Keldi mine, Jańa jyl
Taqyryby: «Keldi, mine, Jańa jyl».
Maqsaty: Balalardyń jańa jyl merekesine degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý. Kóńil kúılerin kóterý. Shyrsha ásemdigin, qys kelbetin seziný. Jaqsylyqqa, dostyqqa, bir - birine baýyrmaldyq kórsete bilýge tárbıeleý.
Mereke ótetin bólme ádemi bezendirilgen. Shyrsha shamdary óship tur. Aqshaqar orman ishimen ándetip kele jatady.
Jańa jyl, jańa jyl
Jańa jylda jańa jyr
Jasyl shyrsha janynda
Bılep barlyq bala júr
Tamasha, tamasha,
Shyrshamyz tur jarasa
Basynda ásem juldyzy
Kóz toımaıdy qarasa,- dep ándetip, bılep kele jatyp kilt toqtaıdy.
- Oı, bizdiń ásem shyrshamyzdyń shamdary nege janbaı qalǵan, men balalardy jańa jyldyq keshke qonaqqa shaqyrǵan edim. Endi ne isteımin, kimnen surasam eken?- dep ary – beri qarap júredi. Bir kezde shyrsha túbinen qorsyldap jylaǵan daýys shyǵady. Sábizin ustaǵan qoıandar jylamsyrap otyrady.
Aqshaqar: Aq qoıan - aý, aq qoıan
Nege jylap otyrsyńdar?
1. Qoıan: Bári - bári jaqsy - aý, biraq bizdiń ásem shyrshamyzdyń shamdaryn mystan áje kelip óshirip ketti. Toıdy jasamaısyńdar dedi.
2. Qoıan: Mystan áje Aıaz atany da adastyryp jiberemin dedi.
Aqshaqar: Oı, endi balalarǵa ne deımin, endi qaıttim?
2. Qoıan: Aqshaqar túlkiden surasaq qaıtedi, onyń qýlyǵynda shek joq qoı, saý bolyńyzdar! bizge osy qýlyǵyńmen kómektes, bizdiń jańa jyldyq shyrshamyzdyń ásem shamdaryn
Mystan Aqshaqar: Endeshe túlkiden kómek suraıyq.
Sol kezde jolmen jortyp, ándetip túlki kele jatady.
Túlki: Men túlkimin, túlkimin
Tunyp turǵan kúlkimin
Bárińde maǵan jetpeısiń
Aldymnan kelse, ótpeısiń lá, lá, lá, dep Aqshaqar men qoıandarǵa kezdesedi.
Aqshaqar: Sálemetsiz be, Túlkijan, seniń qýlyǵyńda shek joq qoı, sen áje óshirip tastapty. Búgingi jańa jyl merekesin qalaı toılamaqpyz. Mystan ájeniń júregin jylytyp, qalaıda shamdardy jaǵýymyz kerek.
Túlki: á, ym, m - dep túlki oılanyp turady. Á, jaraıdy, meni - men birge júrińder, kettik,- dep ózi, men túlkimin, túlkimin dep
ándetip, birge júrip otyryp, mystan ájege keledi.
Mystan: Nege keldińder, neǵyp júrsińder meniń úıimde? Shyǵyńdar, ketińder.
Aqshaqar: Sálemetsiz be, Mystan áje.
Túlki: O, bizdiń qudiretti Mystan áje biz eń aldymen sizdi quttyqtaǵaly keldik.
2. Qoıan: Sizge ákelgen syıymyzda kóp.
1. Qoıan: Bizben birge shyrsha merekesin toılaýǵa shaqyramyz, qalaı qaraısyz?
Mystan: Ym, m, áýeli meniń bir shartym bar, meniń kóńilimdi kóterińder....
Aqshaqar: Endeshe bárimiz qalys qalmaı bar ónerimizdi ortaǵa salaıyq.
Júrgizýshi: Jańa jyldyń tańy netken araıly
Aq mamyqqa bólep aldy mańaıdy
Jańa jylmen quttyqtaımyn bárińdi
Baqyt, shattyq, molshylyq pen tynyshtyq
Bárimizge ákelsin myna araı jyl.
Qurmetti ata - analar. qonaqtar!
Jańa jyldaryńyz qutty bolsyn!
Jańa jylǵa arnap ázirlegen «Balaýsa» toby balalarynyń án - jyryn qabyl alyńyzdar!
Hor: Kel jańa jyl, jańa jyl!
Mystan: Oı jaraısyńdar balalar, meniń kóńilimdi kóterdińder. Endi shamdardy jaǵaıyn.
Mystan: Balalar maǵan kómektesińdershi «Shyrsha shamy jarqyra» dep 3 ret daýystap aıtaıyqshy.
Júrgizýshi: Mystan áje endi bizdiń bir top balalarymyzdyń taqpaqtaryn tyńdap kórińiz.
