- 06 qar. 2023 00:00
- 220
Jáńgir hannyń patshadan jármeńke suraýy
Narynǵa Bókeı han bastap ótipti. Ol dúnıeden qaıtqan soń, ornyna balasy Jahanger (Jáńgir) han bolypty. Ol ýaqytta mynaý hár orynda, ıaǵnı qazaq jerinde jaqyn jerlerde ýaqtyly jármeńkeler joq eken. Han oılapty: «Halyq sharýasyna paıdaly bolǵandaı jármeńkeni surasam, patshahtan ala alar ma ekem? Bolmasa, jolsyzdan saılap uıat bolyp qalar ma eken?» — dep pikirlep júrip, aqyldasatyn kisi taba almaı, Ashtyrahandaǵy aǵa Dáýit degen dana kisige baryp aqyl surapty:
— Atam eline han bolyp edim, halyqtyń jaqyn orynnan malyn satyp, jabaǵy, teri-tersekterin satyp paıdalanǵandaı jármeńke surasam, patsha aǵzam hazreti jármeńke berer me eken? — dep. Sonda aǵa Dáýit aıtypty:
— Shyraǵym, han Jıhanger, meniń jasym toqsanǵa keldi, dúnıany kóp kórdim, ishinde mynadaı ǵıbyratlardy kórdim, men alty aı tasyǵan Edildiń alty kúnde qaıtyp bolǵanyn kórdim, alpys jyl bolǵan handyqtyń alty saǵatta joq bolǵanyn kórdim, Qudaı berip turǵanda qalaıy-mystyń altyn-kúmis ornyna júrgenin kórdim. Bastan baqyt taıǵan kúni altyn- kúmistiń qalaıy-mystyń ornyna júrmegenin kórdim, baqytyń júrip turǵan jas uǵlan han ediń, osynda bir stýdent dos orysym bar, soǵan jazdyryp, ekeýmiz bilgen pikirimizdi qosyp jazyp, kúz eki ýaqyt jármeńke suralyq, bir ýaqyt emes, eki ýaqyt berer, artyńa kóp jylǵa deıin «Han jármeńkesi» degen mıras bolyp qalar, — depti. Sol aǵa Dáýit ónerimenen han surap eki ýaqyt jármeńke alǵan deıdi.
Oqýǵa keńes beremiz:
Jylqynyń torysy kóp pe, tóbeli kóp pe? (İ nusqa)
Syrymnyń Nuraly handy shabýy (İİ nusqa)
Baımaǵambet sultan men Syrym batyr