InfoHub Logo

HHİ ǵasyr – ǵylym men tehnıkanyń zamanaýı nyshandaryn jańa mazmunda ilgeriltip, adamzat bolmysynyń únemi izdenis ústinde úzdiksiz bilim alyp, jetilý qajettiligin kórsetip otyr. Mine, osy maqsatta mamyr aıynyń 22-juldyzy men maýsym aıynyń 9-juldyzy aralyǵynda  aýdanymyzdyń «Qazaq tili» men «Qazaq ádebıeti» pán mamandary óz biliktilikterin zamanaýı oqý men oqytý úderisinde damyta bilim aldy.                                                                                     

Pán muǵalimderi jańartylǵan baǵdarlama aıasynda «Órleý» biliktilikti arttyrý ulttyq ortalyǵy» aksıonarlik qoǵamynyń fılıaly Ońtústik Qazaqstan oblysy pedagogıkalyq qyzmetkerlerdiń biliktiligin arttyrý ınstıtýtynyń  aǵa oqytýshysy – Qanseıtova Jumagúl Jumabekqyzynan dáris aldy. Aǵa oqytýshymyzdyń tulǵasy – tyńdaýshylardyń ónege aınasyna aınalǵandaı. İzet pen shydamdylyq, sabyrlylyq pen ónegelik, ımandylyq pen meıirim júzi tunǵan kelbeti: «Mine, jańashyl ustaz kelbeti osyndaı bolýy kerek!» – degendeı. Jańasha oqytý baǵdarlamasynyń jańa satysyna kóshý deńgeıinde bilim alýshylardyń árbirine Jumagúl Jumabekqyzynyń bergen jańa mazmundy ádis-tásilderi men dáristeri ár pán muǵaliminiń erteńgi kúnge degen úmiti bolǵandaı.

Jańa tehnologıanyń búgingi kún talabyndaǵy suranysy neden týyndap otyrǵandyǵyn pán muǵalimerine túsindirýden bastap, elimiziń bolashaǵy-shákirt bolmysyn tulǵa etip qalypastyrýa, oqytý men oqýdyń jańa standartty úderisterin jańa baǵyttaǵy baǵdarlamada damyta  oqytý maqsatynda týyndap otyrǵan qajettilikter negizin: jan-jaqty is-tájirıbe óniminde jáne teorıanyń naqtyly berilýi baǵytynda berilgen tapsyrmany shákirtterge júıeli jospar qura júrgizý mindetin aıqyndaýda ekendigin atap ótti.

Ustazdar úshaptalyq bilim jetildirý barysynda 12 jyldyq bilim baspaldaǵyna kóshý satysynda jańartylǵan baǵdarlama ádis-tásilderin, sondaı-aq: uzaq merzimdi jospar, orta merzimdi jospar men qysqa merzimdi jospardy oqý baǵdarlamasynyń maqsatyna saı oqý men oqytý strategıalaryna saı yqshamdap, oqýshylardyń belsendiligi men oqylym, tyńdalym, aıtylym, jazylym jáne tildik daǵdylaryn damytýda, keri baılanys jasaý barysynda oqýshynyń óz bilim deńgeıiniń ıerarhıasynyń tulǵalyq qalyptasýyna baǵyt-baǵdar men jańasha qurylymda ósý satysynda oqytý qajettiligin naqtylady.  

Oqý baǵdarlamasynyń mazmunynyń maqsaty-qoldanystaǵy dástúrli bilim berý júıesin álemdik deńgeı satysyna kóterý bolyp otyr. Nazarbaev Zıakerlik mektepteri halyqaralyq ozyq tájirıbeni oqytý jáne oqý úderisine engizý maqsatynda bilim baǵdarlamasyn ózgertti. Baǵdarlama Memlekettik til - qazaq tiliniń oqytylýymen qatar orys, aǵylshyn tilderinde jekelegen pándik oqytylýlardyń úshtildilik bilim negizindeqoldanysqa engiziletindigi de atap ótilgen.

Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2014 jylǵy 17 qańtardaǵy Joldaýynda: «Máńgilik El» – bul  barlyq qazaqstandyqtardy biriktiretin jalpyulttyq qundylyqtar jáne elimiziń bolashaǵynyń irgetasyn quraıdy», – dep atap kórsetkendeı, «Máńgilik El» – jalpyulttyq  ıdeıasynyń mańyzdylyǵy, sol – Elbasymyz atap ótken «Bir maqsat, bir múdde, bir keleshek» tutastyǵynda ekendigin osy jańartylǵan baǵdarlama aıasynda túsine aldyq.