Mansýr: Jasyl shyrsha tórdegi,
Deıdi báriń kór meni!
Netken ásem qulpyryp,
Oıynshyqtar tur tunyp.
Á. Aqerke: Jańa jyldy qarsy alyp
Barlyq bala án salyp.
Aqsha qar júr bı bılep,
Qol soǵady barsha jurt.
Symbat: Tamasha, tamasha
Shyrshamyz tur jarasa
Basynda ásem juldyzy
Kóz toımaıdy qarasa
S. Arýjan: Toı mereke, saltanat
Dýmandaty shartarap.
Keldi mine jańa jyl,
Tartýlaryn arqalap.
Azamat: Búgingi kesh kóńildi,
Shattyq qaıda da.
Súıemiz biz ómirdi
Qyzyq aınala.
Bı: Gnomdar
Oryndaıtyndar: oqýshylar
Júrgizýshi: Balalar bizdiń toıymyzda kim joq?
Balalar: Aıaz ata
Mystan: Balalar meni keshirińdershi, men Aıaz atany sıqyrlap adastyryp jiberip edim. Maǵan kómektesińdershi.
Aıaz ata: Alys - alys jerlerden
Ormandardan, belderden
Bıik - bıik taýlardan
Beles asyp, baýlardan
Syıymyzdy senderge
Usynýǵa kelemin
Ónerińdi kórsetseń
Hosh alyp, syı beremin!
Sálemetsińder me, balaqaılar, qonaqtar, kelgen jylymyz qut - bereke, yrys - mereke ákelsin.
Júrgizýshi: Balalar endi Aıaz ata arnap án aıtaıyq.
Hor: Sálemetsiń be Aıaz ata
Júrgizýshi: Endi balalardyń Aıaz ata men Aqshaqarǵa arnaǵan taqpaqtaryn tyńdaıyq.
Aqnıet: Tamasha syı alyp,
Keldi Aıaz atamyz.
Shattanyp, qýanyp
Shyrqap án aıtamyz.
Janel: Saqaly appaq kúmisteı
Tisteri appaq kúrishteı
Nur jaınaǵan ajary
Saǵyndym Aıaz atany.
Gúlstan: Aq qys kelip sán qurdy,
Taý, dalaǵa jarasa.
Áınekterdiń san túrli,
Áshekeıi tamasha.
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany,
Áıteke bı kenti, №2 «Aıgólek» balabaqsha tárbıeshisi
Baımuratova Aısaýle
Tolyq nusqasyn júkteý
Maqsaty: Balalardyń jańa jyl merekesine degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý. Kóńil kúılerin kóterý. Shyrsha ásemdigin, qys kelbetin seziný. Jaqsylyqqa, dostyqqa, bir - birine baýyrmaldyq kórsete bilýge tárbıeleý.
Mereke ótetin bólme ádemi bezendirilgen. Shyrsha shamdary óship tur. Aqshaqar orman ishimen ándetip kele jatady.
Jańa jyl, jańa jyl
Jańa jylda jańa jyr
Jasyl shyrsha janynda
Bılep barlyq bala júr
Tamasha, tamasha,
Shyrshamyz tur jarasa
Basynda ásem juldyzy
Kóz toımaıdy qarasa,- dep ándetip, bılep kele jatyp kilt toqtaıdy.
- Oı, bizdiń ásem shyrshamyzdyń shamdary nege janbaı qalǵan, men balalardy jańa jyldyq keshke qonaqqa shaqyrǵan edim. Endi ne isteımin, kimnen surasam eken?- dep ary – beri qarap júredi. Bir kezde shyrsha túbinen qorsyldap jylaǵan daýys shyǵady. Sábizin ustaǵan qoıandar jylamsyrap otyrady.
Aqshaqar: Aq qoıan - aý, aq qoıan
Nege jylap otyrsyńdar?
1. Qoıan: Bári - bári jaqsy - aý, biraq bizdiń ásem shyrshamyzdyń shamdaryn mystan áje kelip óshirip ketti. Toıdy jasamaısyńdar dedi.
2. Qoıan: Mystan áje Aıaz atany da adastyryp jiberemin dedi.
Aqshaqar: Oı, endi balalarǵa ne deımin, endi qaıttim?
2. Qoıan: Aqshaqar túlkiden surasaq qaıtedi, onyń qýlyǵynda shek joq qoı, saý bolyńyzdar! bizge osy qýlyǵyńmen kómektes, bizdiń jańa jyldyq shyrshamyzdyń ásem shamdaryn
Mystan Aqshaqar: Endeshe túlkiden kómek suraıyq.
Sol kezde jolmen jortyp, ándetip túlki kele jatady.
Túlki: Men túlkimin, túlkimin
Tunyp turǵan kúlkimin
Bárińde maǵan jetpeısiń
Aldymnan kelse, ótpeısiń lá, lá, lá, dep Aqshaqar men qoıandarǵa kezdesedi.
