InfoHub Logo

almatylyq bir kásipkerdiń tirshilik tynysynan túıgen oılar

Kóptegen mańǵystaýlyqtardyń qulaǵyna búginde ońtústik astanadaǵy «Nurly álem» baspasy men onyń bas dırektory Jarylqasyn Dáýlettiń esimi belgili bolyp qaldy. Bizdiń jerlesterimiz atalǵan baspadan kitap jáne basqa da polıgrafıalyq ónimderdi shyǵarýdyń eki jaq úshin de tıimdi qyrlaryn túsingen syńaıly. Meni osy azamattyń boıyna bitken san qyrly talanty jáne onyń Qudaı qosqan qosaǵy Raýshan Moldabekova ekeýiniń asa kúrdeli, básekelestik óte joǵary kitap bıznesi álemindegi jankeshtilik tirligi tánti qylǵasyn qolyma qalam alýǵa májbúr boldym.

Birinshi mysal. Men birer jyldyqta jolym túsip Almatyda bolǵanymda olarǵa habarlasqanmyn. Olar meni ózderi taýyp alatynyn aıtty. Men kýrstas ári bes jyl bir bólmede birge jatqan, daryndy prozashy Nurǵalı Oraz syndy jazýshy dosymnyń úıinde qonaqta boldym. Jarylqasyn ara-tura telefon shalyp, ózderiniń qoldary tımeı jatqanyn eskertip qoıyp otyrdy. Túngi saǵat 1, 2, 3-terde ádeıi telefon shalyp, qalaıda habarlasatynyn qaıtalaı qaperime berýmen boldy. Biz Nurǵalı ekeýmiz stýdent kezdegi qyzyqty áńgimelerdi eske alyp, ýaqyt ótkizip otyra berdik. Tańǵy tórtke qaraı taǵy da telefon soqqan Jarylqasyn: «Ǵaleke, dedi maǵan, aıyp etpeseń, esiktiń aldyna shyǵyp turshy, búgin sóılesetin de ýaqyt bolmaıtyn boldy». Nurǵalı ekeýmiz daladan kútip turdyq. Nurǵalı: «Olar kúni-túni damyl tappaıdy. Tipti tamaq ishetin de ýaqyttary da joq-aý, shamasy», - dedi. Kóp uzamaı olar da keldi. Mingenderi - minsiz qap-qara, súlikteı «Mersedes»! Jarylqasynnyń bir aıtqany oıyma sap ete tústi. «Óz deńgeıińde júrýiń úshin tulparyń da myqty bolýy kerek!»- degen edi ol. Adamdarmen qarym-qatynas jasaǵanda da jyly ári mádenıetti sóılesý, kim-kimniń de tilin-qybyn taýyp, kelisimge kele bilý, tek aqsha qýalap ketpeı, jeńildikterdiń túrlerin jasaýǵa mán berý - onyń berik ustanatyn saıasaty. «Qandaıma jaǵdaıda da kelisimge kelýge bolady», deıdi kásipker.

Tún ortasy ǵoı, tek amandyq-saýlyq alysýǵa ǵana múmkindik boldy bul joly. Shynynda da ári baspa, ári baspahanalary bar bul kásip ıeleri kúni-túni migirsiz ter tógip, uıyqtaýǵa, demalýǵa, mezgilinde tamaqtanýǵa da ýaqyt tappaıtyny ras eken. Osyndaı tabandy tirlik arqasynda ǵana óz bıznesterin jandandyryp, baspa men baspahanany osy zamanǵy sheteldik ozyq tehnıkalarmen jaraqtandyryp, tym jaqsy ujym qalyptastyryp, óndiristi qalypty da yrǵaqty arnaǵa túsirgeni baıqalady. Eń bastysy, olar adamnyń qadirin biledi, ózara ortaq paıda men tabys túsirýdi jete biledi. Eń bastysy, olar altyn ýaqyttyń baǵasyn biledi. Eń bastysy, olar aqsha qarajattyń qadir-qasıetin biledi. Óz óndiristerin tek qana óz kúshterimen órge súıreı júrip, adamı ózge de qundylyqtardy jadynan shyǵarmaıdy. Qanshama jantalasyp tyrbanyp jatsa da, otbasy tirligin, ózderinen órbigen 4-5 qaradomalaqtyń tálim-tárbıesin, qaýipsizdigin oılaýǵa da ýaqyt tabady. Osy maqsat úshin úılerinde qaryndastaryn ustaıdy. Aǵaıyn-týmanyń qýanyshy men qaıǵyly jaǵdaılaryn áste qalt jibermeıdi. Qolynan kelgeninshe aınala-týysqa, el-jurtqa kómek jasaýdy jadynan shyǵarmaıdy. Jarylqasyn tek óz týmalastaryna ǵana emes, kóptegen eldik sharalarǵa da demeýshilik jasap, el aýzynda júrgen ultjandy azamattardyń biri.

