Jeke tulǵa qalyptastyrýda tárbıeniń alatyn orny men baǵyttary
Jeke tulǵa qalyptastyrýda tárbıeniń alatyn orny men baǵyttary
Qazirgi kezeńde bilim men tárbıe berýdiń maqsattary men mindetteri ózgerdi, jańa baǵyt aldy. Adamgershilik pen ımandylyqqa, izgilik pen erkindikke negizdelgen jan – jaqty damyǵan jeke tulǵa qalyptastyrý qajettiligin ómirdiń ózi týǵyzyp otyr. «Tárbıe, keń maǵynasymen alǵanda, qandaı da bolsa bir jan ıesine tıisti azyq berip, sol jan ıesiniń durys ósýine kómek kórsetý degen sóz» (M. Jumabaev).
Adam balasy materıaldyq jáne rýhanı ómirdiń ortasynda tirshilik etedi de, ózi ómir súrip otyrǵan qoǵamnyń, ujymnyń, múshesi retinde ózindik aqyl - parasatymen, jeke bastyń ózine tán aqyl – oı, erik – jiger, minez – qulyq ereksheligimen kórinýge tyrysady. Qoǵam músheleriniń bárine ortaq birkelki minez-qulyqtyq qasıettiń bolýy múmkin emes. Ár adam ózinshe jeke tulǵa.
Adamdar tulǵa bolyp, ózindik jeke bas ereksheligimen birden dúnıege kelmeıdi. Árbir jeke tulǵany qalyptastyrý, tárbıelep jetildirý qajet.
Jeke tulǵa ózine tán minez – qulqyndaǵy, is – áreketindegi, kózqarasyndaǵy ereksheligimen daralanady.
Qoǵamdyq tulǵalarǵa ortaq etıkalyq biryńǵaı talaptardyń bolýyna qaramastan, qorshaǵan orta jóninde ár adamnyń qalyptasqan ózindik oı – pikiriniń, kózqarasynyń bolýy, olardyń ózi kórip bilgen qubylysqa degen kózqarasyn, oı – pikirin bildirýi zańdy qubylys. Máselen, bireýler aınalasyndaǵy qubylysqa tańdana, tamashalaı qarasa, endi bireýler syn kózimen qarap, oı qorytýy, syn – pikirler aıtýy múmkin.
Adamdardyń qorshaǵan ortadaǵy qubylystardy túsinip qabyldaýy da ár túrli. Ol ár adamnyń jeke basyna tán fızıologıalyq, psıhologıalyq, bıologıalyq erekshelikterine baılanysty. Jeke bastyń bul erekshelikteri adamdardyń basqalarmen ujymdyq qarym – qatynasynda baıqalady.
Sonymen birge, adamnyń ómirde úzdiksiz tárbıe qushaǵynda bolatynyn, burynǵy ıgergen bilim, bilik, daǵdylary birtindep kómeskilenip, onyń ornyna jańa bilim, bilik, daǵdylardy meńgerýmen shuǵyldanatynyn eskerýge de týra keledi. Jeke tulǵanyń oı - sanasynyń, bilim kóleminiń tolysýyna baılanysty onyń ómirge kózqarasy, belgili qubylystarǵa baǵa berýińde de ózgeristerdiń bolýy, tolysyp jańaryp otyrýy zańdy qubylys. Buǵan qosa, áleýmettik ortanyń, otbasy músheleriniń, joldas – joralarynyń, tanystary men dostarynyń da belgili mólsherde áser etetinin eskersek, jeke tulǵanyń ereksheliginiń basym bolýyna onyń da yqpalynyń zor bolatynyn baıqalady.
Búgingi kúngi eń mańyzdy máselelerdiń biri – bolashaq jastardy qandaı ıdeologıalyq negizde tárbıeleımiz, onyń adamgershilik sanalary men áleýmettik baǵdary qandaı bolmaq degen suraqtarǵa jaýap izdep, onyń joldary men ádis – tásilderin tańdaý.
Qazirgi tańdaǵy kolej ómirindegi mańyzdy mindetterdiń biri tutas pedagogıkalyq úrdis qurý bolyp tabylady. Onyń negizgi quramdas bir bóligi – tárbıe. Tárbıe isimen aınalyspas buryn aldymen onyń mazmunyn anyqtap alý qajet.
