Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 3 apta buryn)
Jumbaqtar eli (synyptan tys zıatkerlik oıyn)
Jumbaqtar eli (synyptan tys zıatkerlik oıyn)
Maqsaty: Oqýshylardyń oqý barysynda alǵan bilimderin nyǵaıtý. Saıysqa degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyryp, oılaý shapshańdyqtaryn damytý. Uıymshyldyqqa, ujymshyldyqqa tárbıeleý.
Sabaq túri: toptyq saıys
Kórnekiligi: sýretter, slaıd, sózjumbaq, jumbaqtar.

Sabaq barysy:
İ. Kirispe sóz
Qurmetti ustazdar, oqýshylar, búgin «Jumbaqtar eli» atty synyptan tys zıatkerlik oıynymyzdy bastaımyz. Aldymen jumbaq degen qaıdan shyqqan uǵym ekenine toqtalmas buryn maǵan myna suraqqa jaýap berińdershi:
- Halyq aýyz ádebıetine neler jatady? (ertegiler, ańyzdar, ótirik óleń, mysaldar, jumbaqtar, jańyltpashtar, maqal - mátel, sheshendik sózder, tórt túlik týraly jyrlar t. b.)
Jumbaq - aýyz ádebıetiniń bir túri. Ol adamnyń bir nárseniń belgilerin ekinshi nárseniń belgileri arqyly jumbaqtap aıtý óneri. Jumbaq taqpaqtap, uıqastyrylyp aıtylady. Ol erteden kele jatqanmen ár ýaqytta halyq onyń jańa túrlerin oılap shyǵaryp otyrǵan. Jumbaq týraly Muhtar Áýezov bylaı degen eken: «Jumbaq - adamnyń dúnıetaný jolyndaǵy oıynyń, qıalynyń shamasyn bildiredi».
Jumbaq - qarym qatynas jasaýdyń erekshe bir quraly. Jumbaqty sheshý, ony oılaýdyń ózi de óner. Olaı bolsa osy saıysymyz arqyly óz ónerimizdi, bilimimizdi ortaǵa salaıyq.
- Balalar, ózderiń túsingendeı búgingi sabaq saıys sabaq túrine ótedi. Saıysqa qatysýǵa eki top kelip otyr. Olar ózderin tanystyra jatar. Endi osy eki topqa ádil baǵalaryn beretin ádilqazy alqalarymen tanysaıyq:
Mektep psıhology
Bastaýysh ádistemelik birlestiginiń jetekshisi
Bastaýysh synyp muǵalimi

-«Jumbaqtar álemi» atty saıysymyz mynandaı kezeńderden turady:
İ kezeń. «Tanystyrý» (ár top - top aty, urany jáne sálemdesýimen tanystyrady.)
İİ kezeń. «Qupıa sózder» (Sózjumbaqtyń jaýabyna ár top maqal - mátel qurastyrady.)
İİİ kezeń. «Polıglot» (Jumbaqtyń jaýabyn orys jáne aǵylshyn tilderine aýdarý kerek.)
İV kezeń. «Jasyrynbaq» (eki top ózderi daıyndap kelgen 5 jumbaq jasyrý)
V kezeń. «Oına da oıla ( sýrettegi beıneni qımyl - áreket, ym - ısharamen top basshysyna túsindirý.)
Al endi ár tapsyrmanyń durystyǵyn ádilqazy músheleri tekserip, óz upaılaryn beredi. Ony saıys sońynda bilemiz. Endeshe, saıyskerlerge «iske sát» demekpin.

İ kezeń. Tanystyrý.
Endi top múshelerimen tanysýǵa kósheıik. (ár top - top aty, urany jáne sálemdesýimen tanystyrady.)
Alǵyrlar Tapqyrlar
Urany: Jarys dese janamyz, Bilekti birdi jyǵady,
Búgingi kún jarysta alǵyrlyqpen alamyz. Bilimdi myńdy jyǵady.
Sálemdesý:
Qıyndyqtan qashpaımyz. Biz daıynbyz bul saıysqa dostarym,
Alǵyrlyqpen tapqyrlyqty ushtaımyz Kórsetemiz bizde qandaı kúsh baryn,
Qıalarǵa samǵap ushqan qustaımyz, Alǵa qoıǵan maqsatymyz bir eken.
Sheginbeımiz jeńisterge bastaımyz. Sátti bolsyn saparymyz árdaıym.

İİ kezeń. «Qupıa sózder»
Bul tapsyrmada berilgen suraqtarǵa jazbasha ár torkózge bir áripten kezekpen kezek ornalastyrasyńdar, sózjumbaqtyń qoıý sary tústegi sózge baılanysty maqal - mátel qurastyrasyńdar. Neǵurlym kóbirek maqal aıtsańdar, soǵurlym upaılaryń da kóp bolady.

İİİ kezeń. «Polıglot»
- Men senderge jumbaq jasyramyn. Jumbaqtyń jaýabyn orys jáne aǵylshyn tilderine aýdarý kerek.
1. Syrtta - arqańda, Synypta - partańda. (sómke, sýmka, a bag)
2. Bilerimniń kýási, Bilmesimniń kýási.
İshi tolǵan qoltańba, Alyp shyǵam ár tańda. (kúndelik, dnevnık, a diary )
3. Esek qulaqty, Mysyq aıaqty. Túıe erindi, Eshki quıryqty. (qoıan, zaıas, hare)
4. Sóz úıretseń qaıtalaıdy. Ózdiginen aıta almaıdy. (toty qus, papýgaı, parrot)
5. Ózi dana, Úni joq. Sóılemeıdi, Tili joq.
Qolyńa alsań - sheshen,
Aqyly asqan kósem. (kitap, knıga, book)
6. Butaqta ilinip turamyn, Piskende sebetke quladym. (Alma, ıabloko, apple)
7. Qyldaı beli búgilgen,
Ózinen de júgi úlken. (Qumyrsqa, mýraveı, ant)
8. Shákirtke janashyr, Meıirman kim, jany asyl. (muǵalim, ýchıtel, teacher)
9. Tórt aıaqty chemodan, múıizi bar qadaǵan.
Estimeıdi, sóıleıdi, İshindegi kóp adam. (teledıdar, televızor, TV)
10. Adamǵa serik, Kúzetke berik. (It, sobaka, dog)

Jarma aýdany, Qalbataý aýyly
«Georgıevka orta mektebi»KMM
bastaýysh synyp muǵalimi
Ýlybaeva Bakyt Alımhanovna

Jumbaqtar eli (synyptan tys zıatkerlik oıyn). júkteý

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama