Ózimdi ózim tanýmen ósip kelem
Taqyryby: Ózimdi ózim tanýmen ósip kelem...
Maqsaty: oqýshylardyń ómirdiń máni týraly túsinikterin keńeıtý, ómirdiń adam úshin mańyzdylyǵyn jan - jaqty ashý, ózin - ózi tanyp, ómirdiń mánin túsinýge, ómirge qushtarlyǵyn damytý
Tárbıelik máni: adam boıyndaǵy adamgershilik qasıetterin damytý, óz – ózine degen senimin arttyrý, adamı qarym - qatynasty qalyptastyrý.
Kórnekiligi: «İzgilikke bastar jol» stend, sharlar, naqyl sózder, S. Nazarbaeva týraly kitap buryshy.
BARYSY
Júrgizýshi.
Qurmetti jas dostar!
Mektebimizde 1 - 11 aqpan aralyǵynda Elimizdiń birinshi hanymy Sara Alpysqyzy Nazarbaevanyń týǵan kúnine oraı «Altyn júrek» atty onkúndik ótetinin habarlaımyz. Bul kúnderi sizder ózderińizdi jan - jaqty tanytýǵa, ózgeni tanýǵa jáne ómirdiń kez-kelgen jaǵdaıynda túrli salalarda ózderińdi synap kórýge múmkindik berilýde. Sizderdiń qabiletterińiz ben ishki múmkindikterińizdiń ashylýyna barynsha jaǵdaı jasalýda. Barshańyzdy belsendilik tanytýǵa shaqyramyz. «Ózimdi ózim tanýmen ósip kelem» atty onkúndiktiń ashylý saltanatyna qosh keldińizder.
Ómirime ózimniń tańdanamyn.
Qalmaımyn dep qatardan qamdanamyn
Búginimdi ótkizsem qıyndyqpen,
Erteńime jeńispen attanamyn. Olaı bolsa, kezekti ánge beremiz.
«Egemendi Qazaqstan» ánimen ortada Srajaddın Ǵanı.
Júrgizýshi.
Sara Alpysqyzy Nazarbaevanyń uıymdastyrýymen 1992 jyly «Bóbek» qory qurylǵan. Bul qor 7 jasqa deıingi balalardy qamqorlyqqa alyp, olardyń áleýmettik jaǵynan qorǵalýyna kómektesedi.
«Ózińdi - óziń taný - rýhanı órkendeýdiń túp tamyry jáne adamgershilik qundylyqtardyń negizi» degen Sara Alpysqyzy - bolashaq urpaqty izgilik besigine bóleıtin, eshkimge eliktemeı ózindik tulǵasyn qalyptastyryp, óz múmkindikterin ashatyn, daryndylyǵyn damytatyn, qorshaǵan ortamen jarasymdy ómir súrýge beıimdelgen tulǵa qalyptastyratyn «Ózin - ózi taný» bilim jobasynyń avtory. Ol 1941 jyly 12 aqpanda Qaraǵandy oblysynyń, Qyzyljar aýylynda dúnıege kelgen.
Jalpy adamzat ómiri - is - áreketter tizbeginen, basqalardyń áreketterin qabyldaýdan jáne olarǵa degen túrli kózqarastan turady.
Orynbasar
Jańa - jańa men uǵyna bastadym.
Ómir degen - qymbat eken dostarym.
Ómir - meniń jarqyldaıtyn aspanym.
Ómir - meniń sarqylmaıtyn dastanym.
Men - ómirdi jas zertteýshi, jas ǵalym.
Endi oıanyp, endi zertteı bastadym.
Ómir - kitap túsinýi tym qıyn,
Árbir kúnim - árbir betin ashqanym.
Lazzat
Jaǵyldy ma júregime jańa sham.
Oılaýmenen óted ylǵı ońasham.
Armandaımyn uly elime súıikti.
Jaqsylyqtar jasasam dep orasan.
Marjan izdep tereń teńiz túbinen
Kún batarda atar tańǵa úńilem.
Ómirimnen, óz ortamnan úırenip,
Jaqsy adamǵa aınalarmyn túbi men.