Elbasymyz N. Á Nazarbaev: «Bolashaq urpaǵymyzdy tárbıelegende, olarǵa jastaıynan ımandylyq pen ulttyq qasıetterdi sińire bilsek, sonda ǵana biz ulttyq rýhy damyǵan, Otanynyń gúldenýine óz úlesin qosa alatyn azamat ósire alamyz» degen bolatyn. Tárbıe maqsatty proses. Tárbıe maqsaty aıqyn ári naqty ómir jaǵdaıyna saı belgilense ǵana óz nátıjesin durys beredi.
Osyǵan oraı kolejimizdiń bilim alýshylardy oqytý men tárbıeleýde aldyna qoıǵan maqsattarynyń biri – jeke tulǵanyń ulttyq jáne jalpy adamzattyq qundylyqtar negizinde qalyptasýy men damýy jáne bolashaq mamandyq ıesi bolyp mamandyǵyn jan – jaqty ıgerýi úshin qajetti jaǵdaılar jasaý, ana tilin, ulttyq salt dástúrlerdi saqtaý, aqparattaný, densaýlyǵyn nyǵaıtý jas jetkinshekterdiń boıyndaǵy erekshe qabilettilikti, daryndylyqty tanı bilý, onyń odan ári damýyna baǵyt – baǵdar berý sıaqty quqtaryn iske asyrý bolyp tabylady.
Osy maqsatqa jetý úshin kolejdiń pedagogıkalyq ujymy aldyna birqatar mindetter qoıyp jáne ony júzege asyrýda.
Tárbıe jumysy segiz baǵytta júrgiziledi:
Qazaqstandyq patrıotızm jáne azamattyq tárbıe, quqyqtyq tárbıe; Rýhanı – adamgershilik tárbıe; Ulttyq tárbıe; Otbasy tárbıesi: Eńbek ekonomıkalyq jáne ekologıalyq tárbıe; Kópmádenıetti jáne kórkem estetıkalyq tárbıe; Zıatkerlik tárbıe, aqparattyq mádenıet tárbıesi; Dene tárbıesi jáne salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý.
Iaǵnı, bilim berý uıymdarynda densaýlyǵy zor, rýhanı dúnıesi baı, adamgershilikti, táýelsiz jeke tulǵany qalyptastyrýǵa yqpal etetin, azamattylyqqa, otansúıgishtikke, zıalylyqqa, adam quqtary men bostandyqtaryn, memlekettik rámizder men ulttyq dástúrlerdi syılaýǵa, jastardyń boıynda ekstremızm men túrli radıkaldy aǵymdarǵa qarsy áreket ete alatyn daǵdylar, otbasylyq tárbıe júıesin jandandyrý jáne otbasyn kolejdegi tárbıe júıesine aralastyrý bolyp tabylady.
Tárbıe júıesiniń barlyq qyzmeti stýdentter bilim alý barysynda stýdent tilegine saı keletin, jeke sapalaryn damytý múmkindigine baǵyttalǵan.
Osyndaı jumystardy únemi júrgizý stýdent boıyndaǵy talant kózin ashyp, tilin baıytýǵa, qıalyn ushtaýǵa, árbir stýdentti tolyq zertteýge óz áserin tıgizedi.
Stýdenttermen kolejge kelgen alǵashqy kúnderi men aptasynda júrgizilgen qarqyndy, pedagogıkalyq mańyzdy jumystardyń máni erekshe: naqty osy kezde olarda qolaıly orta týǵyzyp, olarǵa jańalyq kórinetin pedagogıkalyq ujym tarapynan maqsatqa baǵyttalǵan motıvasıa, kolejdegi qarym – qatynas stıli, oqý eńbegine degen joǵary mádenı kózqarastarǵa meılinshe qatty kórinis tabady.
Kolejde tulǵanyń túrli qyzmetter salasynda ózin - ózi kórsetýleri úshin jaǵymdy jaqsy jaǵdaılar qurylǵan. Kolejde stýdentter úshin dástúrli túrde stýdentter kúni, muǵalimder kúni jáne t. b. is - sharalar ótkiziledi jáne túrli úıirmeler jumys jasaıdy.
Kolej janynan uıymdastyrylǵan KVN komandasy aýdandyq jastar resýrstary ortalyǵynyń uıymdastyrýymen ótken aýdandyq lıga qatynasyp júr.
Quqyq qorǵaý uıymdarymen birlesken jumystar júrgiziledi. Zań buzýshylyqtyń aldyn alý men quqyqtyq tárbıe jóninde ata - analar jınalysy, zań qorǵaý uıymdarynyń qyzmetkerlerimen kezdesý negizgi jumys túrleri bolyp tabylady.