Aqshaqar: Sálemetsiz be, Túlkijan, seniń qýlyǵyńda shek joq qoı, sen áje óshirip tastapty. Búgingi jańa jyl merekesin qalaı toılamaqpyz. Mystan ájeniń júregin jylytyp, qalaıda shamdardy jaǵýymyz kerek.
Túlki: á, ym, m - dep túlki oılanyp turady. Á, jaraıdy, meni - men birge júrińder, kettik,- dep ózi, men túlkimin, túlkimin dep
ándetip, birge júrip otyryp, mystan ájege keledi.
Mystan: Nege keldińder, neǵyp júrsińder meniń úıimde? Shyǵyńdar, ketińder.
Aqshaqar: Sálemetsiz be, Mystan áje.
Túlki: O, bizdiń qudiretti Mystan áje biz eń aldymen sizdi quttyqtaǵaly keldik.
2. Qoıan: Sizge ákelgen syıymyzda kóp.
1. Qoıan: Bizben birge shyrsha merekesin toılaýǵa shaqyramyz, qalaı qaraısyz?
Mystan: Ym, m, áýeli meniń bir shartym bar, meniń kóńilimdi kóterińder....
Aqshaqar: Endeshe bárimiz qalys qalmaı bar ónerimizdi ortaǵa salaıyq.
Júrgizýshi: Jańa jyldyń tańy netken araıly
Aq mamyqqa bólep aldy mańaıdy
Jańa jylmen quttyqtaımyn bárińdi
Baqyt, shattyq, molshylyq pen tynyshtyq
Bárimizge ákelsin myna araı jyl.
Qurmetti ata - analar. qonaqtar!
Jańa jyldaryńyz qutty bolsyn!
Jańa jylǵa arnap ázirlegen «Balaýsa» toby balalarynyń án - jyryn qabyl alyńyzdar!
Hor: Kel jańa jyl, jańa jyl!
Mystan: Oı jaraısyńdar balalar, meniń kóńilimdi kóterdińder. Endi shamdardy jaǵaıyn.
Mystan: Balalar maǵan kómektesińdershi «Shyrsha shamy jarqyra» dep 3 ret daýystap aıtaıyqshy.
Júrgizýshi: Mystan áje endi bizdiń bir top balalarymyzdyń taqpaqtaryn tyńdap kórińiz.
Mansýr: Jasyl shyrsha tórdegi,
Deıdi báriń kór meni!
Netken ásem qulpyryp,
Oıynshyqtar tur tunyp.
Á. Aqerke: Jańa jyldy qarsy alyp
Barlyq bala án salyp.
Aqsha qar júr bı bılep,
Qol soǵady barsha jurt.
Symbat: Tamasha, tamasha
Shyrshamyz tur jarasa
Basynda ásem juldyzy
Kóz toımaıdy qarasa
S. Arýjan: Toı mereke, saltanat
Dýmandaty shartarap.
Keldi mine jańa jyl,
Tartýlaryn arqalap.
Azamat: Búgingi kesh kóńildi,
Shattyq qaıda da.
Súıemiz biz ómirdi
Qyzyq aınala.
Bı: Gnomdar
Oryndaıtyndar: oqýshylar
Júrgizýshi: Balalar bizdiń toıymyzda kim joq?
Balalar: Aıaz ata
Mystan: Balalar meni keshirińdershi, men Aıaz atany sıqyrlap adastyryp jiberip edim. Maǵan kómektesińdershi.
Aıaz ata: Alys - alys jerlerden
Ormandardan, belderden
Bıik - bıik taýlardan
Beles asyp, baýlardan
Syıymyzdy senderge
Usynýǵa kelemin
Ónerińdi kórsetseń
Hosh alyp, syı beremin!
Sálemetsińder me, balaqaılar, qonaqtar, kelgen jylymyz qut - bereke, yrys - mereke ákelsin.
Júrgizýshi: Balalar endi Aıaz ata arnap án aıtaıyq.
Hor: Sálemetsiń be Aıaz ata
Júrgizýshi: Endi balalardyń Aıaz ata men Aqshaqarǵa arnaǵan taqpaqtaryn tyńdaıyq.
Aqnıet: Tamasha syı alyp,
Keldi Aıaz atamyz.
Shattanyp, qýanyp
Shyrqap án aıtamyz.
Janel: Saqaly appaq kúmisteı
Tisteri appaq kúrishteı
Nur jaınaǵan ajary
Saǵyndym Aıaz atany.
Gúlstan: Aq qys kelip sán qurdy,
Taý, dalaǵa jarasa.
Áınekterdiń san túrli,
Áshekeıi tamasha.
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany,
Áıteke bı kenti, №2 «Aıgólek» balabaqsha tárbıeshisi
Baımuratova Aısaýle
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
-
Uly Abaı arqyly ǵashyq boldym
