InfoHub Logo

— Dál sol qyzdardyń senen asyp bara jatqany joq. Bári de VÝZ-ǵa túspek... Baldary jetpeı qalsa, komersıalyq bólimder bar emes pe? Al sonda seniki ne jurttan ala bóten?

— Oqý eshqaıda qashpas... Bıylsha qoıa turaıyn dep turmyn. Bizdiń úıdiń jaǵdaıyn bilesiń ǵoı...

— Ne bopty jaǵdaıǵa? Qudaıǵa shúkir, eshkimnen kem emessińder. Papam aýyrady deısiń... Al ana Malıkanyń tipti papasy da joq. Ketip barady ǵoı kolejge. Ekeýara tájikelesqen synyptas qurbylar bir pátýaǵa kele almaı, keńirdekterin sozyp álek.

Aqyry ketetin bolsań, ne bolsa da zagranısaǵa neǵyp tartyp ketpeısiń? Ana jylǵy Aselá qusap... Nemese ana kim edi astyńǵy kóshede turatyn aq shashty aǵaıdyń kyzy bolyp edi ǵoı, nemese sol qusap... — dedi Maıra órshigen daýdyń artyn órtke aınaldyrmaıyn degendeı aıparadaı anyq aıǵaqtardy kóldeneń tarta sóılep. «Endi qaıter ekensiń?» degep pishinmen synyptasyna synaı qarap qalǵan. Biraq atymnyń syry ózime málim emes pe, qashanda tańdaıy taqyldap, des bere qoımaıtyn Sánıany sózden múdirtemin deý qur dalbasalyq ásheıin. Qarsy ýáj aıtyp, tańdaıyn taqyldata jónelgende, qurbysy kirpikterin jypylyqtata berýdi ǵana bildi.

— Meni, nemene, sol Aselá sıaqty dýrochkaǵa sanaısyń ba? Men sondaı qyzdardyń qaısysy qaıda ketkenin túgel ızýchat etip alǵanmyn. Aselá Týrsıaǵa habarlandyrý boıynsha ketken. «Óńi túzý ofısıantka kerek» dep jazypty onda. Nemene, ondaı ofısıant sol Týrsıanyń ózinen tabylmaı qalyp pa? Jaı kóz aldaý ǵoı ásheıin... Sen onyń qazir ne istep júrgenin estidiń be?..

— Joq, to-est.. Ofısıant bolyp júrgen shyǵar.

— Tisińnen shyqpasyn. Ol ana nede... isteıdi eken. — Bular otyrǵan skameıkaǵa taıaý mańda oshań etken bóten eshkim kórinbese de, Sánıa Maıranyń qulaǵyn ózine jaqyndatyp alyp, kúbir ete qaldy. Sol-aq eken, aqsur kyzdyń kók ametıs kózdi kúmis syrǵa taǵylǵan kishkene qulaǵy qyzaryp sala berdi. Sosyn qurbysyna qaraı jalt qaraǵan.

— Qoı, múmkin emes... Kim aıtty ony saǵan? — deıdi tutyǵa daýystap.

— Aq aq shashty aǵaıdyń qyzy... Ol jan-jaǵyna qarap jatpastan, birden Astanaǵa tartyp otyrǵan bolatyn. Esińde me sulý edi ǵoı ol qyz. Sol sulýlyǵyna senip, «Leksýs» jıp mingen bir bıznesmenniń tizesine otyryp alamyn dep oılasa kerek... Bir aı bolmaı jatyp, zar eńirep qaıtyp kelgen. Aq shashty aǵaı tanystaryna qaraı asyryp jiberse kerek, sodan joq qoı... Solardyń bárin kórip turyp, bilip turyp, men, nemene?.. Onyń ústine «Habardan» da kórsetip jatady ǵoı... Qyzdardy aldap ketetin alaıaqtardy. Solardyń bárin kórip turyp... Meni bir dýrochkaǵa sanaısyń ǵoı deımin...

Jany ashyǵandyqtan baryp, shydamaı aıtyp salǵany ǵoı. Áıtpese sózi ótpeı, jigerim qum bolyp baryp jeńilermin degen oı Maıranyn qaperinde joq. «Bylaı karasań, dáleliniń bári durys... Óler jerin biletin qyz bul Sánıa. Áıtpese synyptas uldardy bir shybyqpen aıdar ma edi, muǵalimdermen daýlasar ma edi? Kózin baqyraıtyp aspanǵa qarap turatyn salpyaýyzyń Sánıa emes. «Bir jerdi tesip shyǵady bul» dep aıtýshy edi ǵoı synyp jetekshisi. Tesip shyǵar shynynda da myna túrimen. Bárin ábden zerttep alypty ǵoı ózi...» - dep, oı toqyratyp, ózin sabyrǵa shaqyrǵan. Maıranyń munan keıingi aýzynan shyqqan sózder endi biryńǵaı suraqtar ǵana:

— Aqyr ketedi ekensiń, onda nege Astanaǵa ketpeısiń? Óziń aıtqan «Habar» kúnine Astanany neshe ret kórsetedi. Úıleri qandaı kúshti...

— Áı, qazir qaptaǵan mámbet ol jerde oryn qaldyrdy deımisiń... Al Almaty... Jeri jaqsy. Kúni jyly... birdeme etip kún kórýge bolady. Ol jaǵyn da ızýchat etip tastadym...