Búginde kolejge bólingen jasósipirimder ınspektory stýdenttermen tyǵyz baılanysta.
Sporttyń negizgi túrleri boıynsha koleji stýdentteri arasynda jyl saıyn spartakıada ótkiziledi.
Aǵymdaǵy oqý jylynda basketbol, voleıbol, kishi aıaq doby, arqan tartý boıynsha jarystar ótkizildi.
Jyl saıyn ótkizilgen aýdandyq «Jigit sultany» saıysyna qatynasqan kolej stýdentteri júldeli oryndar ıelense, Atyraý qalasynda QR - nyń halyq jazýshysy Ábish Kekilbaıdyń qurmetine ótken oblystyq Ábish Kekilbaı oqýlarynda Zakarıa Bekarys Bas júldeni jeńip aldy.
Jastardyń ıslam dinine oń kózqarasyn qalyptastyrý, sońǵy kezde elimizde etek jaıǵan teris aǵymdardyń aldyn alý maqsatynda bas ımamy Amanturly Bısenǵalımen kezdesý ótkiziledi.
Kolejdegi tárbıe jumysy nátıjeli maqsatqa qurylǵan tártippen jumys atqarǵanda ultjandy, isker, jigerli tulǵa qalyptasady.
Qazirgi qoǵamymyzda bolashaq urpaqty tárbıeleýde ár ustaz óz sheberligin oqý – tárbıe úrdisinde jańa pedagogıkalyq tehnologıany jetik meńgerýmen qatar shyǵarmashylyqpen jumys júrgizýge tıis. Jas shybyq ıilýge qandaı ıkemdi bolsa, jasóspirim de tárbıeni qabyldaýǵa solaı beıim. “El bolamyn deseń, besigińdi túze” – dep zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy M. Áýezov aıtqandaı, el bolashaǵy - jasóspirimderdiń sanaly da ónegeli tárbıesine tikeleı baılanysty. Osy qaǵıdany, erejelerdi júzege asyrǵanda biz bolashaǵymyzǵa zor senimmen qaraımyz.
Atyraý oblysy Qyzylqoǵa agrarly –
tehnıkalyq kolejiniń tárbıe jumystary jónindegi orynbasary
Qasymov Shalqar
Qazirgi kezeńde bilim men tárbıe berýdiń maqsattary men mindetteri ózgerdi, jańa baǵyt aldy. Adamgershilik pen ımandylyqqa, izgilik pen erkindikke negizdelgen jan – jaqty damyǵan jeke tulǵa qalyptastyrý qajettiligin ómirdiń ózi týǵyzyp otyr. «Tárbıe, keń maǵynasymen alǵanda, qandaı da bolsa bir jan ıesine tıisti azyq berip, sol jan ıesiniń durys ósýine kómek kórsetý degen sóz» (M. Jumabaev).
Adam balasy materıaldyq jáne rýhanı ómirdiń ortasynda tirshilik etedi de, ózi ómir súrip otyrǵan qoǵamnyń, ujymnyń, múshesi retinde ózindik aqyl - parasatymen, jeke bastyń ózine tán aqyl – oı, erik – jiger, minez – qulyq ereksheligimen kórinýge tyrysady. Qoǵam músheleriniń bárine ortaq birkelki minez-qulyqtyq qasıettiń bolýy múmkin emes. Ár adam ózinshe jeke tulǵa.
Adamdar tulǵa bolyp, ózindik jeke bas ereksheligimen birden dúnıege kelmeıdi. Árbir jeke tulǵany qalyptastyrý, tárbıelep jetildirý qajet.
Jeke tulǵa ózine tán minez – qulqyndaǵy, is – áreketindegi, kózqarasyndaǵy ereksheligimen daralanady.
Qoǵamdyq tulǵalarǵa ortaq etıkalyq biryńǵaı talaptardyń bolýyna qaramastan, qorshaǵan orta jóninde ár adamnyń qalyptasqan ózindik oı – pikiriniń, kózqarasynyń bolýy, olardyń ózi kórip bilgen qubylysqa degen kózqarasyn, oı – pikirin bildirýi zańdy qubylys. Máselen, bireýler aınalasyndaǵy qubylysqa tańdana, tamashalaı qarasa, endi bireýler syn kózimen qarap, oı qorytýy, syn – pikirler aıtýy múmkin.
