InfoHub Logo

Qaı zamanda da óziniń aq adal mańdaı terimen mal-dáýlet jıǵan jaǵdaıly kisilerdi, olardyń ishindegi sahı-myrzalaryn, jetim-jesir men joq-jitikke qarasqan el jandy azamattardy halyq qurmettep, qoldap otyrǵan. Qazirgideı naryqtanǵan kezeńde, nemese bylaıynsha aıtqanda, kapıtal bılegen dúnıede de, egerde ózińniń aq adal eńbegińmen baıyp, aınala jurtyńa, qarip-qasirge qol ushyn sozyp otyrsań, abyroıyń aspandap júre beretini sózsiz. Bul rette Alla taǵalanyń shapaǵatyna, kópshiliktiń de alǵysyna bólenetiniń anyq. Danalardyń: «Han bol, qanshama deńgeıdegi basshy bol, erteń onyń bári de ótedi, este qalmaıdy, bir kúngideı óte shyǵady, al bir túıir ǵana jaqsylyq pen qaıyrym jasasań, ol eshqashan umytylmaıdy» degen sóziniń tereń maǵynasy bar.

Al materıaldyq ıgilikterdiń qulaǵyn ustap otyrmasa da, óziniń azamattyq-kisilik bolmysyn bıik ustap, qoǵamda bolyp jatqan qubylystarǵa adamgershilik pen eldik kózqaras turǵysynan qaraıtyn jaqsylar men jaısańdardy kórgende kóńiliń tolyp, tolqısyń. Qaltasy qalyń bolmasa da, rýhanı baı, rýhy bıik mundaı óreli azamattardyń atqaryp otyrǵan ıgilikti isterine tushynbaı qaraý múmkin emes.

Qazaqstandaǵy qaıyrymdylyq hám mesenattyq dástúrlerdi qoldaý men damytýdy kózdeıtin «Baýyrjan» qaıyrymdylyq qory tuńǵysh jyl saıynǵy qoǵamdyq hám ulttyq «Altyn júrek» syılyǵyn taǵaıyndaǵan bolatyn. Ol jeke tulǵalar, uıymdar, mekemelerdiń qoǵam damýyna baǵa jetpes áserin tıgizetin áleýmettik mańyzy zor is-sharalaryn, qaıyrymdylyq maıdanyndaǵy izgi nıetterin baǵalaýdy kózdeıdi. Atalǵan syılyqty taǵaıyndaý jónindegi Erejede: «Bul syılyqtyń negizgi maqsaty - dál qazirgi ýaqytta, terorızm men aımaqtyq qaqtyǵystar, zorlyq-zombylyqty nasıhattaý ǵasyrynda dástúrli qundylyqtar men gýmanıtarlyq ıdealdardyń qunsyzdanýy zamanynda barsha adamzat balasyna qyzmet etýdi óz ómiriniń muratyna aınaldyrǵan jandardy tabý jáne olardyń eńbekterine ádil baǵa berý» dep keletin joldar bar.

Syılyq 13 nomınasıa boıynsha laıyqty jeńimpazdaryn tabýǵa tıisti eken. Olardyń arasynda, aıtalyq, «Ana men balany qorǵaý» baǵdarlamasyna qoldaý kórsetkeni úshin», «Jyl qutqarýshysy» (adam ómirin saqtap qalý jolynda erlik kórsetkeni úshin), «Jetim balalarǵa kórsetken qamqorlyǵy úshin», «Múgedek jandarǵa kórsetken qamqorlyǵy úshin», «Ardagerlerge kórsetken qurmeti úshin», «Jyl mesenaty», taǵy basqa da nomınasıalar bar.