Nargız
Sheshilmeıtin jumbaǵy suraǵy kóp,
Bul ómirge kelgen soń bir - aq ret.
Qalý kerek ómirdiń bulaǵy bop.
Qalý kerek ómirdiń shýaǵy bop.
Tabıǵatta sezimde, qulaq ta bar.
Renjitseń kúrsinip jylap ta alar.
Aıalasań janyńa shýaq tamar.
Qajyǵanda boıyńa qýat bolar.
Aıjan
Ómir degen, turady tań men keshten,
Ǵumyrly eki arany janmen keshken.
Qupıa, jumbaq, syrly dúnıege.
Adamdar Armen kelip, Armen kóshken.
Ómir degen – kók muhıttyń tolqyny,
Bir - birimen jatqan shýlap jalǵasyp,
Bir - birimen jatqan týlap arbasyp,
O, tolqyndar arpalysyp, alǵa shyq.
Ǵalymjan
Ómir degen pák jaralǵan mahabbat.
Ǵashyqtyqtan jarqyldaǵan kózderi,
Uǵynbaıtyn óz oıynan ózgeni,
Óz júregin órteıtuǵyn óz demi.
Ómir degen - máńgi gúldep jatatyn,
Qushtarlyqtyń tolǵaǵy men kóktemi.
Eshkim oǵan qoıa almaıdy núkteni.
Ómir degen sóılem emes óıtkeni.
Júrgizýshi.
«Ár balanyń qabiletin ashýy, ózine jol tabýy, óziniń kúsh - jigerine, óziniń jazmyshyna senýi óte mańyzdy» Sara Nazarbaeva aıtqanyndaı.
Eger ómirde ózińe - óziń senimdi bolǵyń kelse, qıyndyqpen betpe-bet kezdesýden qoryqpa. Únemi ómir synaqtarynan jasqanyp, qashqaqtaı berseń, kezeń - kezeń qıyndyqtar týyndaı beredi, ózińmen óziń álektene beresiń. Sondyqtan jeńil jol izdeme, qıyndyqpen kúrese bil. Qıyndyqty jeńe bilgen kezde ǵana ózińe óziń senimdi bolasyń, óz qunyńdy bilesiń. Eger umtylys pen tabandylyq jetkilikti bolsa, adam qandaı kedergini de jeńýge qabiletti bolady. Osynyń ózi saǵan ózińe degen senimdilik ákeledi.
Azamat
Ózińe sen! Kúshińe sen boıdaǵy eren,
Senim degen kıeli qoıma der em.
Kól - kóńildiń jatpaıdy jaınap ústi.
Jeńilý de, jeńis te bul ómirde.
Bári dostym ózińe baılanysty
Laǵyl
Ózińe sen, ózińniń kúshińe sen.
Qos qolyńmen istelgen isińe sen,
Alysyń da, syılaıdy jaqynyń da.
Ózińdi óziń tómenge túsirmeseń.
Óz qaıyǵyń bar bolsa, óz eskegiń.
Ómirde men seni osal demes edim.
Qımyldaı ber tarta ber eskegińdi.
Shyǵady aldan jap - jaryq keleshegiń.
Erasyl
Murat etip shyndyqty,
Aqıqatqa júginem.
Adaldyqty ardaqtap,
Jalǵandyqtan túńilem.
Úlkenderdiń aqylyn,
Aq bata dep uǵynam,
Shynyn aıtqan kishiniń.
Páktigine qyzyǵam.
Ótirik aıtyp órikpip,
Jamandyqqa barmaıyq.
Aldaımyn dep ózgeni,
Ózimiz uıatqa qalmaıyq.
Ár nárseniń baılamyn,
Shyndyqpenen shesheıik.
Daq túsirmeı júrekke,
Tátti ǵumyr kesheıik.
Aıaýlym
Jaqsy minez, jyly sóz - jan dárýi,
Jigittiń muny kerek ańǵarýy.
Beıpil sóılep, tik minez tanytqannyń.
Tipten ońaı adasyp, sandalýy.
Minezder bar jaqsy – jaman, ár alýan,
Ádeptilik ádildikten nár alǵan.