Ol bir oraıy kelgende Aqtaýǵa kelip, Beket atanyń basyna arnaıy baryp túnep, táý etip qaıtty. Azdap dimkástigi bar bir qyzyna áýlıe-ánbıelerden sharapat tilegen.

Ekinshi sapary bas shaıqap tańǵalarlyqtaı boldy. Ózi Aqtaýǵa tańǵy saǵat 9-da ushyp keldi. Dereý qalalyq ákimshilikke attandy da, túski asty otyrǵan jerinde qaýzap, keshke deıin kompúter qulaǵynda «oınap», ózderine berilgen tapsyrystyń «buraýyn» keltirdi de, keshki reıspen Almatysyna attanyp ketti. «Úsh myń shaqyrymdyq Mańǵystaýǵa jolyń túskeninde birer kún bolmaǵanyń qalaı?» dep suraq qoıǵanymyzda, jymıyp kúlgen Jarylqasyn: «Men úsh kún uıyqtaǵan joqpyn. Keshe jumystan úıime bes-aq mınýtqa kirdim de, áıelim daıyndap qoıǵan jol sómkemdi aldym da, óz kóligimmen qustaı ushyp (on bes mınýtta!) áýejaıǵa jetip, sosyn ushyp Aqtaýǵa keldim. Mine, Qudaı qalasa qazir Almatyǵa ushyp barǵasyn áýejaıdaǵy kóligime otyramyn da, sol jerden Shymkent oblysynyń ózim dúnıege kelgen aýdanyna attanamyn. Ol jaqta ertesine aýyldyń mereıtoıy ótpekshi, soǵan jylda demeýshilik jasaıtyn edim, qalaıda qatyspasam bolmaıdy» dep jaýap berdi. Jankeshtilik demeı gór endi!

Osyndaıda meniń oıyma aqyn Temirhan Medetbek aǵamyzdyń bir jyldary Almatyǵa respýblıkalyq Tarıhı eskertkishterdi qorǵaý qoǵamyna qyzmetke baryp, kóp uzamaı Mańǵystaýǵa qaıtyp oralǵasyn aıtqan sózi oralady. «Ábekeńderdiń (Ábish Kekilbaev) jumys isteý stılin kórgende, tań qalasyń. Kúnbe-kúngi alapat jumys, óńsheń sháýimbas akademıkter pen profesorlar, neshebir suńǵyla ǵalymdar tún aýǵansha másele talqylaıdy. Kekilbaevtyń jumys isteý aýqymy, ýaqytpen múlde sanaspaýy, eldik murat-múdde jolyndaǵy tabandylyǵy ǵajap! İlese jumys jasaýdyń taýqymetinen, sondaı jankeshtilikti kórip oǵan shydas berýdiń ońaı emestiginen densaýlyǵyma baılanysty keri oraldym» degen edi ol.

Men biletin kýrstas ári grýppalasym, qaıratker azamat Muhtar Qul-Muhammedtiń on bes jyl Qazaq ensıklopedıasynda kóziniń maıyn tamyzyp qyzmet jasaı júrip, teledıdarda qosymsha habarlar júrgizip turǵany, artynan óz aldyna derbes «Atamura» baspasyn ashyp, sharq ura izdene júrip ony jan-jaqty jetildirip, ári ǵylymı-shyǵarmashylyq qyzmetin jankeshtilikpen jalǵastyrǵanyn jaqsy bilemin.

Jerles inim, QazGÝ-diń fılologıa fakúltetin bitirgennen keıin Mınıstrler kabınetinde nusqaýshy, QazGÝ-de oqytýshy, M.Áýezov teatrynda ádebı qyzmetker bola júrip, dramatýrgıamen, prozamen zor shyǵarmashylyqpen aınalysqan, naryqtyń alǵashqy bastaý alǵan jyldarynda óz bıznesin biliktilikpen jolǵa qoıa bilgen, búginde Mádenıet, aqparat vıse-mınıstri bolyp abyroıly qyzmet jasaıtyn Ermek Amanshaevtyń eńbekqorlyǵy da tánti etpeı qoımaıdy.