Mine, osy saıystardyń arasynda Ult maqtanyshy» nomınasıasy boıynsha ataýly syılyqqa bizdiń jerlesimiz, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, QR Zań ǵylymdary akademıasynyń akademıgi, Aqtaýdaǵy IIM polısıa ýchılıshesiniń bastyǵy, polkovnık Ońaıbek Nurasyluly Ábdilov ıe bolyp otyr. Bul nomınasıanyń halyqtyń az qamsyzdandyrylǵan bóligine áleýmettik kómek kórsetýge baǵyttalǵan baǵdarlamalardy qoldaǵany úshin beriletinin bilgende, jeńimpazdyń jeńisinde logıkalyq qısyn bar ekendigine áste tań qalǵanymyz joq. Ol: Reseı Federasıasynda ótetin birinshilikke attanyp bara jatqan «Jas polıseılerdi» aqshalaı syılyqpen marapattady. Qazannyń 1-inen 10-na deıin (2007 jyl) qarttarǵa qamqorlyq kórsetýge arnalǵan on kúńdikti uıymdastyrdy. 2007 j. «Qazaq soqyrlar qoǵamyna» arnap túski as bergen. Mańǵystaý oblysynyń jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar departamenti qarıalar men múgedekterine jáne «Qazaq soqyrlar qoǵamyna» qaıyrymdylyq kómek kórsetken. Aqtaý qalalyq balalar úıine kómek kórsetken.

Nege?

Negesi joq. Óıtkeni, osy bir azamattyń ózin qoǵamda bolyp jatqan qubylystardan eshqashan beıtarap ustaı almaıtynyn, qoǵamdyq belsendiliginiń óte joǵary ekendigin, qolynan kelgeninshe jan-jaǵyna qaıyrym men qamqorlyq jasaý jolynda quraq ushyp júretinin bilemiz. Qyzmeti men ómirlik ustanymyn udaıy qoǵammen, ózin qorshaǵan orta, el men jer taǵdyrymen etene ózektes quratyn onyń árdaıym da jarqyn isterge jarshy, ıgi jańalyqtarǵa tilekshi bolyp júretinine ylǵı da kýá bolyp kelemiz. Ońkeń baýyrymyz kez kelgen jerge bir urynyp, ár nárseniń basyn shalyp, áıteýir kóptiń kózine túsip qalsam deıtin jasandy popýlıserdiń soıynan emes. Ol - dúnıe-qulqyn men mansaptyń jolyndaǵy emes, úlken izgilikti maqsattyń jolyndaǵy azamat. Maqsatyna aq adal eńbegi, bilim-biligi, udaıy izdenisimen, ómirge, bolashaqqa degen qulshynys jigerimen jetip júrgen azamat. «Urpaǵyńdy aıtqan aqylyńmen emes, kórsetken ónegeńmen ǵana uıyta alasyń» dep pálsapashylar ómirden oıyp alyp aıtqanyndaı, bilim oshaǵynyń tutqasyn ustaǵan ónertapqysh ǵalym, ulaǵatty ustazdyń aýzynan shyqqan árbir pátýaly sózi istegen ıgilikti isterimen kórkem jymdasyp, sabaqtasyp jatyr.

Ońaıbektiń bir táýir qasıeti, ol ultqa, urpaqqa qatysty máselede usaq nárse joq dep qaraıdy. Onyń bastamasy boıynsha ýchılıshede ár dúısenbi saıyn Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Týy kóterilip, Ánurany oryndalady. Shákirtter El Týy janynda sýretke túsip, ony úlken mártebe, maqtanysh tutady. Bul, sóz joq, bolashaq tártip saqshylarynyń eline, jerine, Otanyna degen shynaıy súıispenshiligin oıatýǵa septigin tıgizedi.