Keń bolǵannyń, kem bolǵanyn kórmedim.
Teńizge uqsap tasyp jatqan sharańnan.
Júrgizýshi
Janbasań jaryq bermeısiń,
Jalynsyz beker terleısiń.
Jigerli janǵa ergeısiń.
Dostarym, jerdiń betinde.
Jaqsylyq syryn tergeısiń.
Ómirge eki kelmeısiń - demekshi
Adamgershilik pen ımandylyq jaqsylyq alyp keledi. Adamǵa jaǵymdy nárseniń barlyǵy Jaqsylyq uǵymy arqyly jasalady. Osy qasıet arqyly jas ta, kári de óziniń maqsat – múddesine, arman tilegine, bolashaqtan úmittenýine senimin bildiredi. Jaqsylyq adamnyń izgiligin kórsetedi.
Qazyna
Jaqsy bolý ózińnen.
Jaman bolý ózińnen.
Ózińdi óziń aıada.
Óziń úıren ózińnen.
Jaqsylyq kórseń bireýden
Men qandaımyn dep oıla,
Ózińdi óziń qolyńa al.
Ózińsiń - aqyl aınasy,
Tıedi saǵan máni bar.
«Ózińdi taný paıdasy»
Anar
Jaqyndy, dosty aıala,
Qanatyń sonda talmaıdy.
Baryńdy jurttan aıama.
Jaqsylyq jerde qalmaıdy.
Jaıdary júzben jarqyra.
Qatygez bolsań sol qaıǵy.
Qaıyrymdy bol halqyńa,
Jaqsylyq jerde qalmaıdy.
Aqseleý
Jaqsylyqqa jetem deseń, qolyńda.
Bar jaqsylyq jaqsy adamnyń jolynda.
Jaman bolyp týmaıdy eshkim anadan.
Jaman adam qaıdan shyqqan sońynda?
Sony oıla da ózińe - óziń esep ber.
Kóktem - ómir, kókórim báısheshekter.
Eki jol bar jaǵalasyp jatatyn,
Jaqsylyqqa aparatyn jetekke er.
Rasýl
Jeldeı júıtkip jyldarmen.
Men de ósip kelemin.
Otanymdy súıemin.
Qadirin onyń bilemin.
Mektepke de baramyn.
Bilimniń boılap tereńin,
Úırenemin uǵamyn.
Ómirdiń jınap keregin.
Kerek bolsa keregim.
Qol ushymdy beremin.
Adal týǵan Otanǵa.
Uly bolsam dep edim.
Bekzat
Júrekten janǵa jyly sóz barma elde,
Júreksiz tirlik barma sýda, jerde.
Qashanda ómir joly - júrek syry.
Tileýin sol júrektiń aıtam mende.
Aıaýly bolǵandyqtan asyl júrek.
Óz ornyn keýdeden keń alyp bólek.
Kúmbezde berik jyly ómir súrip.
Ózińdi jamandyqtan júrer demep.
Júrgizýshi
Este saqtap halqynyń qasıetin,
Balasy ol úlkenge bas ıetin.
Pash etedi er jetken soń bar álemge.
Jańarǵan naǵyz qazaq qasıetin - demekshi, ortada «Ýgaı - aı» halyq áni
Júrgizýshi
Sara Alpysqyzy Nazarbaeva:
“Men bala jas kezinen árqashan deni saý ári baqytty bolyp ósýin, ómir danalyǵy men adamzatqa qyzmet ete bilý baqytyn ıgere otyryp, ósýin qalaımyn. Óziniń kim ekendigin, ne úshin ómir súrip, ne úshin talpynatynyn paıymdaı bilsin. Árkim ózin ashyp kórsete bilýi tıis” deıdi
Qurmetti jas dostar!
Nurlandyryp izgi jandar tilegimen,
Kún kúler meıirimniń reńinen.
Álemdik syılastyqtyń qyzyl jibi.
Ótedi ár adamnyń júreginen,
Oryndap ata - baba ósıetin.
«Ózimdi ózim tanýmen, ósip kelem» atty onkúndiktiń ashylý saltanatyn aıaqtaımyz. Qosh saý bolyńyzdyr!