«Aldymen azdap ómir kóreıin, jumys istep aqsha tabaıyn. Oqıtyn bolsam, sonan keıin de oqı jatarmyn. Oqý qaıda qashar deısiń, tipti kúıeýge tıip ketip jatsam da, áıteýir túbi bir oqımyn ǵoı» degen oıdyń Sánıanyń basyna myqtap bekip alǵany -dál mektep bitirýge taıaǵan kezde. Sheshesi de bálendeı qarsy bola qoıǵan joq. Túıindi sózi:

— Dıplom alǵandardy da kórip júrmiz ǵoı... Qyzyl dıplommen bitirip kelip, jumys taba almaı júrgenderi. Baıaǵy Sovet zamanyndaǵy bizdiń kez emes... Talap qylyp kórgeniń durys. Tek birdemege urynyp qalyp júrmeseń bolǵany... Esti qyzsyń ǵoı ondaıǵa barmaıtynyńdy bilemin... - degen mazmunda edi.

Joly bolyp kýpeli vagonǵa ilikkenin jaqsylyqqa jorydy. Qansha aıtqanymen, aýyldan shyǵyp kórmegen jas qyz emes pe, qurbysynyń aldynda bilgishsinip, qanshalyqty iri sóılegenimen, úlken shaharǵa shyndap bet alǵan sátte Sánıa kádimgideı qobaljı bastaǵan. «Qala, qala...» dep qanshama jelikse de, ózeginen sýyrylyp shyǵatyn suraq kóp. «Eń aldymen, qaıda baryp toqtamaq? Arzan páterdi qalaı tappaq? Jumysty she? Bireýler tısip júrse, ne istemek? Kúnkóris jaǵy qymbat bolyp ketse she?» degen tárizdi saýaldar birinen keıin biri tizilip, jan alqymnan alyp bara jatqandaı.

Kýpeles basqa úsh jolaýshynyń buǵan úıir bola ketkeni - jasy otyzdardyń o jaq, bu jaǵyndaǵy jigit aǵasy. Tek úıir bolyp qana qoımaı, úıirilip túskendeı. Almatyǵa jetkenshe bar yqylasy osynaý jas boıjetkenniń ústinde bolyp edi.

Vokzaldan túse salǵannan keıin aldynan jarq etip shyǵa kelgen qalanyń áseri sheksiz. Teledıdardan kórip, aýylǵa kelip-ketip jatqan kisilerden estip júr ǵoı, biraq qala degen jaryqtyqty óziń aralap, ishinde júrip tamashalaǵandaı bolmaıdy eken. Áli turaqtap ornalasyp ta úlgergen joq, al aralap, qydyrýǵa degen qulshynysyn tejeı alsashy.

Áıteýir sátin salyp, páterge de ornalasty. Ózi shamalaǵannan góri edáýir qymbattaý eken, biraq tańdap-talǵap, sandalyp júretin jaǵdaı qaıda? Al janyna batyp, qıyndaý tıip turǵany - jumysqa iligý. Barǵan jerinen aldynan qaıta-qaıta andyzdap shyǵa bergen -«Mamandyǵyń qandaı? Dıplomyń bar ma? Qandaı jumysty isteı alasyń?» degen suraqtar. Bunyń mektepti jańadan ǵana bitirip kelgen jas talap ekendigimen eshkimniń sharýasy joq tárizdi.

Eriksiz tyǵyryqqa tireldi. «Osy men beker jumys izdep keldim-aý!» degen syńaıdaǵy ókinish sezimi de jaǵalaı bastaǵan.

Qalany bilmeıtin adamnyń betaldy qańǵı berýi de qısynǵa kele qoımaıtyn nárse. Kóbinese aıal qylatyny - jaldaǵan páterine taıaý mandaǵy shaǵyn skver. Ortalyq saıabaqtardaı emes, kútimi shamaly, jupynylaý aǵashtar, synyq, kónetoz oryndyqtar. Sharshaǵan shaqta at basyn buratyny - solardyń shet jaǵasyndaǵysy. Kún eńkeıe bere, búgin de sol jerden tabylǵan. Oı deıtindeı esi durys oı da joq, bir meń-zeń qalpy. Jumys taba almaı, daǵdarǵan jas adam ne oılaı qoıýshy edi.

Taıanǵan alaqanynan jaǵyn ajyratyp, basyn kóterip alsa, ortadan bıik boıly, aryqsha jigit anadaı oryndyqqa otyryp jatyr eken. Ótken joly bir-eki ret kórgen adamy. Oryndyq ústine áldeneni tósep baryp qana tize búkken. Túk kórmegen aýyldyń qyzy bolǵanymen, zaty pysyq jan emes pe, osy joly Sánıa bóten kisimen til qatysyp edi.

Qanat esimdi bul jigittiń jumys taýyp berýge shamasy joq kórinedi. Solaı bolsa da, ekeýi jaqsy tanysyp ketti.

Tabanynan taýsylyp, qansha sarsylǵanymen, jumystyń yńǵaıyn keltire almaýy... ol az bolǵandaı kóshede jigitterdiń tıise bastaýy bylaısha aýylda ójet bolyp kórinetin qyzdy sharshatyp jiberdi. Osyndaıda qol ushyn bere qoıatyn bir adam bolsa ǵoı... «Qol ushyn» degen sózdiń oıyna oralǵany sol edi, esine sart túse qalǵany.