Nemese, taǵy bir mysal. Ýchılıshege 32 basylym jazdyrylyp alynyp, ondaǵy jańalyqtar ǵana emes, quqyq, tárbıe taqyrybyndaǵy tushymdy dúnıeler turaqty talqylanyp, ózara pikir almasýǵa negiz bolady. Bul jas polıseıler men shákirtterdiń kózqarastarynyń ashyq ta keń, kóp nárseden habardar bolýyna septigin tıgizedi. Alǵash Aqtaýǵa aıaǵy tıip, bizdiń keıipkerimizben kezdeısoq suhbattasyp qalǵan áriptesimiz, Qazaq radıosynyń tilshisi Munar Saǵym Almatyǵa oralǵannan keıin «Oıaý Qazaq» atty qoǵamdyq-kópshilik habardyń álippesin osy Ońaıbek Nurasylulynyń qyzmeti men qoǵamdyq isterine arnapty. «Jas shaǵynan-aq asa namysqoı ári birbetkeı jáne ultjandy bolyp ósip, eseıgen Ońaıbek oqý-bilimge qanyǵyp, qyzmetke ilikkennen beri qaraı qaıda júrse de óz namysyn el namysyna, óz jeńisi men jetistigin el múddesine baǵyshtaýdy aqyl-sanasyna arqaý etip keledi. Tabysty kúrep tabýǵa múmkindik mol munaıly ólkede júrse de, el tynysyn rettep quqyqtyq tártipti qatań qadaǵalaıtyn laıyqty jergilikti kadrlarmen qamtamasyz etý sıaqty jaýapkershiligi zor istiń basy-qasynda Ońaıbek Ábdilov syndy alash rýhty, kózi ashyq, kókiregi oıaý qazaq azamatynyń júrýi el erteńine degen halyq senimin nyǵaıta túseri sózsiz» dep aǵynan aqtaryla madaqtaýy aqıqat aýylynan alys emes. Osy habar bolyp ótkennen keıingi aptalyq sholýda Qazaq radıosynyń Bas redaktory S.Baıdaly: «Men óz basym «Oıaý Qazaq» habaryn tyńdaı otyryp, ásirese, suhbat ıesi - joǵary shendi polısıa ofıseri O.Ábdilov myrzanyń ushqyr oıly, kóp qyrly áńgimesin halyqtyń maqal-mátelderi men danagóılerdiń shuraıly shýmaqtaryn erkin oınatyp qoldana otyryp, sheshen sóıleýine tamsanyp rıza boldym. Bul habar Qazaq radıosynyń áýe tolqynynan ótken habarlardyń úzdigi boldy dep baǵalaımyn» degen tilegin madaq ıesine de hatpen joldaǵan eken.

Shynynda da qashan kórseń de osy ýchılıshede túrli qoǵamdyq-saıası, sporttyq-mádenı sharalar ótkizilip jatady. Bilim ordasynda basshysynan bastap túgeldeı salaýattylyq

saltyn ustanady. Shákirtter ýchılıshe ǵımaraty janynda tal terekter otyrǵyzyp, ony kúndelikti sýaryp, kútedi. Ońaıbektiń oryndy usynysy oblystyq máslıhat tarapynan qoldaý taýyp, respýblıkada bárine úlgi bolyp, mine, tórtinshi jyl qatarynan eki jyldyq «Jas polıseı» daıyndyq kýrstary ótkizilip keledi. Orta mektepterdiń joǵarǵy synyp oqýshylary osynda aptasyna bir ret kelip sabaq ótedi. Mektep bitirgen soń keıbir nıeti bar balalardy ishki ister organdarynyń orta jáne joǵary oqý oryndaryna jiberip oqytý múmkindikteri mol. Oblys kólemindegi barlyq orta mektep oqýshylaryn spýtnıktik baılanys júıesi arqyly túgel qamtıtyn jas polıseılerdiń 2 jyldyq daıyndyq kýrsy maqsatty baǵdarlamasy búkil respýblıkalyq oqý tájirıbesi júıesine engizilgen. O.Ábdilov ýchılıshede jańasha ınovasıalyq oqý júıesin engizip, jergilikti polısıa qyzmetkerleri men ofıserleri jáne serjanttar daıyndaýdy da jolǵa qoıdy. Sala sardarlary men sarbazdarynyń namysyn jyrtqan ol ýchılıshe janynan «Qorǵaýshy» qoǵamdyq qoryn quryp, áriptesteriniń zań bilmegendiginen, nemese ǵaıyptan ǵaıyp jazyqsyz jazaǵa tartylyp ketýine jol bermeýdiń de qamyn jasady. Bul da úlken júrektilik, aıaýshylyq pen adamgershilik degen uly sezimderdiń kórinisi bolsa kerek. Egerde jan saraıy osyndaı keń bolmasa, ádette qyzmettester arasynda bolatyn qyzǵanysh pen kúnshildik degen dertterden múlde ada bolmasa, mundaı qoǵamdyq jumysty qosa arqalaýdyń qajeti qanshalyqty bolar edi?!