Maqsaty: oqýshylardyń ómirdiń máni týraly túsinikterin keńeıtý, ómirdiń adam úshin mańyzdylyǵyn jan - jaqty ashý, ózin - ózi tanyp, ómirdiń mánin túsinýge, ómirge qushtarlyǵyn damytý
Tárbıelik máni: adam boıyndaǵy adamgershilik qasıetterin damytý, óz – ózine degen senimin arttyrý, adamı qarym - qatynasty qalyptastyrý.
Kórnekiligi: «İzgilikke bastar jol» stend, sharlar, naqyl sózder, S. Nazarbaeva týraly kitap buryshy.
BARYSY
Júrgizýshi.
Qurmetti jas dostar!
Mektebimizde 1 - 11 aqpan aralyǵynda Elimizdiń birinshi hanymy Sara Alpysqyzy Nazarbaevanyń týǵan kúnine oraı «Altyn júrek» atty onkúndik ótetinin habarlaımyz. Bul kúnderi sizder ózderińizdi jan - jaqty tanytýǵa, ózgeni tanýǵa jáne ómirdiń kez-kelgen jaǵdaıynda túrli salalarda ózderińdi synap kórýge múmkindik berilýde. Sizderdiń qabiletterińiz ben ishki múmkindikterińizdiń ashylýyna barynsha jaǵdaı jasalýda. Barshańyzdy belsendilik tanytýǵa shaqyramyz. «Ózimdi ózim tanýmen ósip kelem» atty onkúndiktiń ashylý saltanatyna qosh keldińizder.
Ómirime ózimniń tańdanamyn.
Qalmaımyn dep qatardan qamdanamyn
Búginimdi ótkizsem qıyndyqpen,
Erteńime jeńispen attanamyn. Olaı bolsa, kezekti ánge beremiz.
«Egemendi Qazaqstan» ánimen ortada Srajaddın Ǵanı.
Júrgizýshi.
Sara Alpysqyzy Nazarbaevanyń uıymdastyrýymen 1992 jyly «Bóbek» qory qurylǵan. Bul qor 7 jasqa deıingi balalardy qamqorlyqqa alyp, olardyń áleýmettik jaǵynan qorǵalýyna kómektesedi.
«Ózińdi - óziń taný - rýhanı órkendeýdiń túp tamyry jáne adamgershilik qundylyqtardyń negizi» degen Sara Alpysqyzy - bolashaq urpaqty izgilik besigine bóleıtin, eshkimge eliktemeı ózindik tulǵasyn qalyptastyryp, óz múmkindikterin ashatyn, daryndylyǵyn damytatyn, qorshaǵan ortamen jarasymdy ómir súrýge beıimdelgen tulǵa qalyptastyratyn «Ózin - ózi taný» bilim jobasynyń avtory. Ol 1941 jyly 12 aqpanda Qaraǵandy oblysynyń, Qyzyljar aýylynda dúnıege kelgen.
Jalpy adamzat ómiri - is - áreketter tizbeginen, basqalardyń áreketterin qabyldaýdan jáne olarǵa degen túrli kózqarastan turady.
Orynbasar
Jańa - jańa men uǵyna bastadym.
Ómir degen - qymbat eken dostarym.
Ómir - meniń jarqyldaıtyn aspanym.
Ómir - meniń sarqylmaıtyn dastanym.
Men - ómirdi jas zertteýshi, jas ǵalym.
Endi oıanyp, endi zertteı bastadym.
Ómir - kitap túsinýi tym qıyn,
Árbir kúnim - árbir betin ashqanym.
Lazzat
Jaǵyldy ma júregime jańa sham.
Oılaýmenen óted ylǵı ońasham.
Armandaımyn uly elime súıikti.
Jaqsylyqtar jasasam dep orasan.
Marjan izdep tereń teńiz túbinen
Kún batarda atar tańǵa úńilem.
Ómirimnen, óz ortamnan úırenip,
Jaqsy adamǵa aınalarmyn túbi men.
Nargız
Sheshilmeıtin jumbaǵy suraǵy kóp,
Bul ómirge kelgen soń bir - aq ret.