«Eńbek er atandyrady» degen halyqtyq qaǵıdany eskersek, búgingi tańda óz otbasyńnan bastap, el múddesi, el ıgiligi jolynda jankeshtilikpen, shynaıy berile eńbek etý -adamzattyq damý kóshine ilesýdegi Ýaqyttyń óskeleń de ótkir talaby bolyp otyr.

Meniń jaqynda Almatyǵa jolym túsken. Taǵy da kýrstastarymmen habarlastym, kezdestim. Sóılesip qarasam, bárinde de úlken ózgeris bar. Ózgeristiń eń úlkeni - qarbalas ta tynymsyz tirlik. San qyrly qyzmet, shyǵarmashylyq... Almaty, Astana sıaqty qalalarda ómir súrý burynnan da asa kúrdeli sıaqty edi, endi burynǵydan on, tipti júz esege deıin kúrdelene túsken sıaqty. Eń bastysy, ómirge degen kózqaras, eńbekke degen shynaıy qushtarlyq, sol eńbegińniń rahatyn kórýge, turmysty jaqsartýǵa degen nıet aýǵan. Ábish Kekilbaev aǵamyz aıtqandaı, «...buıyǵy, beıqam qazaqy mentalıtet endi ózgeriske túspese bolmaıtynyn» ortalyqtaǵylar jete uǵynǵan... Sol Ábekeń aıtqan: «izgilik degenimiz - eliń men úrim-butaǵyńa ıgilik bolyp darıtyn adal eńbek» ekendigin paıymdaǵan...

Árıne, Mańǵystaý ataǵy dúrildegen aımaq bolǵanymen de, áli de adamdar boıynda mańǵazdyq, marǵaýlyq bar ekendigin jasyra almaımyz. Biraq, ómir jańaryp keledi. «Elý jylda - el jańa» demekshi, jańa zamannyń, ozyq oıly kóshbasshylarynyń, ýaqyttyń qoıar talaby da kúnnen-kúnge aıqyndala túsýde. Jan baǵý, jaıbaraqattyqtan góri qaı óńirde de jankeshtilik, jan aıamaı eńbek etý daǵdy-dástúrge aınalǵanda ǵana álgi aıtqan Ýaqyttan ozyp, bıik mejelerge jetýge, dúnıe kóshiniń aldyńǵy legine ilesýge bolatyndyǵyn aıqyn ańǵaramyz. Al baıaǵy babalarymyzdyń el, jer qorǵaý dástúrleri, at ústinde uıyqtamaı kúni-túni sergek júrýi de sol qatyn-balanyń ǵana emes, egemen eldiktiń, táýelsiz memlekettiktiń aıqyn nysanasy eken ǵoı! Endeshe, zamannyń ózi bizden, árbir azamattan boıyńda bar qabilet-qarymyń, kúsh-jigerińdi aıamaı, ózińdi tolyqqandy kórsete bilýdi talap etip otyr. Men jankeshtilik beınetin tartqandar onyń rahatyn da kórip, jemisin tere biletinin baıqadym.

...Men taǵy da bir sát Jarylqasyn dosymdy oılap otyrmyn. Óz bıznesin joǵary bıikke órletip, ony senimdi serikterine tabys etken ol qazirde óziniń satıralyq shyǵarmashylyǵy men án óneri, sazgerlik izdenisindegi jańa bıikterge órleýde. Halyqtyń rýhanı qazynasy - ónerdegi jankeshtiligi óz aldyna bir tóbe!

Túıin: biz ózimizge jalǵyz ret qana beriletin dúnıe-dáýrenniń árbir kúni, saǵaty men mınýtynyń baǵasyn bilip, barynsha belsene eńbek etýge, boıdaǵy barymyzdy, kúsh-qýatymyzdy elimiz, jerimiz úshin, ulan - urpaǵymyz úshin aıamaı tógýge tıis ekenbiz, aınalaıyn áleýmet! Sonda ǵana ata-babalar san ǵasyrlar boıy arman etip, sol jolda jankeshtilikpen jaǵalasyp, qandy maıdan keshken ata mekenimizdiń kósegesin kógertip, jalpy adamzattyq damý dańǵylyna ilese alamyz. Búgingi tańda árbir qazaqqa, árbir qazaqstandyqqa Ýaqyt alǵa tartyp otyrǵan basty talap - jańasha ómir súrý, sana-sezimdi túbegeıli ózgertip, qaı salada da migirsiz izdenis, zor talapkerlikpen jetistikterge, jeńiske jetý bolyp otyr. Endeshe, iske sát, zamandas!

5.06.2006 jyl.

---