Baıaǵy poıyz ústindegi eresek jigit she? Almatyda muny qaldyryp, Shymkentke qaraı ary ótip ketip edi ǵoı. Qyz túser aldynda bir japyraq qaǵazǵa qalamyn súıkektete salyp, usyna berdi. Qarasa, áldeqandaı telefonnyń nomeri eken.

— Buny qaıtemin, Málik aǵaı? - dedi qyz ózinshe taqyldaı sóılep.

— Zvandaısyń. Jumys tabýyńa kómektesemin.

— Oı, rahmet, aǵaı, - dep sál otyrdy da, qaıtadan jalt qarady: - Siz osy Shymketke bara jatqan joqsyz ba?

— Iá, Shymkentke.

— Al men Almatyǵa baramyn ǵoı. Sonda basqa qalada turyp, meni qalaı ornalastyrasyz? Meni jumysqa degenim ǵoı...

Málik aǵaı qyzyl ıegin jalańashtaı, keńkildep turyp kúlip aldy.

— Degenmen, óziń báleket qyz ekensiń. Aıtaıyn, men Shymkentte tursam da, bul dódeńniń tanystary Almatyda ǵana emes, Astanada da jetedi. Solardyń kez-kelgenine aıta alamyn. Ol jaǵynan saspa.

Jol boıǵy áńgimeniń eń mańyzdysy da, úlkeni de osy boldy. Poıyzdan túspeı jatyp-aq Sánıa sol bir aspandaǵy aıǵa qol jetkizgendeı kúıde edi. Málik qyzben perronǵa túsip turyp qoshtasty. Poıyz ornynan jyljı bergende jańa tanysqan jas boıjetkendi qarýly qushaǵyna orap alyp, betinen eki márte qushyrlana súıdi. Budan Sánıa boı tartyp, úrke qoıǵan joq. Bóten jigittiń kútpegen jerden tarpa bas salyp, ospadarsyzdaý qushaqtap alyp, erin tıgizgeni sol qalpy kóz aldynda.

«Qazaqtelekom» degen qalaaralyq sóılesý pýnktiniń qaıda ekenin bilip alǵan. Kelgeli aýylymen de bir-eki ret sóılesken. Kezek tez ótedi munda... Aqyry estildi-aý kútken daýys. Birden tanydy. Sol daýystan aıyrylyp qalardaı bógde sózge oryn qaldyrmaı, toqtaýsyz sóılep ketti.

— Aǵaı!.. Málik aǵaı!.. Men Sánıa ǵoı. Poıyzda tanysyp edik qoı. Siz qol ushyn beremin degensiz. Sonan keıin zvandap jatyrmyn. Aǵaı, tez kómektespeseńiz, aqsham da taýsylyp barady. Sóıtińizshi, aǵaı!..

Joq, aǵaıy umytpapty. Sánıadaı sulý da aqyldy qyzdy umytý múmkin emes eken. Kómektesedi, árıne. Sózsiz járdem beredi. Tek erteń keshki beste qaıta zvandaýy kerek. Sonda aıtady ne isteý kerektigin.

Ózi de aqymaq qoı osy Sánıa. Kele salyp Málik aǵaıǵa neǵyp zvandamaǵan? Eshkimge iligin artpaı, salmaǵyn salmaı, ózi taýyp ala qoımaq boldy ǵoı. Endi baıqasa, onysy qur dalbasa eken. Kele salyp, Málik aǵaıǵa zvandaǵanda ǵoı...

Kelisim boıynsha Sánıa erteńgi keshki besti taǵatsyzdana kútti. Jumys izdep, ábden qaljyraǵan ol sol kúni typyr etip qozǵalǵysy kelmegen. Telefonnyń ar jaǵyndaǵy keshegi qońyr daýysty tanyǵan kezde qýanyp ketkenin aıtyp surama. Ókinishke oraı, Máliktiń jaýaby qysqa ǵana boldy, bir telefon nomerin jazǵyzdy da, óz atynan habarlasa berý kerektigin jetkizdi.

Shárli jerde jıi kezdesetin kádimgi jaldamaly jumys. Aptasyna úsh ret baryp bir aýqatty adamnyń úıin jınastyryp turýy kerek. Alǵashqy estigende, qatty qaıran qalǵany ras. Álgi ishekteı sozylyp, jýyrmańda taýsyla qoımaıtyn Meksıka serıaldarynda bir úı jınaýshylar júrýshi edi ǵoı. Sánıanyń túsiniginshe, ondaı sharýa tek shetelde ǵana bolýy tıis sıaqty edi. Sóıtse...

Qalanyń joǵary jaq bóligindegi bir aýqatty kisiniń úıi eken.— Kýáligiń bar ma? - dedi tolyqtaý kelgen qysqa moıyndy qazaq áıeli. Úı ıesi bolsa kerek, ózin-ózi ustaýy tipten myǵym. Ózinen boıy sál qalqyńqy Sánıaǵa astamsı qarap turǵanyn kórmeımisiń. Qansha pysyq bolǵanymen, aýyl qyzyn qaımyqtyrar óktemdik.

— Bar. Qaısysyn aıtasyz, toǵyzjyldyqty bitirgenim týraly kýálik pe?

— Maǵan qaı jyldyqty bitirseń de báribir. Jeke bas kýáligińdi aıtamyn. Pasport. Ný, ı mambetka.

