InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: «Kómirsýtekter» taraýyn qaıtalaý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdik: oqýshylardyń «Kómirsýtekterdiń negizgi klastary» taqyryby boıynsha alǵan bilimderin bir júıege keltirý, bekitý ári baǵalaý.
Damytýshylyq: Teńdeý qurý daǵdylaryn, esep shyǵarý, hımıalyq tájirıbe jasaý bilikterin damytý. Oqýshylardyń logıkalyq jan – jaqty oılaýyn, sóıleý qabiletterin damytý pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Tárbıelik: Oqýshylardy birlikke, uıymshyldyqqa, alǵyrlyqqa, shapshańdyqqa, óz betinshe izdenip, bilim alýǵa daǵdylandyrý jáne tárbıeleý
Sabaqtyń túri:
Bilimdi qorytyndylap, júıeleý (qaıtalaý) sabaǵy, Saıys sabaq.
Sabaqtyń ótkizilý formasy:
Jekelegen, juptyq, toptyq jumystar. Jeke - dara, elektrondyq oqýlyqpen jumys.
Pánaralyq baılanys:
Geografıa, matematıka, orys tili, ádebıet, aımaqtyq komponentterdi qoldaný.
Qajetti quraldar men reaktıvter:
Qazaqstannyń paıdaly qazbalar kartasy, túrli - tústi taratpalar, Alkandardyń gomologtyq qatary, plakattar, úlestirmeli kartochkalar, test tapsyrmalary, esepter jazylǵan kartochkalar, elektrondyq oqýlyq, grafoproektor, syzbanusqalar, baǵalaý paraǵy, salystyrý kestesi, «Molekýla qurýǵa arnalǵan atomdar modelderinin jıyntyǵy» bólshekteri, plasılın, sirińke shyrpylary, býkletter

Sabaq jospary
Uıymdastyrý (Kirispe sóz)
I. Toptardy tanystyrý
II. Oı qozǵaý (Saýalnama suraqtar)
III. Hımıalyq estafeta (ózgeristerdi júzege asyrýǵa esepter)
IV. «Kómirsýtekterdi salystyrý kestesi» degen qaltaly kesteni toltyrý. Ár oqýshyǵa «Kómirsýtekterdi salystyrý kestesi» degen úlestirmeler taratylydy.
V. Kómirsýtek molekýlalarynyń modelin jasaý.
VI. Elektrondyq oqýlyqpen jumys jasaý.
VII. Test jumysy
VIII. Qorytyndy: «Asosıasıa qurý.»
IX. Oqýshylardyń bilimderin baǵalaý.
X. Úıge tapsyrma berý.
I kezeń. Tanystyrý
Bul týrda ár top ózin tanystyryp ótedi
I top «Alkan»
II «Alken»
III top «Alkın»

II kezeń «Oı qozǵaý»
Caýalnama suraqtary
Bul týrda ár topqa 6 suraqtan qoıylady, eger suraq qoıylǵan top oqýshylary suraqqa jaýap bermese, onda sol suraqqa birinshi bolyp qol kótergen top jaýap berýine bolady.
(Bir jaýapqa 1 upaı beriledi).

İ nusqa. «Alkandar» tobyna
1) Kómirsýtekter qalaı jikteledi?
2) Metandy basqasha qalaı ataıdy?
3) Alkandarǵa sáıkes kómirsýtekterge qandaı jurnaq jalǵanady?
4) Alkenderge qolaıly reaktıv ne bolyp tabylady?
5) Aromatty kómirsýtekterdiń halyqaralyq ataýy
6) Ashyq tústi munaı ónimderine ne jatady?