Adamdardyń qorshaǵan ortadaǵy qubylystardy túsinip qabyldaýy da ár túrli. Ol ár adamnyń jeke basyna tán fızıologıalyq, psıhologıalyq, bıologıalyq erekshelikterine baılanysty. Jeke bastyń bul erekshelikteri adamdardyń basqalarmen ujymdyq qarym – qatynasynda baıqalady.
Sonymen birge, adamnyń ómirde úzdiksiz tárbıe qushaǵynda bolatynyn, burynǵy ıgergen bilim, bilik, daǵdylary birtindep kómeskilenip, onyń ornyna jańa bilim, bilik, daǵdylardy meńgerýmen shuǵyldanatynyn eskerýge de týra keledi. Jeke tulǵanyń oı - sanasynyń, bilim kóleminiń tolysýyna baılanysty onyń ómirge kózqarasy, belgili qubylystarǵa baǵa berýińde de ózgeristerdiń bolýy, tolysyp jańaryp otyrýy zańdy qubylys. Buǵan qosa, áleýmettik ortanyń, otbasy músheleriniń, joldas – joralarynyń, tanystary men dostarynyń da belgili mólsherde áser etetinin eskersek, jeke tulǵanyń ereksheliginiń basym bolýyna onyń da yqpalynyń zor bolatynyn baıqalady.
Búgingi kúngi eń mańyzdy máselelerdiń biri – bolashaq jastardy qandaı ıdeologıalyq negizde tárbıeleımiz, onyń adamgershilik sanalary men áleýmettik baǵdary qandaı bolmaq degen suraqtarǵa jaýap izdep, onyń joldary men ádis – tásilderin tańdaý.
Qazirgi tańdaǵy kolej ómirindegi mańyzdy mindetterdiń biri tutas pedagogıkalyq úrdis qurý bolyp tabylady. Onyń negizgi quramdas bir bóligi – tárbıe. Tárbıe isimen aınalyspas buryn aldymen onyń mazmunyn anyqtap alý qajet.
Elbasymyz N. Á Nazarbaev: «Bolashaq urpaǵymyzdy tárbıelegende, olarǵa jastaıynan ımandylyq pen ulttyq qasıetterdi sińire bilsek, sonda ǵana biz ulttyq rýhy damyǵan, Otanynyń gúldenýine óz úlesin qosa alatyn azamat ósire alamyz» degen bolatyn. Tárbıe maqsatty proses. Tárbıe maqsaty aıqyn ári naqty ómir jaǵdaıyna saı belgilense ǵana óz nátıjesin durys beredi.
Osyǵan oraı kolejimizdiń bilim alýshylardy oqytý men tárbıeleýde aldyna qoıǵan maqsattarynyń biri – jeke tulǵanyń ulttyq jáne jalpy adamzattyq qundylyqtar negizinde qalyptasýy men damýy jáne bolashaq mamandyq ıesi bolyp mamandyǵyn jan – jaqty ıgerýi úshin qajetti jaǵdaılar jasaý, ana tilin, ulttyq salt dástúrlerdi saqtaý, aqparattaný, densaýlyǵyn nyǵaıtý jas jetkinshekterdiń boıyndaǵy erekshe qabilettilikti, daryndylyqty tanı bilý, onyń odan ári damýyna baǵyt – baǵdar berý sıaqty quqtaryn iske asyrý bolyp tabylady.
Osy maqsatqa jetý úshin kolejdiń pedagogıkalyq ujymy aldyna birqatar mindetter qoıyp jáne ony júzege asyrýda.
Tárbıe jumysy segiz baǵytta júrgiziledi:
Qazaqstandyq patrıotızm jáne azamattyq tárbıe, quqyqtyq tárbıe; Rýhanı – adamgershilik tárbıe; Ulttyq tárbıe; Otbasy tárbıesi: Eńbek ekonomıkalyq jáne ekologıalyq tárbıe; Kópmádenıetti jáne kórkem estetıkalyq tárbıe; Zıatkerlik tárbıe, aqparattyq mádenıet tárbıesi; Dene tárbıesi jáne salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý.
Iaǵnı, bilim berý uıymdarynda densaýlyǵy zor, rýhanı dúnıesi baı, adamgershilikti, táýelsiz jeke tulǵany qalyptastyrýǵa yqpal etetin, azamattylyqqa, otansúıgishtikke, zıalylyqqa, adam quqtary men bostandyqtaryn, memlekettik rámizder men ulttyq dástúrlerdi syılaýǵa, jastardyń boıynda ekstremızm men túrli radıkaldy aǵymdarǵa qarsy áreket ete alatyn daǵdylar, otbasylyq tárbıe júıesin jandandyrý jáne otbasyn kolejdegi tárbıe júıesine aralastyrý bolyp tabylady.