— Iá, bar.

Túri jupynylaý bolsa da, jańa degen aty bar kishkene qońyr sýmkasynyń ishin aqtaryp jiberip, tez taýyp aldy da, jyp etkizip usyna qoıdy.

— İhi, qaı jerde tirkelgensiń? Propıskańdy aıtamyn.

Aýyldan shyǵyp kórmegendikten be, qansha alǵyr bolsa da, tirkeý degendi túsiný Sánıaǵa aýyrlaý soqty. Óktem áıeldiń ashýy da jan qaltasynda júretin adam eken, qyzdyń aýyzyn ashyp, sál kidirip qalǵany úshin-aq daýysyn da qolma-qol kóterip úlgerdi.

— Ný, ı ty mambetka. Tormoz chto lı?

Jeke kýáliktiń aýylda tirkelýi ashýshań qojabıkeniń kóńilin ornyqtyra qoıǵan joq. Salat tústes bozǵyl jasyl kýálikti sosıska tárizdengen saýsaqtarymen qysa turyp, shuqshıa úńiledi. Kópten beri ustatpaı júrgen qylmyskerdi qolǵa túsirgen polısıa qyzmetkeri budan sadaǵa ketsin, tipti:

— Erbolsynova Sánıa Mekebaıqyzy. 1989 jyly týǵan... Óziń bir jaman oblysta týypsyń ǵoı. Bilem, ol jaqtyń halqy kóbinese nadan bolyp keledi. Tak, tak... Qalada tirkelmegensiń, turaqty úıiń joq. Bir kúni bárin sypyryp alyp, qashyp ketýiń de múmkin ǵoı... Sondyqtan myna kýálik mende bolady. «Ketem» degen kúni qaıtaryp beremin. Tek ondaı jaǵdaıda oıyńdy eki apta buryn aıtýyń kerek. Bizdiń úıde osyndaı qyz istep jatyr dep dannyılaryńdy ýchaskovoıǵa da berip qoıamyn. Tak chto, eshqaıda qashyp qutyla almaısyń.

— Apaı, meni Malık biledi ǵoı...

— Sol Malık aıtqannan keıin alǵaly turmyn ǵoı. Áıtpese sendeı mambetkany mańaıymnan júrgizemin be?

Qojabıkeniń manadan beri qorlaı aıtqan sózderiniń barlyǵyna tilin tistep alyp, tózip tur edi, endi qutyn qashyryp jibergeni - «qutyla almaısyń» degen sesi. Tabanynan taýsylyp júrip, áreń tapqan jumysynan qashyp qutylatyndaı ne kórinipti buǵan?

Almaty ertegidegideı ǵajap qala bolǵanymen, myna qojabıke jaqsy áser qaldyratyn adam deýge aýyz bara qoımas. Ne degen qatqyl, zorlyqshyl jan edi!

Biraq Sánıanyń bunysy alǵashqy áser ǵana eken. Jumysqa kirisip ketkennen keıin ol kisimen tyǵyz aralasýdyń reti kele bermedi. Alǵashqyda yzbarly sóılegenimen, buǵan qytymyrlyq kórsetti, qanaýshylyq jasady desek, kúpirshilik bolar. Sonshama baı turyp, túsi sırek jylıtyn kisi eken. «Siz ne jumys isteısiz?» dep, suraýǵa batyla da barmady, tipti onyń qajeti de joq eken. Tıisti eńbekaqysyn ýaqytynda tólep tursa, boldy emes pe.

Úırendi... Adam úsh kúnnen keıin kórge de úırenedi deıdi ǵoı. Al bul kór emes, kerisinshe, jer betindegi jumaq dese de jarasar. Alǵashynda aýzyn ashyp, kózin jumǵan. Qalanyń joǵary bóligindegi eki qabatty, kóp bólmeli úı. İshinde janǵa kerektiniń bári bar. Tek ishinde ǵana bolsa bir sári ǵoı... Bul - teledıdardan tamashalaǵanyn esepke almaǵanda, óńi túgil túsinde kórmegen nársesi. Jańadan qyltıǵan endigi armany - «Shirkin, osynyń bir buryshynda men de tursam ǵoı!»

Aýyldy jerde úı tirshiligine pysyp-shırap qalyptasqan eti tiri qyz emes pe, qala baılarynyń kútýshisi bolýǵa shapshań beıimdelip aldy. Tek aýyldaǵydaı arsyń-kúrsiń etip jumys jasaýǵa bolmaıdy eken. Abaılap, eptilikpen isteý kerek. Ara-arasynda osyndaǵy adamdardyń qas-qabaǵyna qarap otyrmasań, taǵy qıyn. Jasyńqyraı sóılegen jas qyzdyń ózin-ózi ustaý qalpyn, qımylynyń shıraqtyǵyn, pysyqtyǵyn baıqap, kóńilderine jaqqan syńaıly.

Bul jerde shelek pen shúberekti ustaýdyń da jóni bólek eken. Qysqasy, Sánıa ózine tanys jumystardy sharshamaı-shaldyqpaı, yntamen atqaryp júrdi.