Qalý kerek ómirdiń bulaǵy bop.
Qalý kerek ómirdiń shýaǵy bop.
Tabıǵatta sezimde, qulaq ta bar.
Renjitseń kúrsinip jylap ta alar.
Aıalasań janyńa shýaq tamar.
Qajyǵanda boıyńa qýat bolar.
Aıjan
Ómir degen, turady tań men keshten,
Ǵumyrly eki arany janmen keshken.
Qupıa, jumbaq, syrly dúnıege.
Adamdar Armen kelip, Armen kóshken.
Ómir degen – kók muhıttyń tolqyny,
Bir - birimen jatqan shýlap jalǵasyp,
Bir - birimen jatqan týlap arbasyp,
O, tolqyndar arpalysyp, alǵa shyq.
Ǵalymjan
Ómir degen pák jaralǵan mahabbat.
Ǵashyqtyqtan jarqyldaǵan kózderi,
Uǵynbaıtyn óz oıynan ózgeni,
Óz júregin órteıtuǵyn óz demi.
Ómir degen - máńgi gúldep jatatyn,
Qushtarlyqtyń tolǵaǵy men kóktemi.
Eshkim oǵan qoıa almaıdy núkteni.
Ómir degen sóılem emes óıtkeni.
Júrgizýshi.
«Ár balanyń qabiletin ashýy, ózine jol tabýy, óziniń kúsh - jigerine, óziniń jazmyshyna senýi óte mańyzdy» Sara Nazarbaeva aıtqanyndaı.
Eger ómirde ózińe - óziń senimdi bolǵyń kelse, qıyndyqpen betpe-bet kezdesýden qoryqpa. Únemi ómir synaqtarynan jasqanyp, qashqaqtaı berseń, kezeń - kezeń qıyndyqtar týyndaı beredi, ózińmen óziń álektene beresiń. Sondyqtan jeńil jol izdeme, qıyndyqpen kúrese bil. Qıyndyqty jeńe bilgen kezde ǵana ózińe óziń senimdi bolasyń, óz qunyńdy bilesiń. Eger umtylys pen tabandylyq jetkilikti bolsa, adam qandaı kedergini de jeńýge qabiletti bolady. Osynyń ózi saǵan ózińe degen senimdilik ákeledi.
Azamat
Ózińe sen! Kúshińe sen boıdaǵy eren,
Senim degen kıeli qoıma der em.
Kól - kóńildiń jatpaıdy jaınap ústi.
Jeńilý de, jeńis te bul ómirde.
Bári dostym ózińe baılanysty
Laǵyl
Ózińe sen, ózińniń kúshińe sen.
Qos qolyńmen istelgen isińe sen,
Alysyń da, syılaıdy jaqynyń da.
Ózińdi óziń tómenge túsirmeseń.
Óz qaıyǵyń bar bolsa, óz eskegiń.
Ómirde men seni osal demes edim.
Qımyldaı ber tarta ber eskegińdi.
Shyǵady aldan jap - jaryq keleshegiń.
Erasyl
Murat etip shyndyqty,
Aqıqatqa júginem.
Adaldyqty ardaqtap,
Jalǵandyqtan túńilem.
Úlkenderdiń aqylyn,
Aq bata dep uǵynam,
Shynyn aıtqan kishiniń.
Páktigine qyzyǵam.
Ótirik aıtyp órikpip,
Jamandyqqa barmaıyq.
Aldaımyn dep ózgeni,
Ózimiz uıatqa qalmaıyq.
Ár nárseniń baılamyn,
Shyndyqpenen shesheıik.
Daq túsirmeı júrekke,
Tátti ǵumyr kesheıik.
Aıaýlym
Jaqsy minez, jyly sóz - jan dárýi,
Jigittiń muny kerek ańǵarýy.
Beıpil sóılep, tik minez tanytqannyń.
Tipten ońaı adasyp, sandalýy.
Minezder bar jaqsy – jaman, ár alýan,
Ádeptilik ádildikten nár alǵan.
Keń bolǵannyń, kem bolǵanyn kórmedim.
