InfoHub Logo

Syn esim
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylarǵa syn esim týraly jalpy túsinik berý.
2. Shyǵarmashylyq deńgeıdegi jattyǵý jumysyn oryndaý arqyly oılaý qabiletin, sózdik qorlaryn damytý. Kórkem jazý arqyly ásemdikke baýlý.
3. Zerektikke, uqyptylyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: sózjumbaq, sýretter, vıdeoproektor, slaıd.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, áńgimeleý.
Pánaralyq baılanys: ádebıettik oqý, matematıka, dúnıetaný.

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi. Psıhologıalyq daıyndyq.
Sabaǵyńa jóndep,
Ázirlenseń - eńbek.
Qıyndyqtyń bárin,
Eńbek qana jeńbek.
- Endeshe, balalar, eńbektenip bilim alamyz. Bilim arqyly kózdegen maqsatymyzǵa jetemiz.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. Jattyǵýdy oqytý.

İİİ. Ótkendi qaıtalaý. Suraq - jaýap:
• Etistik degenimiz ne?
• Suraqtaryn ata.
• Etistiktiń túrlerin ata.
• Negizgi etistik degenimiz ne?
• Týyndy etistik degenimiz ne?
• Bolymdy etistik degenimiz ne?
• Bolymsyz etistik degenimiz ne?
• Jaraıdy, balalar, etistikten basqa qandaı sóz taptaryn bilemiz? (Zat esim, san esim, syn esim)
• Qazaq tilinde neshe sóz taby bar?
• Biz ótken synyptardan bastap tek 4 sóz tabymen ǵana tanyspyz. Olar ózderiń atap ótkendeı zat esim, san esim, etistik, syn esim. Qalǵan bes sóz tabymen biz joǵarǵy synyptardan bastap tanysa bastaımyz.

İÚ. Jańa sabaq.
- Jaqsy, balalar, endi bárimiz sózjumbaqqa nazar aýdaraıyq. Myna sózjumbaqty sheship kóreıik.
- Bunyń basqa sózjumbaqtardan biraz ózgesheligi bar. Men senderge zat esimderdi aıtamyn, al sender sol zat esimniń túrin, sapasyn, túsin bildiretin sózderdi nemese qandaı?, qaı? suraǵyna jaýap beretin sózdi tabýlaryn kerek.
1. Qoı
2. Ton
3. Arqan
4. Kóshe
5. Japyraq
6. Taý
7. Qyz

- Óte jaqsy, balalar! Endi qyzyl jolaqtaǵy sózdi oqıyq.(Syn esim)
- Biz syn esim týraly ótken synyptan da, ótken sabaqtardan da bilemiz.
- Qane, syn esim degenimiz ne?
- Suraqtaryn ataıyq.

- Sonymen, balalar, bizder búgingi sabaqta syn esim týraly bilimimizdi tolyqtyrý maqsatynda jattyǵý jumystaryn oryndaımyz.
- Syn esimge baılanysty sabaqqa « óte jaqsy» qatysqandardy qyzyl tústi dóńgelekpen, « jaqsy qatysqandardy» kók tústi dóńgelekpen, « ortasha» jaýap bergenderdi « sary» tústi dóńgelekpen baǵalaımyn.
Al, qane balalar, bárimiz de búgingi sabaqtan jaqsy baǵa alýǵa jumystanaıyq.

Dáptermen jumys: kúnniń jady, taqyrypty jazyp, kórkem jazý jumysyn júrgizý.
( Oqýshylardan ádeptilik týraly maqal - mátelderdi surap, solardyń bireýin jazý.)
- Balalar, biz ózimizdi árdaıym ádepti oqýshy bolýǵa tárbıeleýimiz kerek. Osyǵan baılanysty qane kim qandaı ádeptilik týraly maqal - mátel biledi?

Ádepti bala – arly bala,
Ádepsiz bala – sorly bala.
*Maqaldy sóz quramyna taldaý.
- Balalar, qane endi oqýlyqtarymyzǵa nazar aýdaraıyq.