Kóńilge demeý bolatyn taǵy bir nárse - Málik aǵaıymen kún ara habarlasyp, jaǵdaı bilisip turady. Anyǵyraq aıtqanda, habarlasyp, osy úıge telefon shalyp turatyn Málik aǵanyń ózi. Ádemilep ıinin keltire sóıleıdi. Ázil-qaljyńyn aralastyryp, Almatyǵa barýǵa yntaly-aq ekendigin, ótkendegi ekeýi birge kelgen sapardan keıin tynyshtyǵynyń buzylyp júrgenin jińishkelep sezdire qoıady. Alǵashynda qaljyńǵa balaǵan. Biraq aǵasy ár sóılesken saıyn osy áńgimeniń shetin shyǵarýdy umytqan emes. Mundaıda telefonnyń ber jaǵyndaǵy qyz aýzyna marjan salyp alǵandaı, tyrs etip dybys shyǵarmastan, úndemeı qalady. Sony baıqaǵan Málik keıde munysyn ázilge saıyp, jýyp-shaıa bastaıdy.

Aqyry aıtqanynda turdy. Qyzben betinen súıip amandasty. Ózi kópten saǵynyp qalǵan adamdaı Sánıanyń júzine uzaǵyraq qarap qaldy. Bálkim, tipti kóz ala almaı qaraıtyn shyǵar. Jigitterdiń ózine tesile qaraýyna eptep úırene bastaǵan kezi. Óıtkeni synyptaǵy óńdi qyzdardyń birine sanalatynyn, músini de qıqy-jıqy emes ekenin burynnan biletin. Keıbir uldar kádimgideı ózine ǵashyq ta bolyp júretin. Sondyqtan jigitterdiń súzile qarap qalýy bir túrli jazylmaǵan zańdylyq sıaqty kórinýshi edi. Myna meljemdi jigittiń de qaıta-qaıta kóz toqtata qaraýynda oǵash eshteńe joq sıaqty kóringeni sondyqtan. Qarasyn, qaraı bersin. Tek jasy úlkendeý demeseń...

Sonan keıin... sonan keıingi osy, on segiz jasqa kelgenshe kórmegen qyzyqtaryn kórdi. Árıne, jolda qudaı keziktire salǵan Málik aǵasynyń arqasynda. Aldymen meıramhanaǵa apardy, kózdiń jaýyn alyp, jarqyraǵan ǵımarat, ózi atyn bilmeıtin dámdi taǵamdar... Onan keıin jeldeı esken sheteldik avtokólik... Almatynyń ásem jerleri, Medeý, Kóktóbe... - aýyzyn ashyp, kózin jumdy. Tipti bulaı dep sýretteýdiń ózi olqy, ǵajaıyptardan kórgen áserinen es jıa almaı, eseńgirep qaldy. Ózi týyp-ósken aýylda munyń biri joq qoı. Ózin jumysqa ornalastyrǵan, ómiri kórmegen qyzyqtaryn kórsetken, ózine bar meıirim-shapaǵatyn tókken Málik aǵasyna endi qalaı enjar qaraýǵa bolady. Netken darhandyq... Avtokólik ishinde qushaqtap, aımalaǵan kezde túk kórmegen ana bir jabaıy, jadaǵaı qyzdar qusap úrke qashqan joq... Kerisinshe, mol deneli azamattyń baýyryna tyǵyla tústi... Tipti ózine tartyp turǵan meıirimi mol osy jyly baýyrdan shyqqysy kelmeıtin de sıaqty. Jas júregi dúris-dúris soǵady, táni qalaǵannan tipti de qashqysy kelmeıtindeı. Qaıta rahatty basqa jigitten góri, osyndaı jany jomart, meıirban aǵasynan kórgeni durys sıaqty.

Qol ustasqan qalpy kelgen jerleri - qonaq úı emes, jeke páter. Kádimgideı kúndelikti tirshilikke kerektiniń bári bar, saıly baspana. Sánıanyń:

— Bul kimniń úıi, aǵa? - degen suraǵyn Málik jas qyzdyń kezekti ańqaýlyǵyna balaǵandaı myrs-myrs kúlip qoıdy.

— Aıttym ǵoı, Almaty da meniń qalam dep... Eshteńeden qysylma. Munyń bári ózimizdiki.

Ońashadaǵy usynystardyń eshqaısysynan bálsinip, tartynǵan joq. Ádemi bokalǵa quıylǵan jeńil sharaptan da, janyn shyǵara qysatyn qarýly qushaqtan da... Tula boıy dirildeı túsip, tamyljyǵandaı bolyp, álsireı berdi. «Bolsa, bolsa eken... Onda turǵan ne bar?.. Shirkin-aı!.. Bul neǵylǵan alapat kúsh áketip bara jatqan! Qarsylasýdyń... ne keregi bar?.. Mundaıda ózińdi tejeý baryp turǵan aqymaqtyq eken-aý!.. Joq, shydaı alar emespin... Ne bolsa da...» degen sıaqty arǵy jaǵynan ózek taldyryp, yshqyna jetken bir keremet qumarlyq.

