) Maldy baqsań, sıyr baq...
7) Jylqy – maldyń patshasy...
8) Er qanaty...
Sergitý sáti: Terbeledi aǵashtar,
Aldymyzdan jel esedi.
Kip-kishkentaı aǵashtar
Bıik bolyp ósedi.
Kún bulttandy,
Naızaǵaı shatyrlady.
Jańbyr jaýdy,
Kempirqosaq ashyldy.
V. Syr sandyq bólimi: Oqýshy shyǵarmashylyǵyn shyńdaý.
1 top: Esse jazý. Tórt túlik paıdasy.
2 top: Venn dıagramsy (Túıe men jylqynyń erekshelikterin
salystyrý).
3 top: Jumbaqty aıaqtaý.
1) Týa salyp júrip ketken...
2) Kishkentaı ǵana boıy bar...
4 top: Óleń qurastyrý.
VI. Qoıylym: Tórt túliktiń aıtysy.
Án: Tórt túlik.
VII. Bekitý: Jalpy sabaq boıynsha oılaryn aıtqyzý.
Úıge tapsyrma: Erkin jazý strategıasy boıynsha oı - tolǵanys.
Maqsaty: 1. Oqýshylardyń tórt túlik týraly túsinikterin keńeıtip, ár maldyń erekshelikteri, paıdasy týraly bilimderin tekserý, izdenýshilik qyzyǵýshylyqtaryn arttyra otyryp, tórt túlik malǵa baılanysty maqal - mátelder, áńgimeler, taqpaqtar aıtqyzyp, bilimderin tolyqtyrý.
2. Oqýshylardyń sóıleý sheberlikterin, oı - óristerin damytý, shyǵarmashylyq qabiletterin qalyptastyrý.
3. Tórt túlik maldy qasterleı bilýge tárbıeleý.
Túri: Qaıtalaý sabaǵy.
Ádisi: Suraq - jaýap, taldaý - jınaqtaý, salystyrý, izdenýshilik, syn - turǵysynan oılaýdy damytý baǵdarlamasy.
Kórnekiligi: kompúter, ınteraktıvti taqta.
I. Uıymdastyrý
Sabaqtyń barysy: Jarqyrap kún ashyldy,
Aınala nur shashyldy.
Qaıyrly kún, biz kóńildi balamyz,
Qaıyrly kún, sálemdesip alamyz.
Maqsatymyz – bilim alý,
Mindetimiz – eńbektený.
- Balalar, búgingi qaıtalaý sabaǵymyzdyń taqyryby: tórt túlik mal.
Qazir tórt topqa bólinip, ár túrli jumystar jasaımyz.
Oı shaqyrý ádisi: a) Tórt túlikke neler jatady?
á) Olardyń tólderin atańdar.
İ top – Botaqandar
İİ top – Qulynshaqtar
İİİ top – Buzaýqandar
İV top – Qoshaqandar
İİ. Zerde bólimi: Ár top basshysy ár túliktiń erekshelikteri, mańyzy
týraly tolyq maǵlumat berý.
İİİ. Báıge kezeńi: Ár topqa 3 suraqtan beriledi.
1. Botaqandar toby: 1. Túıe jasyna qaraı qalaı atalady?
2. Túıeniń súti qalaı atalady?
3. Túıeniń júninen neler jasalady?
2. Qulynshaqtar toby: 1. Jylqy jasyna qaraı qalaı atalady
2. Jylqynyń súti qalaı atalady?
3. Júırik attardy qalaı ataıdy?
3. Buzaýqandar toby: 1. Sıyrdyń sútinen jasalatyn zattardy ata.
2. Sıyrdyń etinen jasalatyn zattardy ata.
3. Jasyna qaraı sıyrdy qalaı ataıdy?
4. Qoshaqandar toby: 1. Qoıdy jasyna qaraı qalaı ataıdy?
2. Qoıdyń júninen neler daıyndalady?
3. Qoıdyń terisinen neler daıyndalady?
İV. Jorǵa kezeńi: a) Poezıa mınýty (tórt túlik týraly óleńderdi mánerlep oqý).
á) Maqal - mátelderdiń jalǵasyn tabý.
1) Mal ósirseń qoı ósir,...
2) Qoıdyń súti qorǵasyn,...
3) Sıyrlynyń úıi – aıran,...
4) Nar jolynda...
5) Sıyrdyń súti...
6) Maldy baqsań, sıyr baq...
7) Jylqy – maldyń patshasy...
8) Er qanaty...
Sergitý sáti: Terbeledi aǵashtar,
Aldymyzdan jel esedi.
Kip-kishkentaı aǵashtar
Bıik bolyp ósedi.
Kún bulttandy,
Naızaǵaı shatyrlady.
Jańbyr jaýdy,
Kempirqosaq ashyldy.
V. Syr sandyq bólimi: Oqýshy shyǵarmashylyǵyn shyńdaý.
1 top: Esse jazý. Tórt túlik paıdasy.
2 top: Venn dıagramsy (Túıe men jylqynyń erekshelikterin
salystyrý).
3 top: Jumbaqty aıaqtaý.
1) Týa salyp júrip ketken...
2) Kishkentaı ǵana boıy bar...
4 top: Óleń qurastyrý.
VI. Qoıylym: Tórt túliktiń aıtysy.
Án: Tórt túlik.
VII. Bekitý: Jalpy sabaq boıynsha oılaryn aıtqyzý.
Úıge tapsyrma: Erkin jazý strategıasy boıynsha oı - tolǵanys.