Tárbıe júıesiniń barlyq qyzmeti stýdentter bilim alý barysynda stýdent tilegine saı keletin, jeke sapalaryn damytý múmkindigine baǵyttalǵan.
Osyndaı jumystardy únemi júrgizý stýdent boıyndaǵy talant kózin ashyp, tilin baıytýǵa, qıalyn ushtaýǵa, árbir stýdentti tolyq zertteýge óz áserin tıgizedi.
Stýdenttermen kolejge kelgen alǵashqy kúnderi men aptasynda júrgizilgen qarqyndy, pedagogıkalyq mańyzdy jumystardyń máni erekshe: naqty osy kezde olarda qolaıly orta týǵyzyp, olarǵa jańalyq kórinetin pedagogıkalyq ujym tarapynan maqsatqa baǵyttalǵan motıvasıa, kolejdegi qarym – qatynas stıli, oqý eńbegine degen joǵary mádenı kózqarastarǵa meılinshe qatty kórinis tabady.
Kolejde tulǵanyń túrli qyzmetter salasynda ózin - ózi kórsetýleri úshin jaǵymdy jaqsy jaǵdaılar qurylǵan. Kolejde stýdentter úshin dástúrli túrde stýdentter kúni, muǵalimder kúni jáne t. b. is - sharalar ótkiziledi jáne túrli úıirmeler jumys jasaıdy.
Kolej janynan uıymdastyrylǵan KVN komandasy aýdandyq jastar resýrstary ortalyǵynyń uıymdastyrýymen ótken aýdandyq lıga qatynasyp júr.
Quqyq qorǵaý uıymdarymen birlesken jumystar júrgiziledi. Zań buzýshylyqtyń aldyn alý men quqyqtyq tárbıe jóninde ata - analar jınalysy, zań qorǵaý uıymdarynyń qyzmetkerlerimen kezdesý negizgi jumys túrleri bolyp tabylady.
Búginde kolejge bólingen jasósipirimder ınspektory stýdenttermen tyǵyz baılanysta.
Sporttyń negizgi túrleri boıynsha koleji stýdentteri arasynda jyl saıyn spartakıada ótkiziledi.
Aǵymdaǵy oqý jylynda basketbol, voleıbol, kishi aıaq doby, arqan tartý boıynsha jarystar ótkizildi.
Jyl saıyn ótkizilgen aýdandyq «Jigit sultany» saıysyna qatynasqan kolej stýdentteri júldeli oryndar ıelense, Atyraý qalasynda QR - nyń halyq jazýshysy Ábish Kekilbaıdyń qurmetine ótken oblystyq Ábish Kekilbaı oqýlarynda Zakarıa Bekarys Bas júldeni jeńip aldy.
Jastardyń ıslam dinine oń kózqarasyn qalyptastyrý, sońǵy kezde elimizde etek jaıǵan teris aǵymdardyń aldyn alý maqsatynda bas ımamy Amanturly Bısenǵalımen kezdesý ótkiziledi.
Kolejdegi tárbıe jumysy nátıjeli maqsatqa qurylǵan tártippen jumys atqarǵanda ultjandy, isker, jigerli tulǵa qalyptasady.
Qazirgi qoǵamymyzda bolashaq urpaqty tárbıeleýde ár ustaz óz sheberligin oqý – tárbıe úrdisinde jańa pedagogıkalyq tehnologıany jetik meńgerýmen qatar shyǵarmashylyqpen jumys júrgizýge tıis. Jas shybyq ıilýge qandaı ıkemdi bolsa, jasóspirim de tárbıeni qabyldaýǵa solaı beıim. “El bolamyn deseń, besigińdi túze” – dep zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy M. Áýezov aıtqandaı, el bolashaǵy - jasóspirimderdiń sanaly da ónegeli tárbıesine tikeleı baılanysty. Osy qaǵıdany, erejelerdi júzege asyrǵanda biz bolashaǵymyzǵa zor senimmen qaraımyz.
Atyraý oblysy Qyzylqoǵa agrarly –
tehnıkalyq kolejiniń tárbıe jumystary jónindegi orynbasary
Qasymov Shalqar
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Jańasha baǵyttaǵy baǵalaýdyń tıimdiligi