Búkil jas deneni ýysyna ustap, bultartpaı syǵymdap áketip bara jatqan jańaǵy jigit te emes... sheksiz qushtarlyq.... Eshteńeni oılandyrmaıdy da, bir sát ózine-ózi: «Osy men ne istep otyrmyn?» degen salıqaly oıdy es taptyrmaı sabalap, tym-tyraqaı qýyp áketip bara jatqan bir tylsym kúsh... Adamnyń óz ishinen basyn qaqshań etkizip, órbı túregelgen, ózi meken etip otyrǵan deneni aıaq astynan býyndyryp, álsiretip, silekeıin shubyrta, esinen tandyryp áketip bara jatqan... tynys aldyrmastan, qumyqtyryp aparyp, qumarlyqtyń qudyǵyna tastap jibergen - sol... sol bir qudiretti qýat. Endi sol qudyqtan silekeıin shubyrtyp turyp qanyp ishpeı, meıirin qandyryp, óńezesi kepken qý nápsiniń óńeshin ábden tyǵyndap almaı... sol qudyqtan shyǵyp ketemin deý... - qur áýreshilik, bul qazir tula boıyn ısindirip, ýyljytyp áketip bara jatqan sol qý nápsiniń quly, otymen kirip, kúlimen shyǵar kúńi ǵana... Bulyńǵyr tartqan sanasyna áldeqandaı qarańǵy túpkirden kelip, aınalyp soǵyp ketip turǵan: «Bitti, bitti... joq, men bittim... Oı, janym-aı, bul ne qylǵan masqara órt edi! Adamnyń janyn kirgizetin tylsym kúsh qoı mynaý...» degen syńaıdaǵy úzik-úzik birdeńeler.

Aıtyp-aıtpaı ne kerek, osydan keıin-aq qyz ben jigittiń jigi jymdasyp, juby jarasyp ketkendeı boldy. Kózqaras kereǵarlyǵy, jas alshaqtyǵy, taǵy basqadaı úılesimsiz jaqtary qandaı... degen máseleni oılap jatqan bular joq. Estıar azamat qoı, bálkim, jigittiń oılaýy da. Al biraq, Sánıa úshin bundaı uǵymdardyń aýyly alys. «Bizdi ortaq etip, sonshalyqty jaqyn etip turǵan ne nárse?» degendi paryqtaıtyn syńaıy da joq. Ol jaǵyn oılaıyn dese, basy basar emes. Bar biletini, Málikpen kóbirek bolǵysy, birge qatar júrgisi, kúndiz-túni aıyrylyp qalmaǵysy keledi. Bálkim, tipti kórmese, tura almaıtyn da sıaqty.

Alaıda, ýaqyt shirkinniń qashanda ólsheýli ekendigin eskermepti ǵoı... Bir jaıma-shýaq kúni Málik aıaq astynan Shymkentke qaıtatyn bolyp qaldy.

— E, nege? - dedi Sánıa sharaly janarlary jypylyqtaı qarap.

— Negesi qalaı, jumys, semá... Osylaısha salańdap júre beredi deısiń be?

Oı sıaqty bir nárseniń Sánıanyń basyna kópten beri kelgeni osy kez: «Rasynda da solaı eken-aý!..»

— Al men qaıtemin?

— Qaıtkeni nesi? Jumysyń bar... Baspanany áli de qatyramyz. Eki qalanyń arasy onsha qashyq emes. Kelip turamyn ǵoı. Áli talaı beımaral otyryp, demalamyz.

Osyny aıtty da, jigit qyzdyń erninen úzildirip turyp súıdi. Qatty da, aqyryn da emes... Tula boıdy tamyljytyp, ısindirip áketetin bir bapty súıis. Joǵarǵy jaǵyn qalyń murt basqan kebersigen qońyr erinder. Súıgen kezde ábden sińisip qalǵan temekiniń dámi keldi.

Uıaly telefonnyń uıalmastaı syńǵyrlaı áýendetip qoıa bergeni osy sátte. Máliktiń qarlyǵyńqylaý kelgen qońyr úni ar jaǵynan entige jetken kóp saýaldyń tigisin jaımalap, saýal ıesin sabyrǵa qaraı qaıyryp álek:

— Kishkene esińdi jıshy endi. Iá, ıá, bılet alyp qoıdym. Búgin keshke «Otyrarǵa» otyramyn. Jumys bitpeı... Barǵannan keıin aıtarmyn. Aıttym ǵoı kishkene aýyryp qaldym dep... Quda qalasa... Beımaral jatyp alǵan joqpyn. Úıge jetkenshe asyǵyp... Oı, qaıaqtan... Kim bolýshy edi... Ózderiń qalaısyńdar? Kókem she?

Trýbkany ornyna qoıǵannan keıin ózin móldireı qarap turǵan kirpikti janarlardy jáne shóp etkizdi.

Qanshalyqty bolbyraý degenimen, Qanattyń da zaty jigit emes pe, bir kúni ol da qushaqtaǵan. Málik qusap ózimsine ojar qımyl kórsetpese de, birtindep janasyp, uzaq ıkemdedi. Sondaı sátterdiń birinde qyzdyń arǵy jaǵynan áldeqandaı qushtarlyq ushqyny jylt ete qalǵandaı boldy.

Málikke qaraǵanda óz qatary dese de bolady. Biraq kóńilin terbep, júregin qozǵamaıdy. Onyń ústine tegeýrindi qushtarlyqpen kelip, tarpa bas salatyn Málikteı emes, anany-mynany aıtyp, uzaǵynan oraǵytyp turyp alady. Málikti ańsap júrgen kúnderiniń birinde Qanattyń da qaırat kórsetip, jigittik tanytýǵa talpynys jasaǵany. Sol-aq eken, jas denesine ıe bola almaı, ana jolǵydaı... taǵy da erip bara jatqanyn sezdi. Tipti ekeýara qatynasqa Qanattan buryn ózi muryndyq bolǵan sıaqty ma, qalaı?