Oqýlyqpen jumys. 7 - jattyǵý. Aýyzsha.
Berilgen zat esimniń ár túrli belgisin bildiretin úsh túrli syn esim taýyp aıtý.
Taqta
↓
úlken
tórtburyshty
uzyn

sábiz
↓
sary
sopaq
tátti

- Atalǵan sózderimizdiń ishinde geometrıalyq fıgýralar bar eken. Qane, solardy taýyp alaıyqshy. (Tórtburyshty, sopaq)
- Jaqsy, al taǵy basqa qandaı geometrıalyq fıgýralardy bilemiz?
- Jaraısyńdar, endeshe kelesi jattyǵýymyzǵa kósheıik.
8 - jattyǵý. Taqtaǵa oryndaımyz. Berilgen sózderdiń sýreti ilinedi, oqýshylar zattardyń túsi, dámi, pishini boıynsha bildiretin belgilerin jazady.
Almurt jasyl, tátti, sopaq. Pıaz aq, ashshy, domalaq. Japyraq jasyl/sary/qyzǵylt, sopaq. Qyzǵaldaq qyzyl, názik. Múıiz qońyr, súıir. Lımon sary, qyshqyl, sopaq. Anar qyzyl, tátti/qyshqyl, domalaq.

Ú. Sergitý sáti.

9 - jattyǵý. Taqtaǵa shyǵý, dápterge jazý.
Sýrettegi zat ataýlarynyń árqaısysyna qatysty birneshe syn esim taýyp jazý.
*Túlki týraly balalardan biletinderin suraý.
Túlki – ıtter tuqymdasyna jatatyn jyrtqysh ań. Túsi jıren, surǵylt sary, aq túrleri de bar. Júni tyǵyz ári jumsaq. Reńi jyl maýsymyna qaraı ózgerip otyrady. Dene turqy 70 – 77 sm, salmaǵy 6, 5kg. Seldir ormandy ashyq jerlerdi, ózen - kól jaǵalaýlaryn, taý baýraılaryn mekendeıdi. Kúndiz ininde jatyp, túnge qaraı qoregin izdeıdi. Ádette usaq jándiktermen, kóbinese tyshqandarmen qorektenedi. Kúshigin baýlyp jetildirgenshe ininen eshqaıda ketpeıdi. Terisi baǵaly ań, sol úshin aýlanady. Kemirgishterdi jep, aýyl sharýashylyǵyna paıda keltiredi. Qus sharýashylyǵyna zıan keltiredi.

Túlki qyzǵylt, sary, jyrtqysh.
Kitap qyzyqty, qalyń, tórtburyshty.
Órik sary, tátti, jumsaq.
11 - jattyǵý. Aýyzsha. Suraqtarǵa jaýap alý.
- Zattardyń barlyq belgilerin kóre alamyz ba? (joq)
- Almalar bir - birinen qandaı belgileri arqyly erekshelenedi? (kólemi, túsi, dámi)
- Almanyń qaı belgisin kóre almaımyz? (dámi)

Shyǵarmashylyq tapsyrma. Qarsy maǵynadaǵy syn esimdi jaz:
Bıik – alasa
Jas – kári
Ashshy – tátti
Úlken – kishi
Ystyq – sýyq

13 - jattyǵý. Rebýsty sheship, shyqqan maqaldy jazý.
Jaýaby: «Ótirik sóz órge baspas».
Sózdik jumys.
Ór – Tikteý kelgen yldıǵa qarama - qarsy bıiktik. Joǵarǵy nysana, maqsat, múdde.

Úİ. Bekitý kezeńi. Test.
1. Syn esimdi tap.
A) kitap, sý
V) oqydy, jazdy
S) úlken, jaqsy
2. Syn esimniń suraqtaryn tap.
A) Qaı? Qashan?
V) Qandaı? Qaı?
S) Qandaı? Qaıtti?
3. Syn esim neni bildiredi?
A) zattyń atyn
V) zattyń is – qımylyn
S) zattyń synyn, sapasyn, túrin, túsin, dámin, kólemin
- Sonymen balalar biz búgin syn esim týraly bilimderimizdi tolyqtyrdyq. Jaraısyńdar!

Úİİ. Úıge tapsyrma. 12 - jattyǵý, 185 - bet.
Úİİİ. Oqýshylardy baǵalaý. Dóńgelektermen.

Ótkizgen: 3 synyp jetekshisi: Ajıhanova I.

Tolyq nusqasyn júkteý