 Búkil osy ýchılıshege kelip jatqan tyńdaýshylardy, bizde jalpy bári tyńdaýshylar dep atalady, meıli ol polısıa qyzmetkeri, ofıser, ne serjant bolsyn, olardy áýeli murajaıǵa aparýdan bastaımyz. Óıtkeni, osy jerde turyp alyp óziniń turǵan qalasy men ólkesiniń tarıhy men tabıǵatyn tanyp, bilmeıtinder az kezdespeıdi, - deıdi Ońaıbek bizben áńgimesinde. - Sodan keıingi meniń «oqý polıgony» dep ázildep aıtyp júretinimdeı, máseleni Aqtaý qalasyndaǵy qarttar úıi, tastandy sábıler úıi, tentek balalarǵa arnalǵan mektep-ınternattan bastaımyz...

Iá, qashan kórseń de Ońaıbek jáne onyń ujymy men tyńdaýshylary osyndaı qoǵamdyq nazar aýdarýdy, qamqorlyqqa alýdy qajet etetin oryndardyń mańynda júredi. Júrgende de jáı júrmeıdi, qorǵansyz qarttar men kózderi jáýteńdegen jetim balalarǵa qanatymen sý sepken qarlyǵashtaı kómekterin kórsetedi. Árbir merekede olarǵa tartý-taralǵylar jasap, konserttik, sporttyq sharalar uıymdastyryp, qoltyqtan súıep járdem berip, jas balalardy áýp etip, erkeletip, olardyń boıyndaǵy ómirge degen qushtarlyqty oıata biledi. Atalǵan oryndardyń jıi «qonaǵy» bolyp turatyn Ońaıbek Ábdilov bastaǵan jigitter men qyzdardy qarıalar «aınalaıyn» dep, búldirshinder «ákelep, kókelep» qarsy alýy qalyptasqan jaǵdaıǵa aınaldy. Bul bir jaǵy álgi aıtqan mújálsiz jandarǵa jasalyp otyrǵan adamı jaqsylyq úlgisi bolsa, ekinshiden jas polıseıler úshin de sabaq, ónege, tárbıe. Bizdiń bas keıipkerimizdiń kókeıindegi qonaqtaǵan tereń oı, tereń paıym da sol -zamanynda qasiretti kóp tartqan qaıran qazaqtyń ulttyq til men din, ulttyq dástúr men tálim-tárbıeden qanyq sýǵarylyp, elimizdiń el bolýy. Sol egemen elime perzenttik paryzymdy ótesem dep alyp ushqan júregi, alǵa qoıǵan asqaq armandary men bıik maqsattary oryndala beretinine eli tilekshi ári senimdi degen oıdamyn.

Ón boıyna ultynyń ulaǵaty men qanaǵaty, ata-babalardyń sharapaty men shapaǵaty uıalaǵan Ońaıbek baýyrymyzdyń alar asýlary alda da kóp bola bergeı. Týǵan elge degen súıispenshilik, adam balasyna degen mahabbat meıirimnen bastaý alatyn úlken qaıyrymdylyq joralǵylary adamdardyń alǵystarymen óz janyńa jaqsylyq bolyp qaıtyp oralyp, kózdegen murattaryńa jete bergeısiń, demekpiz biz oǵan.

6.01.2007 jyl.

---