«Eshteńe etpes, - dedi Sánıa ózin-ózi jubatyp. - Qaı kezde de kózime Málikti elestetip júr emespin be? Menimen bolǵan Málik dep sanaıynshy».

Sonan az ýaqyttyń ishinde Qanat ta óziniń qyzǵa ǵashyq bolyp qalǵanyn aıtyp, kún qurǵatpaýǵa aınaldy. Nesi bar, birer jas qana úlkendigi bar qatary, basy bos boıdaq. Biraq ana Málikteı aınalaǵa yqpaly joq, áli qalyptaspaǵan bosbelbeý jigitterdiń biri. Sóıtip júrgende nıet tanytyp, yqylas kórsetken taǵy bireýler taǵy bireýler paıda boldy. Olar da úıirilip tústi deýge bolar. Óńi táýir qyzǵa kim kóńil bólmeıdi. Onyń ústine jigitterdiń eshqaısysyna toń teris minez tanytpaı, qaı-qaısysymen de maıysa sóılese...

Keıbir túnderde, ońasha qalǵan sátterde ózi ańsap qalatyn, tátti sezimge elitip, áldeqaıda shym batyryp nápsi uıyǵyna qaraı uıytyp ákete jóneletin sol bir alapat kúsh. Erip bara jatty... «Osylaı erı bersemshi, qımyldasańshy» dep oılady. Bir kezde qarasa, yrqynan tys yńǵaıǵa jyǵylyp... tasqyndaǵan sel sezimniń yrqynda... yǵyp barady eken; yndyny quryp, barlyǵyn osy jolda ysyrap qylǵysy kelgendeı... yntyzarlyqtyń bet qaratpas jalynyna tirideı órtenip barady eken.

Ólip-óshti...

Ýaqyt uzara bastaǵan saıyn, jańaǵy tátti sátter alystaı túsken saıyn... lázzat jibinen aıyrylyp qalardaı qaıtadan qalady. Tanaýy rabaısyz shýyldap, ishki jaǵynan áldeqandaı jaǵymsyzdaý dybystar syrtqa qaraı lap qoıýda. Ózi uzynynan sulap... umytylyp jatty. Bir kezde qarasa, munyń talmaýsyraǵan múshkil halinde jigittiń sharýasy ja joq, ózi toıyp alsa bolǵany, basqanyń ýaıymyna bas aýyrtpaıtyn baspaq syńaıly qalyp. Qyry synbaǵan symyn oqtaı qylyp kıip alǵan, toqmeıil júzinde úlken bir sharýany tastaı ǵyp tyndyryp tastaǵandaı mardymsý basym. Sol úlken sharýanyń áli bitpegenimen, kerisinshe endi ǵana bastalyp kele jatqanymen, múlde sharýasy joq sekildi.

Aı, sonda jek kórgeni-aı sol bir Qanat degen nemeni. Erkek denesin ıemdenip júrgen bolbyr baıǵusty. Jastyqty jumarlaı baýyryna basqandaı dybys shyǵaryp, alasurdy-aý jaraǵan attaı bolyp turǵan densaýlyǵy myqty balǵyn boıjetken. Qandaı dybys shyǵaryp, qalaısha bozdaǵanyn aıtyp jatý ábestik bolmasa da, artyq bolar-aý.

Sonan... jek kórip ketti. Ólerdeı. Tipti ıttiń etindeı. Neshe kún boıy qaraǵysy kelmeı, qashyp júrdi. Ásirese betine. Buny ysyrap qylyp, múlde tozdyryp jibergenin qalaı ǵana umytsyn, qaıtip qana keshirsin. Shıyrshyq atyp, órtep jiberedeı bolyp turǵan shaǵynda urǵashy eken-aý dep esirkemeı, sulý eken dep suǵyn qadamaı, elemesten, ıt rásýasyn shyǵardy da tastap... taıyp turdy emes pe. Áldeqandaı delovoı kezdesýi bar eken. Shirkinniń delovoıyn. Qurysyn óıtken kezdesýi.

Biraq Málik bolsa, alysta. Esesine sońynan qalmaı, salpaqtap kelip júrgeni. Qansha qaraǵysy kelmegenimen, deni saý jas tánniń óz qajettiligi, óz qushtarlyǵy bar. Oıǵa jeńdirip, basyp-janshyp, endi qaıtyp tilemesteı tunshyqtyryp tastaǵysy kelse de... aqylǵa kónbeıtin, ýaǵyzǵa ýanbaıtyn jany siri neme eken. Eshteńege baǵynbaıtyn ózinshe bir ógeı patshalyq. Málik bolsa alysta. Amal joq, sondaı sátterde Qanatty qaıyra bir kórýge ańsary aýa qalady.

Múmkin, bul joly... durys bolyp keter. Tájirıbesi az jas jigitti jazǵyra berý de artyq shyǵar. Biraq úmiti qurǵyr qashan aqtala bergen. Taǵy da kóńili qaldy. Endigiári boıyna múlde jolatpastaı bolǵan. Basqany emes, Qanat esimdi sol bir ólez nemeni. Keıde bir nárseden jolyń bolmas, ekinshi bir sharýanyń oraıy kele ketetini bar ǵoı. Málikti ańsap, jastyqty qushýmen qaljyrap júrgen kúnderiniń birinde... jolyǵa ketkeni bar emes pe.