Bizdiń elimiz búgingi tańda zaıyrly, álem aldynda keń qanat jaıa: ekonomıkaly, ındýstrıaly, bilim men tehnıkanyń órkendeýinde ınovasıalarǵa bet alǵan jas memleket ekendigin kórsetti. Munyń dáleli, maýsym aıynyń 10-juldyzy men qyrkúıek aıynyń 10-juldyzy aralyǵynda elimizdiń bas qalasy – Astanada ótilgen  EKSPO halyqaralyq kórmesiniń TMD jáne Orta Azıa memleketteri arasynda tuńǵysh bizdiń Qazaqstanǵa aıaq tireýinde. Osy úsh aı kóptiń kókeıine qazaqstandyq árbir bolashaqtyń kóptildi saıasatty qoldaýǵa qadam basatyndyǵyn  aıqyndap kórsetti desek bolady. Óıtkeni, órkenıet órisi bıikterden qol bulǵap shaqyrýda. Ol úshin - bizdiń búgingi jastarymyz,erteńgi el tirekteri birneshe tildi meńgere, ǵylym men tehnıkada damý kóshine ilese, top jarý qajet. Al munyń ózi, bizdiń elimizdiń  endigi sátte  álem aldynda únemi úzdik tehnologıalar men úzdik ekonomıkalyq tabystar nátıjesinde kórinýdi talap etedi. Osy oraıda, «Máńgilik El» jalpyulttyq ıdelarynyń qundylyqtaryn bilim berý mazmuny arqyly júzege asyrýda oqý pániniń oqytylý maqsattary men oqý josparlary álemdik bilim berý standarttaryna sáıkes jańartylǵan baǵdarlamada josparlanyp, qazaqstandyq pán muǵalimderine oqytylýda. Sonyń ishinde, Ulylar mekeninen Otyrarlyq ustazdar da kóshqatarynda ózindik bilim berý tehnıkalaryn teorıa men tájirıbede ushtastyra jetildirýde.

Jańartylǵan baǵdarlamanyń negizgi ıdeıalarynyń biri «Máńgilik El» aıasy – ultjandy, mádenı-tanymdy qalyptasqan árbir azamat, memleketimizdiń erteńgi jarqyn bolashaǵy bolyp tabylyp qoımaı, búgingi zamanaýı oqytý tehnologıasy arqyly keshegi zıaly qazaq ulysynyń tarıhı qundylyqtaryn meńgere, erteńgi bolashaǵynyń zıatkerlikke bastaý alar tulǵa kóshbasshysy retinde baǵytqa ala ustanar rýhanı azyǵy bolýy tıis dúnıetanymy ekendigin de bilgenimiz abzal.

Iá, osy jańartylǵan baǵdarlama barysynda – HHİ ǵasyr – úshtildilik saıasattyń qajettiligimen qatar, «qazaqstandyqpyn» degen árbir  azamattyń patrıottyq rýhta tárbıelenýine jáne bilim berý mazmunynda ortaq ıdeologıalyq qundylyqtardy boılaryna sińirýine  Memlekettik tilimiz - Qazaq tiliniń róli zor ekendigin bile aldyq. Árbir qazaq azamaty ulttyq tilimizdiń búgingi hali Eýrazıa kindiginde jarqyn bolashaqtyń kelbetindeı jaıqalǵan Elordamyz Astanadaı ekendigin kóz aldaryna túsine bilse, ana tilimizdiń erteńgi tańy araıly da shýaqty ekendigine kóz jetkize alar edi. Uly dala tili – Qypshaq tili Uly Jibek jolymen eýropa men azıalyq mádenıetke óz kezeńinde qandaı ról ala alǵandyǵyn bir sátke elesteter bolsaq, onyń ishinde medısına atasy – Ibn Sına, ekinshi ǵulama – Ábý Násir ál Farabı men  Mysyr bıleýshisi atanǵan mámlúk Beıbarys pen  taǵy da basqa tulǵalardy jeke dara dálel retinde atap ótpegende, erteńgi urpaqtyń ulttyq tili – Ana tilimizdiń bolashaǵy da kóptildiliktiń kindigine aınalaryna senimimiz mol.

Ońtústik Qazaqstan oblysy
Otyrar aýdany, Shilik aýyly
M.Shahanov atyndaǵy jalpy orta mektep
Qazaq tili men qazaq ádebıeti páni muǵalimi
Ozyqbaı Qalbıbi Júsipjanqyzy

---