InfoHub Logo

Taqyryby: Jumbaqtar álemi
Maqsaty: Jumbaqtar arqyly oqýshynyń oı – órisin, oılaý qabiletin damytyp, dúnıetanymyn keńeıtý, sózdik qoryn molaıtyp, til baılyǵyn jetildirý; shapshańdyqqa, izdenimpazdyqqa, bir – birin tyńdaı bilýge, tatýlyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: plakat, kespe qaǵazdar, sýretter.

Barysy: İ Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Saıystyń ótý barysy
Bul saıystyń ereksheligi, saıys bólimderi túrli jumbaqtardan turady. Jumbaq aýyz ádebıetiniń bir túri. Jumbaq taqpaqtap, uıqastyrylyp aıtylady. Ol adamdardyń bir nárseniń belgilerin ekinshi nárseniń belgileri arqyly jumbaqtap aıtý óneri.
Biz jumbaqtar áleminiń qanshalyqty qyzyqty, ári san túrli ekenine kóz jetkizemiz. Olaı bolsa, osy saıys arqyly óz ónerimizdi, bilimimizdi ortaǵa ortaǵa salaıyq. Saıysta jeńý úshin belsendilik tanytyp, berilgen tapsyrmalarǵa ózgelerden buryn jaýap berýlerińiz kerek.
İİİ Saıys bólimderi:
1. Sózjumbaq sheshý
Árip jumbaq
Kim tapqyr?
Jumbaq jasyr
Sýret – jumbaq
İ top tapqyrlar
İİ top bilgirler
Saıyskerlerge ár bólimde qorytyndy baǵa berilip otyrady.

İ bólim «Sózjumbaq»
1. Eń kishi úsh tańbaly san (júz)
2. Tikushaqtyń týysy (ushaq)
3. Kórpege salatyn aq ulpa (maqta)
4. Qysqy aıaq kıim (baıpaq) 5. Úlken, qatty ósimdik (asqabaq)
6. Arzanǵa qarama – qarsy sóz (qymbat)

1. Jyl mezgili. (jaz)
2. Saıys baǵasy. (upaı)
3. Tyshqan jaýy. (mysyq)
4. Beldi býatyn zat. (belbeý)
5. Batyrdyń esimi. (Alpamys)
6. Sý alatyn jer. (qudyq)

İİ bólim «Árip jumbaq»
Bul bólimde eki toptyń oqýshylary shapshańdyq tanytý kerek. Qaı top birinshi jaýap berse sol top upaı alady.
1. Qyrda bar, taýda joq.
Aıranda bar, sútte joq. (R)
2. Óńirde bar, ómirde joq.
Jeńilde bar, aýyrda joq. (Ń)
3. Saryda bar, kókte joq.
Surda bar, aqta joq. (S)
4. Qarda bar, muzda joq.
Quzda bar, jarda joq. (Q)
5. Shamda bar, shańda joq.
Malda bar, ańda joq. (M)
6. Kóılekte bar, shalbarda joq.
Etekte bar, balaqta joq. (K)
7. Juldyzda bar, aıda joq
Bultta bar, kúnde joq (U)
8. Bórikte bar, jaýlyqta joq,
Órikte bar, meıizde joq. (Ó)

İİİ. Kim tapqyr?
Jumbaqtar sheshý
1. Úlken úıge barasyń,
Úlken bilim alasyń. (mektep)
2. Qate kórse óshiredi,
Deme ony keshiredi. (óshirgish)
3. Jyljytady alǵa bizdi,
Jyljymaıdy biraq ózi (synyp)
4. Boılaǵan saıyn tereńge,
Shyǵasyń bıik beleńge. (bilim)
5. Túıistirdi kózińdi kózińe,
Jolyqtyrdy ózińdi ózińe (aına)
6. Qaltamda jatyr tisi bar,
Tistemeı – aq ister isi bar. (taraq)
7. Kúndiz bári qashady,
Túnde aspandy basady. (juldyz)
8. Aq sandyǵym ashyldy,
İshinen jibek shashyldy (kúnniń kózi)
9. Zýlap túsip tómenge,
Shyqpas mensiz tóbege. (shana)
10. Tabanyma abaıladym,
Qos taıaqpen aıdadym (shańǵy)

İÚ bólim «Jumbaq jasyr»
Berilgen sýretti tabý úshin sýret betindegi uıashyqtardyń birin tańdap alyp tastaý kerek. Jasyryn sýrettiń bir sheti ashylǵannan keıin, qandaı sýret jasyrylǵanyn tolyq aıtý kerek.

Qorytyndy:
Bilim degen – bıik shyń, bıik shynar,
Bıik shyńdy baǵyndyrsań kóńiliń tynar,
Bıikterge qol sozǵan maqsatyńa,
Eńbegiń men bilimiń alyp shyǵar, - degendeı, «Jumbaqtar álemi» saıysy aıaqtaldy.

Jumbaqtar álemi. júkteý
Jumbaqtar álemi. slaıdty júkteý