Qaı jerde tanysqanyn, aty kim ekenin, qalaı til tabysyp, qalaı janysqanyn táptishtep aıtý shart emes bolar. Búgingi zamanda ol jaǵy problema ma, táıiri? Eń bastysy - jigittiń óz kóńilinen shyqqany. Talaıdan beri boı bermeı, laǵyp ala qashyp júrgen nápsi degen sýmaqaı nemeni az da bolsa buǵalyqtap, jylanyn qaıtarýǵa kómekteskeni. Ekeýi túte-túteleri shyǵyp arpalysyp jatqanda, shyr-shyr etip telefonnyń-aq mazasy kete qalǵany. Bolmaı áketip bara jatqan soń, qulaǵyn kótermeske amal qaısy?

— Sánıa, - degen daýysty estigen sátte... ne kúıge túskenin bilmeıdi. Ózindegi oı jobasyna qaraǵanda júregi jaryla qýanýy kerek edi. Qushtarlyqtyń qushaǵyna berilmeı, boı-boı bolyp terlemeı, qalypty halde turǵan jaǵdaıda sanyn shapalaqtap, alaqaılaı qýanaryna ımany kámil. Al biraq qazir... zakon podlostı degen osy-aý. Sál kidirip baryp:

— Málik! - dep, ózine jat daýyspen qyshqyra aıqaı saldy. - Sen ekensiń ǵoı...

— Iá, men. Neǵyp sonsha ýaqyt telefondy kótermediń?

— Jaı, ásheıin... Jetkenimshe sol boldy.

— Neǵyp entigip tursyń. Daýysyń da bir túrli ǵoı ózi.

— Astyńǵy etajdan kóterilgenshe... Sasyp qaldym. - Tolyq alyp bolmaǵan lázzattyń jylanyn qaıyra almaı, arpalysqa túsip turǵanyn Málik qaıdan bilsin.

— Jaqsy-jaqsy... men seni saǵyndym. Shydamaı júrmin.

— Ótirik, — dedi qyz telefon tutqasyn qulaǵyna jantalasa japsyryp. Onysy arǵy jaqtaǵy sózdi qasyndaǵy adam estip qoımasyn degen dalbasasy edi. — Múldem habarsyz kettiń ǵoı.

— Endi áńgime bylaı... Býynyp-túıinip daıarlana ber. Skoro alyp ketemin.

Qyz telefonnyń sózqaǵaryn tershigen alaqanymen japty da, jambas

jaǵynda jymdasyp jatqan jigitke qarap:

— Qazir... - dedi aqyryn ǵana. - Aǵaıym ǵoı... Semeınyı máseleler... kishkene shydaı turshy. - Qaıta aıǵaıǵa basty. - Nege? Qoı, shyn ba? Joq qasymda eshkim joq dedim ǵoı... jaı, sasqalaqtap turǵanym... Shyn aıtam, kim bolýshy edi...

Bul joly da joly bolmady. Biraq alýǵa tıisti lázzatym kúıip ketti dep ókinýdiń reti joq edi. Telefonmen jetken qýanyshty habar ondaı ókinishke jol bermedi. Lázzatty kúıdi basynan keshkeni - álginde ǵana ortaq lázzatty bólispek bolǵan shala tanys jigitti shyǵaryp salǵannan keıin. Eki qoldyń saýsaqtaryn ilgishek ete, tóbesinen asa sozyp kerildi de, dıvannyń arqalyǵyna qaraı shalqaıa berdi. Shynynda da budan ótken nendeı qýanysh bolsyn...

Birer kúnde Málik keletin bolypty. Jaı kelmeıdi, Sánıany ózimen birge ala ketedi. Jaqsy jumys taýyp qoıypty. Syrttaı oqýǵa da túsirmek eken. Eń bastysy — baspana taýyp, qasynda ustaıdy. Óıtkeni Sánıa oǵan óte kerek eken. Nege deýge bola ma, mahabbat jańa ashylǵan janartaýdaı aspanǵa jalyn atyp, janyn jaýlap áketip bara jatsa...

Maıramen aýylda kezdesti. Kezdeısoq emes, ekeýi uıaly telefon arqyly neshe ret sóılesip, jolyǵýǵa sóz baılasty emes pe. Qurbysynyń burynǵydaı emes, edáýir ózgerip qalǵanyn Maıra birden baıqady. Symbatty denesi sál-pál tolysyp, burynnan óńdi ajary odan ármen qulpyra túsken be qalaı? Ár tustan noqattanyp turatyn bolmashy bezeýleri endi qarasa, ádemi betten múlde bezip, zym-zıa joǵalypty.

— Neǵyp sonsha baısaldy bolyp qalǵansyń? — dedi Maıra onyń osy qalpyna qyzyǵa da qyzǵana da barlaı qarap turyp. — Osydan úsh aı burynǵy tyz etpe Sánıa qaıda ketken? Aıtpaısyń osy ýaqyt ishinde biraz qıynshylyq kórgen jan dep. El kórgen degen jaqsy ǵoı, qyzymyzdyń minezi túzelipti dep mamań máz. Jazdaǵydaı emes, «Endi qalaǵa qoryqpaı jiberemin» deıdi. Tek myna qalpyńmen Almatydan ary asyp ketip júrmeseń bolǵany...

---