InfoHub Logo

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ
Fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1-kýrs magıstranty Qadyrqul Altynaı
Jetekshisi - f.ǵ.k., ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ dosenti Janataev D.J.

«Adam aqıqatty bas kózimen kórmeıdi, aqyl kózimen kóredi... Ólimnen soń bir túrli tirshilik bar. Eki ómirge de kerekti is – ujdan. Ujdan degenimiz – ynsap, ádilet, meıirim».

«Bas kózimen» kórgen dúnıe bir qaraǵanda jaltyraǵan altyndaı bolyp kórinýi múmkin, alaıda bul dúnıege «aqyl kózimen» qaraıtyn bolsaq, aqıqatty, onyń túbinde jatqandy, múldem basqa qyryn kórýge bolady. Uly Abaıdyń «Júrektiń kózi ashylsa, Haqtyń túser sáýlesi» óleń joldary arqyly Shákárimniń Abaıdyń realısik oılaryn jalǵastyrýshy, aqyn jáne oıshyl ekendigi anyq. Shákárim shyǵarmashylyǵy keń aýqymymen erekshelenedi;  ol qýanysh, optımızm jáne adamdar úshin jaqsy ómirge degen senim sebepterimen sıpattalady.

Shákárim ıdeıalarynyń ózegi – jas urpaqty rýhanı-adamgershilikke tárbıeleý. Aqyn-aǵartýshy qoǵamdaǵy revolúsıalyq ózgeristerdi talap etpedi, ol adam ómirin jan men rýhanı qajettilikterdi baýrap alý arqyly ózgertýge úmit artty. Ol jańa qoǵam qurý úshin adamdardy moraldyq turǵydan tazartý qajettiligine senimdi boldy. Qazaqtyń uly fılosofy, aǵartýshy, jazýshy jáne aqyn Shákárim Qudaıberdiulynyń shyǵarmashylyq murasy bizdiń kúnderimizge deıin ózgerissiz saqtaldy. Biz onyń álemdik fılosofıaǵa shyǵarmalary arqyly qosqan úlesin joǵary baǵalap, odan úlgi alamyz.

Shákárim fılosofıasynyń ortalyq obektisi – adam. Ol adamnyń máni, onyń tabıǵaty men maqsaty bilimde, eń aldymen shyndyqty bilýinde dep sendi. Biraq shyndyq adamǵa sezimmen berilmeıdi. Adam ony aqyldyń kózimen ǵana kóre alady, óıtkeni negizgi fýndamentaldy shyndyq – bul álemniń paıda bolýy men onyń máni týraly aqıqat. Shákárim dúnıejúzilik ıdeologıalyq mańyzy bar fılosofıalyq máselelerdi qoıyp, olardy sheshý joldaryn izdeı bastalady. Mundaı máselelerdi sheshý úshin aldymen ártúrli ǵylymdar men dinder týraly derekterdi joǵary dárejede meńgerýi kerek jáne de ózge ǵalymdardyń osyǵan qatysty aıtqan pikirlerin de bilý qajet. Sonymen qatar, zertteýshi kitaptyń jan-jaqty mazmunyn, tujyrymdary men paıymdaýlaryn synı turǵydan baǵalaýǵa basty nazar aýdarýy kerek.

Fılosoftyń eshqandaı tarapty qoldamaı, uzaq jáne tabandy izdenis arqyly ózindik jeke kózqarasy qalyptasqan. Buǵan onyń keremet fılosofıalyq shyǵarmasy – «Úsh anyq» dálel. Bul – fálsafalyq traktattyń ozyq úlgileriniń biri, otandyq, gýmanıtarlyq bilim júıesinde erekshe oryn alatyn shyǵarma. Álemdik dinı, fılosofıalyq jáne kórkem ádebıettiń úzdik úlgilerin muqıat zertteý negizinde ol óz zamany úshin óte mańyzdy jańalyqtar ashty. Shákárim fılosofıasy shynaıy senim men ǵylymdy, bilim men dindi salystyrý negizinde qalyptasty.

Ol óziniń fılosofıasynda adamzat oıynyń damýynyń eki negizgi baǵytyn tujyrymdaıdy: biri – jasaýshy-sheber ıdeıasyn taný, ekinshisi – álemdegi barlyq nárse ózdiginen paıda bolǵanyn jáne ólmeıtin jan joq ekenin moıyndaý. Shákárim óz shyǵarmasynda oılaýdyń osy eki baǵytynyń qaısysy durys degen suraqqa jaýap berýge tyrysty, óıtkeni, onyń pikirinshe, búkil adamzattyń taǵdyry osy suraqtyń jaýabyna baılanysty.

Shákárimniń ózi úsh anyqqa naqty sıpattama bermeıdi. Onyń fılosofıalyq jazbalaryndaǵy mátinniń ornalasý tásili jáne zertteý logıkasy onyń ilimin túsindirýdiń birneshe nusqalaryn alǵa tartady. Onyń birinshi nusqasy boıynsha, birinshi anyq – bul Jaratýshynyń bar ekendigin jáne jannyń ólmeıtindigi týraly ıdeıany moıyndaıtyn senim aqıqaty. Biraq bul shyndyq senimmen qabyldanǵandyqtan jáne eshqandaı senimdi ǵylymı negizdeme almaǵandyqtan, adamdardyń basym bóligi oǵan nemquraıly qarady. Ekinshi anyq – sensorlyq qabyldaý men rasıonaldy-logıkalyq oılaýdyń senimdi málimetterine negizdelgen ǵylym aqıqaty. Biraq ǵylymnyń dálelderi eki maǵynaly bolyp shyqty jáne ómir men bilim odan ári damyǵan saıyn teriske shyǵaryldy. Sondyqtan olar adam janynyń jaqsy qaǵıdalaryn qalyptastyrýǵa negiz bola almady. Úshinshi anyq – jannyń aqıqaty, onyń máni ar-ujdan. Adamdy moraldyq lastanýdan tazartyp, ony ádil ómir jolyna túsirýge bolatyn shyndyq – jannyń alǵashqy qajettiligi sıaqty ar-ujdan. Shyǵarmanyń maqsaty – osy úsh anyqtyń anyqtyǵyn dáleldeý.

Shákárim Qudaıberdiulynyń fılosofıasyndaǵy rýhanıat kategorıasy jalpyadamzattyq mańyzdylyǵynyń arqasynda ámbebaptyq sıpatqa ıe. Rýhanılyq ol adam boıyndaǵy adamzat pen mádenıettiń jalpy ólshemi retinde anyqtalady. Tutastaı alǵanda, Shákárim Qudaıberdiulynyń fılosofıasynyń teologıalyq jáne mıstıkalyq sıpatyna qaramastan, onyń rýhanılyq tujyrymdamasynda abstraktili gýmanızmmen emes, áleýmettik shyndyqqa jáne antropologıalyq máselelerge jaqyn naqty erekshelikterimen sıpattalady.

---