Teńizge uqsap tasyp jatqan sharańnan.
Júrgizýshi
Janbasań jaryq bermeısiń,
Jalynsyz beker terleısiń.
Jigerli janǵa ergeısiń.
Dostarym, jerdiń betinde.
Jaqsylyq syryn tergeısiń.
Ómirge eki kelmeısiń - demekshi
Adamgershilik pen ımandylyq jaqsylyq alyp keledi. Adamǵa jaǵymdy nárseniń barlyǵy Jaqsylyq uǵymy arqyly jasalady. Osy qasıet arqyly jas ta, kári de óziniń maqsat – múddesine, arman tilegine, bolashaqtan úmittenýine senimin bildiredi. Jaqsylyq adamnyń izgiligin kórsetedi.
Qazyna
Jaqsy bolý ózińnen.
Jaman bolý ózińnen.
Ózińdi óziń aıada.
Óziń úıren ózińnen.
Jaqsylyq kórseń bireýden
Men qandaımyn dep oıla,
Ózińdi óziń qolyńa al.
Ózińsiń - aqyl aınasy,
Tıedi saǵan máni bar.
«Ózińdi taný paıdasy»
Anar
Jaqyndy, dosty aıala,
Qanatyń sonda talmaıdy.
Baryńdy jurttan aıama.
Jaqsylyq jerde qalmaıdy.
Jaıdary júzben jarqyra.
Qatygez bolsań sol qaıǵy.
Qaıyrymdy bol halqyńa,
Jaqsylyq jerde qalmaıdy.
Aqseleý
Jaqsylyqqa jetem deseń, qolyńda.
Bar jaqsylyq jaqsy adamnyń jolynda.
Jaman bolyp týmaıdy eshkim anadan.
Jaman adam qaıdan shyqqan sońynda?
Sony oıla da ózińe - óziń esep ber.
Kóktem - ómir, kókórim báısheshekter.
Eki jol bar jaǵalasyp jatatyn,
Jaqsylyqqa aparatyn jetekke er.
Rasýl
Jeldeı júıtkip jyldarmen.
Men de ósip kelemin.
Otanymdy súıemin.
Qadirin onyń bilemin.
Mektepke de baramyn.
Bilimniń boılap tereńin,
Úırenemin uǵamyn.
Ómirdiń jınap keregin.
Kerek bolsa keregim.
Qol ushymdy beremin.
Adal týǵan Otanǵa.
Uly bolsam dep edim.
Bekzat
Júrekten janǵa jyly sóz barma elde,
Júreksiz tirlik barma sýda, jerde.
Qashanda ómir joly - júrek syry.
Tileýin sol júrektiń aıtam mende.
Aıaýly bolǵandyqtan asyl júrek.
Óz ornyn keýdeden keń alyp bólek.
Kúmbezde berik jyly ómir súrip.
Ózińdi jamandyqtan júrer demep.
Júrgizýshi
Este saqtap halqynyń qasıetin,
Balasy ol úlkenge bas ıetin.
Pash etedi er jetken soń bar álemge.
Jańarǵan naǵyz qazaq qasıetin - demekshi, ortada «Ýgaı - aı» halyq áni
Júrgizýshi
Sara Alpysqyzy Nazarbaeva:
“Men bala jas kezinen árqashan deni saý ári baqytty bolyp ósýin, ómir danalyǵy men adamzatqa qyzmet ete bilý baqytyn ıgere otyryp, ósýin qalaımyn. Óziniń kim ekendigin, ne úshin ómir súrip, ne úshin talpynatynyn paıymdaı bilsin. Árkim ózin ashyp kórsete bilýi tıis” deıdi
Qurmetti jas dostar!
Nurlandyryp izgi jandar tilegimen,
Kún kúler meıirimniń reńinen.
Álemdik syılastyqtyń qyzyl jibi.
Ótedi ár adamnyń júreginen,
Oryndap ata - baba ósıetin.
«Ózimdi ózim tanýmen, ósip kelem» atty onkúndiktiń ashylý saltanatyn aıaqtaımyz. Qosh saý bolyńyzdyr!
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
